Nēķene mõis

Nēķene mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 36

Nēķene mõis (saksa keeles Nötkenshof, varem ka Tepelshof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas Nēķene külas. Mõisa hoonetekompleks (tall, küün, magasiait-sepikoda, staarostimaja ait ja moonakamaja) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.

Ajalugu

Mõis sai alguse aastal 1464, mil Johann von Mengede ühe adramaa jagu Aluliina ordulinnuse maad Lübecke Schwarthofile andis. Hiljem kuulus see Hermann Kerskenile (ka Korßkene). Aastal 1543 ostis selle Heinrich Noetken. Aastal 1556 müüs ta sealse kõrtsi Reinhold von Feldele. Poola ajal doneeriti see mõis aastal 1596 Walter Vogelsangile, ent aastal 1626 sai heinrich Noetken mõisa tagasi. Tolle tütar abiellus Otto von Gylteniga, kes aastal 1650 omandas õigused sellele mõisale. Aastal 1663 antis ta osa mõisa maid Kokeskalnsi mõisa nime all 1000 taalri eest oma kasupojale Franz Lämmerhirtile. Mõisa peaosa müüs ta aastal 1666 Johann Freymannile. Aastal 1726 müüs Reinhold Johann von Freymann mõisa Israel von Wulffile, kes aastal 1729 ka Kokeskalnsi Franz Lämmerhirtilt välja ostis. Aastal 1766 ostis mõisa Aluliina mõisa omanik Otto Hermann von Vietinghoffile. Aastal 1810 ostis Adolph von Wulff 270 000 rubla eest Nēķene mõisa, mille alla kuulusid siis ka Alsviķi, Tūja ja Rēzaka mõisa maad. Aastal 1845 ostis Julius von Wulf need mõisad 300 000 rubla eest teistelt pärijatelt välja, müües selle siis 300 000 rubla eest aastal 1858 Joseph Wolffile. Aastal 1771 leppisid tema pärijad kokku, et mõisad lähevad ühisomandisse, ent aastal 1872 ostis Alexander Ernst Magnus Wolff mõisad 302215 rubla eest teistelt pärijatelt välja.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal neli adramaad, sellele allus 230 mees- ja 241 naishinge.

Aastal 1641 oli Nēķene mõisa suurus 2 ja 3/4 adramaad. Aastal 1688 kuulus mõisale adramaid 4 ja 3/4, ent aastal 1734 oli neid 4. Aastal 1758 oli Nēķene mõisa suurus 2 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 7 ja 19/20 adramaad. Ka aastal 1832 oli mõisal 7 ja 19/20 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 4 ja 30/80, lisaks allus mõisale 7 ja 76/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.

Maareformi ajal aastal 1920 kuulus mõisale 1137 hektarit maad.

Karjamõisad

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Kokeskalns. Hiljem kuulus sellele veel Buliņise karjamõis. Buliņise hoonetekompleks (magasiait, tall, kelder, mõisavalitseja maja, laut, ait ja elumaja) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.