Põrgupiigad: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Neid on mainitud eepose kolmeteistkümnendas loos (Rännak laudadega. Teekond allmaailma. Põrgupiigad.), kui [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoeg]] neid kohtab allilmast [[Sarvik]]ut otsides. Kõigepealt leidis ta neiu, kes oli kambris ketramas:
 
<blockquote>Neitsikene noorukene
Palus tuppa teise piiga,
Kes see kulda küürimassa,
Hõbedada haljastamas,
Kutsus õe kolmandama,
Kes see käinud hanekarjas
Lestajalgu lepitamas, <ref name="3rKWP" /></blockquote>
 
Tegevad on nad ka neljateistkümnendas loos (Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus Sarvikuga. Lahkumine.), kus piigad tutvustavad Kalevipojale Sarviku valdusi ja enda saatust:
 
<blockquote>Meie, õed õnnetumad,
Kaunid neitsid kolmekesi
Langesime lapsepõlves
Õnnetuse tuulehoolla,
Viletsuse vihmasaolla
Pärisorjaks Sarvikulle. <ref name="3rKWP" /></blockquote>
 
Kalevipoeg toob piigad maa peale tagasi ning nende edasisest saatusest on juttu viiesteistkümnendas loos (Tagaajajad. Raudoja nõianeitsi. Olevipoeg ja linnaehitus. Põrgupiigade saatus.):
 
<blockquote>Alevite armas poega
Nagu kukekene korvis
Kosis kohe kolmandama
Neitsi noore enda naiseks.....
Sulevipoeg, sugulane,
Valitses vanema piiga
Õhtuõnneks enesele.....
Olevipoeg, hoonetarka,
Kosind hiljem kolmandama
Kasvandiku kodukanaks,
<ref name="3rKWP" /></blockquote>
 
== Viited ==

Navigeerimismenüü