Riiginõukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Parandatud
P Korrastasin skripti abil viiteid
16. rida: 16. rida:
Riiginõukogu liikmete volitused algasid [[7. aprill]]il [[1938]] ja nad tulid kokku oma esimesele koosolekule [[21. aprill]]il [[1938]].
Riiginõukogu liikmete volitused algasid [[7. aprill]]il [[1938]] ja nad tulid kokku oma esimesele koosolekule [[21. aprill]]il [[1938]].


Riiginõukogu hoone oli [[Seltskondlik Maja]] [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tn.]] 12 Tallinnas, mis üüriti samanimeliselt osaühingult ja kust sel puhul kolis välja klubi [[Centum]]<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700258208&img=era0031_002_0000585_00005_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c96a300426fd938cc3e8bbe7eddd6875 Vabariigi Valitsuse otsus 28. jaanuarist 1938 nr. III]</ref>, üüri suurus oli 2575 krooni kuus<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700258208&img=era0031_002_0000585_00006_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=e3f92bb0749d13f9616c4095b06a6cb0 Üürileping]</ref>. 1. veebruaril 1939 otsustas Riiginõukogu komisjon tunnustada Riiginõukogule maja ehitamise vajalikuks. Uus hoone oleks pidanud asuma Komandandi tänaval ja seal oleks võinud asuda ka [[Riigiraamatukogu]]<ref>Riiginõukogule maja ehitamist. [[Rahvaleht]], 2. veebruar 1939, nr. 28, lk. 3.</ref>.
Riiginõukogu hoone oli [[Seltskondlik Maja]] [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tn.]] 12 Tallinnas, mis üüriti samanimeliselt osaühingult ja kust sel puhul kolis välja klubi [[Centum]]<ref name="9RSjV" />, üüri suurus oli 2575 krooni kuus<ref name="XQ7SQ" />. 1. veebruaril 1939 otsustas Riiginõukogu komisjon tunnustada Riiginõukogule maja ehitamise vajalikuks. Uus hoone oleks pidanud asuma Komandandi tänaval ja seal oleks võinud asuda ka [[Riigiraamatukogu]]<ref name="dYoXr" />.


Enne oma kohuste täitmisele asumist andsid Riiginõukogu liikmed järgmise pühaliku tõotuse:
Enne oma kohuste täitmisele asumist andsid Riiginõukogu liikmed järgmise pühaliku tõotuse:
26. rida: 26. rida:
Riiginõukogu VI istungjärgu viimasel koosolekul ütles Riiginõukogu esimees Mihkel Pung:
Riiginõukogu VI istungjärgu viimasel koosolekul ütles Riiginõukogu esimees Mihkel Pung:


''Kui seekord oma istungjärgu lõpetame, siis ei jää mul muud järele, kui soovida kõige paremat vaheaega ja puhkeaega riiginõukogu liikmeile, et sügisel, kui mingit erakorralist juhust ei ole selleks, et riigikogu peaks kokku tulema ka suvel, jällegi hakata värske jõuga tööle<ref>Eesti ja N. Liit täidavad lepingut korrektselt. [[Rahvaleht]], 18. aprill 1940, nr. 91, lk. 6.</ref>.''
''Kui seekord oma istungjärgu lõpetame, siis ei jää mul muud järele, kui soovida kõige paremat vaheaega ja puhkeaega riiginõukogu liikmeile, et sügisel, kui mingit erakorralist juhust ei ole selleks, et riigikogu peaks kokku tulema ka suvel, jällegi hakata värske jõuga tööle<ref name="B229l" />.''


Riiginõukogu VI istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega [[19. aprill]]ist [[1940]], mille andis Riiginõukogu Esimehele Mihkel Pungale Peaministri asetäitja August Jürima 20. aprillil 1940<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223474&img=era0031_004_0000268_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=86bb91369458ef2e86be189c4bb07f3b</ref>. Uus Riiginõukogu korraline istungjärk pidi algama 8. oktoobril 1940<ref>Rahvaesindus tööd lõpetamas. Rahvaleht, 4. aprill 1940, nr. 79, lk. 5.</ref>.
Riiginõukogu VI istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega [[19. aprill]]ist [[1940]], mille andis Riiginõukogu Esimehele Mihkel Pungale Peaministri asetäitja August Jürima 20. aprillil 1940<ref name="HbSFs" />. Uus Riiginõukogu korraline istungjärk pidi algama 8. oktoobril 1940<ref name="FBfBC" />.


== Riiginõukogu juhatus (valitud [[21. aprill]]il [[1938]]) ==
== Riiginõukogu juhatus (valitud [[21. aprill]]il [[1938]]) ==
156. rida: 156. rida:


== Viited ==
== Viited ==
{{viited}}
{{viited|allikad=
<ref name="9RSjV">[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700258208&img=era0031_002_0000585_00005_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c96a300426fd938cc3e8bbe7eddd6875 Vabariigi Valitsuse otsus 28. jaanuarist 1938 nr. III]</ref>
<ref name="XQ7SQ">[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700258208&img=era0031_002_0000585_00006_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=e3f92bb0749d13f9616c4095b06a6cb0 Üürileping]</ref>
<ref name="dYoXr">Riiginõukogule maja ehitamist. [[Rahvaleht]], 2. veebruar 1939, nr. 28, lk. 3.</ref>
<ref name="B229l">Eesti ja N. Liit täidavad lepingut korrektselt. [[Rahvaleht]], 18. aprill 1940, nr. 91, lk. 6.</ref>
<ref name="HbSFs">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223474&img=era0031_004_0000268_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=86bb91369458ef2e86be189c4bb07f3b</ref>
<ref name="FBfBC">Rahvaesindus tööd lõpetamas. Rahvaleht, 4. aprill 1940, nr. 79, lk. 5.</ref>
}}


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 19. juuni 2017, kell 13:15

 See artikkel räägib Eesti organist; Rootsi ja Norra uniooni organi kohta vaata artiklit Riiginõukogu (Rootsi ja Norra); Venemaa keisririigi organi kohta vaata lehekülge Riiginõukogu (Venemaa Keisririik); Taani organi kohta vaata artiklit Riiginõukogu (Taani); teiste riikide organite kohta vaata lehekülge Riiginõukogu (täpsustus)

Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu teine koda.

1938. aastal kujundatud Riiginõukogu koosseis jäi ainsaks.

Riiginõukogu esimene istungjärk algas 21. aprillil 1938. Riiginõukogu VI, viimaseks jäänud istungjärk lõppes 19. aprillil 1940. Järgmine korraline istungjärk, mis pidi algama 8. oktoobril 1940, jäi 21. juuni riigipöörde tõttu ära.

Oma raadiokõnes 31. detsembril 1934 ütles Riigivanem Konstantin Päts:

Meie tahame anda niisuguse demokraatliku asutuse, mis tema rahvast väärt oleks, nii nagu Inglismaal, kus tuntakse austust ja lugupidamist parlamendi vastu. Meie tulevane Eesti riigi parlament ei pea olema niisugune, millest karikatuuri-ainet saada, vaid tõsine ja väärtuslik rahva esinduskogu, mille kohta keegi ei saa midagi halba ega naeruvääristavat öelda.

Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel (vt I Riiginõukogu kujundamine) oli üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses (EVP § 85).

Riiginõukogu liikmete volitused algasid 7. aprillil 1938 ja nad tulid kokku oma esimesele koosolekule 21. aprillil 1938.

Riiginõukogu hoone oli Seltskondlik Maja Aia tn. 12 Tallinnas, mis üüriti samanimeliselt osaühingult ja kust sel puhul kolis välja klubi Centum[1], üüri suurus oli 2575 krooni kuus[2]. 1. veebruaril 1939 otsustas Riiginõukogu komisjon tunnustada Riiginõukogule maja ehitamise vajalikuks. Uus hoone oleks pidanud asuma Komandandi tänaval ja seal oleks võinud asuda ka Riigiraamatukogu[3].

Enne oma kohuste täitmisele asumist andsid Riiginõukogu liikmed järgmise pühaliku tõotuse:

Asudes Riiginõukogu liikme kohuste täitmisele olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti Vabariigi ja Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.

Riiginõukogu liikmed said istungjärkude aja eest kuutasu 180 krooni, korteriraha 40 krooni kuus läbi aasta ja tasuta sõidu riigiraudteel ja -laevadel. Riiginõukogu juhatuse liikmed said lisatasu 70 krooni kuus läbi aasta. Riiginõukogu esimees sai tasu ühistel alustel ministritega (500 krooni kuus ja sõiduraha 100 krooni kuus).

Riiginõukogu VI istungjärgu viimasel koosolekul ütles Riiginõukogu esimees Mihkel Pung:

Kui seekord oma istungjärgu lõpetame, siis ei jää mul muud järele, kui soovida kõige paremat vaheaega ja puhkeaega riiginõukogu liikmeile, et sügisel, kui mingit erakorralist juhust ei ole selleks, et riigikogu peaks kokku tulema ka suvel, jällegi hakata värske jõuga tööle[4].

Riiginõukogu VI istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega 19. aprillist 1940, mille andis Riiginõukogu Esimehele Mihkel Pungale Peaministri asetäitja August Jürima 20. aprillil 1940[5]. Uus Riiginõukogu korraline istungjärk pidi algama 8. oktoobril 1940[6].

Riiginõukogu juhatus (valitud 21. aprillil 1938)

Riiginõukogu üldisesse koosseisu kuuluvate isikute nimekiri

Välis- ja riigikaitsekomisjon

Majanduskomisjon

Rahva kasvatuse ja kultuuri komisjon

Maa, töö ja rahva heaolu komisjon

Üldkomisjon

Koosseisu komisjon

Isikute loend, kel pärast 1940. aastat on olnud õigus kuuluda Riiginõukogu koosseisu ameti poolest

Viited

  1. ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 28. jaanuarist 1938 nr. III
  2. ↑ Üürileping
  3. ↑ Riiginõukogule maja ehitamist. Rahvaleht, 2. veebruar 1939, nr. 28, lk. 3.
  4. ↑ Eesti ja N. Liit täidavad lepingut korrektselt. Rahvaleht, 18. aprill 1940, nr. 91, lk. 6.
  5. ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223474&img=era0031_004_0000268_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=86bb91369458ef2e86be189c4bb07f3b
  6. ↑ Rahvaesindus tööd lõpetamas. Rahvaleht, 4. aprill 1940, nr. 79, lk. 5.

Välislingid

Kirjandus

  • Leonhard Vahter. Kas kiriku hooldaja kuulub Riiginõukogu liikmete hulka? Uus Eesti, 27. oktoober 1939, nr. 293, lk. 4.
  • Kiriku hooldaja ei saa olla Riiginõukogu liige. Uus Eesti, 31. oktoober 1939, nr. 297, lk. 1.
  • Heinrich Mark. Parlamendi seaduspärasusest paguluses. Eesti Teataja, 11. juuni 1949, nr. 27, lk. 2.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Riiginõukogu&oldid=4675102"