Jaan Maide

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jaan Maide
Jaan Maide.jpg

Sündinud 30. mai 1896
Vana-Kariste vald Viljandimaa
Surnud 10. august 1945
Moskva, NSV Liit
Auaste kindralmajor
Juhtinud Kaitseliidu Peastaap
Kindralstaabi 1. osakond (operatiivosakond)
4. Diviis
Eesti Omavalitsuse Omakaitse staabiülem ja ülem
Otto Tiefi valitsuse sõjavägede ülemjuhataja
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Vabadusrist II/3

Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald Viljandimaa10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral; tänapäeval nimetatakse teda kindralmajoriks[1]).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Maide sündis 1896. aastal Viljandimaal Vana-Kariste vallas, mobiliseeriti Esimese maailmasõja ajal ning ta lõpetas 1916. aastal. Kiievi lipnikekooli. Eesti Vabadussõjas oli ta 6. jalaväepolgu rooduülem. 12. veebruaril 1920 ülendati kiiduväärse teenistuse eest alamleitnandist leitnandiks vanusega 3. maist 1919[2]

1921. aastal lõpetas ta alalisväe ohvitseride kursused ja 1923 Kõrgema sõjakooli, aastatel 1923–1924 teenis Sõjavägede staabis ning Ranna- ja Õhukaitse staabis.

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
II/3

Aastatel 1924–1925 oli Maide Kaitseliidu Peastaabi ülem, aastatel 1925–1927 Kindralstaabi 1. osakonna (operatiivosakonna) ülem. Aastatel 1927–1934 taas Kaitseliidu Peastaabi ülem, 1934. aasta 30. septembrist nimetati ta 1. Soomusrongirügemendi ülema kohusetäitjaks. 30. novembrist 1934 soomusrongirügemendi ülemaks, kellena teenis kuni 30. novembrini 1935. Aastatel 1935–1940 oli Maide taas Kaitseliidu Peastaabi ülem, 29. jaanuaril 1940 määrati 4. Diviisi ülemaks alates 1. veebruarist 1940.

Saksa okupatsiooni ajal oli Maide Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Omakaitse staabiülem, ülema asetäitja ja seejärel ülem. Septembris 1944 määrati ta Jüri Uluotsa poolt koos Otto Tiefi valitsuse ametissemääramisega sõjavägede ülemjuhatajaks ja ülendati kindraliks. Enn Nõu romaanis Koeratapja tsiteeritakse käskkirja (rekonstrueeritud) teksti: "Nimetan kapten Karl Talpaku Tallinna komandandiks ja ülendan koloneliks. Ülendan ülemjuhataja kolonel Jaan Maide kindraliks."[3] Käskkirja tekstist nähtub, et nii Talpak kui Maide ülendati kahte astet vahele jättes. Tänapäeval nimetatakse Maidet kindralmajoriks, kuigi teda pole kunagi ametlikult degradeeritud.

9. oktoobril 1944 ta arreteeriti ja viidi Moskvasse, kus ta 10. august 1945 Moskvas Butõrka vanglas maha lasti.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Maide oli abielus Friederike Alberiga (22. juuni 1902 – 29. august 1939).

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaan Maide, "Ülevaade Eesti Vabadussõjast 1918–1920", Tallinn: Kaitseliit, 1933
  • Jaan Maide, "6. jalaväepolk Vabadussõjas 1918–1920"

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti entsüklopeedia, 15. kd. Tallinn, 2000, lk 271
  2. Käsk Vabariigi Sõjavägedele nr. 387, § 2.
  3. Enn Nõu. Koeratapja. Õllu, Tallinn, 1993, lk. 133.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kol. J. Maide 4. diviisi ülemaks. Uus Eesti, 30. jaanuar 1940, nr. 28, lk. 1.