Bernhard Roostfeld

Allikas: Vikipeedia

Bernhard Aleksander Roostfeld (ka Rostfeldt ja Rostfeld; 5. jaanuar 1885 Jõhvi vald, Virumaa28. jaanuar 1948 Karaganda, Kasahstan) oli Eesti Vabariigi riigi-, valitsus- ja majandustegelane.

Roostfeldi isa on pärit Vigala kihelkonnast, kuid oli läinud Virumaale mõisavalitsejaks. Ta õppis aastatel 18951903 Narva gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta aastatel 19031908 Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonnas. Pärast ülikooli lõpetamist õppis ta aastatel 19081910 Moskva Põllumajanduse Akadeemias. Pärast seda töötas ta aastani 1917 Peterburi maakonna semstvo agronoomina, olles ühtlasi Peterburi Põllumeeste Seltsi juhatuse liige. Aastatel 19171920 oli ta Peterburi Kooperatiivide Keskühisuse juhatuse liige.[1] Ta pöördus aastal 1920 tagasi kodumaale ning oli ETK põllumajandustarvete osakonna juhataja.

Roostfeld oli põllutööminister Konstantin Pätsi esimeses valitsuses (25. jaanuarist 192121. novembrini 1922), olles veel 26. jaanuarist 1921 toitlusministri ja 23. novembrist 16. detsembrini 1921 teedeministri kohusetäitja. Põllutööminister oli ta ka järgnevas, Juhan Kuke valitsuses (21. novembrist 19222. augustini 1923). Konstantin Pätsi teises valitsuses (2. augustist 192326. märtsini 1924) oli ta kaubandus- ja tööstusminister.[2][3]

Roostfeld oli aastatel 19241928 ETK ja aastatel 19281938 Pikalaenu Panga direktor. Aastatel 19361939 oli ta kirjastusosaühingu Postimees juhatuse esimees.

Roostfeld oli 7. aprillist 19385. juulini 1940 oli ta Riiginõukogu liige.[4]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa Alma Roostfeld oli lastearst, tütar Inna oli masinaehitusinsener ja esimene Eestis litsentsi saanud naislendur. Tema vend Roman Roostfeld oli Esimese maailmasõja kangelane, Georgi mõõgaga autasustatu.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]