Päikesepaneel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited |
|||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
Päikesepaneelid, mis koosnevad päikeseelementidest, muundavad valgusenergiat elektrienergiaks, kasutades ära [[fotoefekt|fotoefekti]]. Suurem osa päikeseelemente põhineb erinevatel kristalliseeritud [[räni]] kasutavatel tehnoloogiatel. Enamik päikeseelemente on jäigad ja purunevad kergesti, seega tuleb neid kaitsta mehaaniliste kahjustuste ning ilmastikuolude eest. Leidub ka painduvaid päikeseelemente, kuid need on vähem levinud. Esimesed päikeseelemendid leiutati 1954. aastal Ameerika Ühendriikide uurimisinstituudis Bell Laboratories. |
Päikesepaneelid, mis koosnevad päikeseelementidest, muundavad valgusenergiat elektrienergiaks, kasutades ära [[fotoefekt|fotoefekti]]. Suurem osa päikeseelemente põhineb erinevatel kristalliseeritud [[räni]] kasutavatel tehnoloogiatel. Enamik päikeseelemente on jäigad ja purunevad kergesti, seega tuleb neid kaitsta mehaaniliste kahjustuste ning ilmastikuolude eest. Leidub ka painduvaid päikeseelemente, kuid need on vähem levinud. Esimesed päikeseelemendid leiutati 1954. aastal Ameerika Ühendriikide uurimisinstituudis Bell Laboratories. |
||
Elemendid ühendatakse elektriliselt kas jadamisi või rööbiti, olenevalt nõutud [[Pinge (elekter)|väljundpingest]] ja -voolust. Jadamisi ühendades on võimalik saada paneelidest suuremat pinget, kuid paralleelselt ühendades on väljundvool suurem. Tavaliselt kasutatakse päikesepaneelide ühendamiseks mõlemat ühendusmeetodit ning tulemuseks on paneelide maatriks või võrgustik. Paneelide väljundites kasutatakse tihti ka [[diood]]e, kuna varjus olevad paneelid muutuvad tarbijateks ja vastassuunaline vool võib individuaalseid elemente kahjustada. Päikesepaneelide juures võidakse kasutada ka jahutust, kuna elementide [[temperatuur|temperatuuri]] tõustes väheneb nende efektiivsus. <ref |
Elemendid ühendatakse elektriliselt kas jadamisi või rööbiti, olenevalt nõutud [[Pinge (elekter)|väljundpingest]] ja -voolust. Jadamisi ühendades on võimalik saada paneelidest suuremat pinget, kuid paralleelselt ühendades on väljundvool suurem. Tavaliselt kasutatakse päikesepaneelide ühendamiseks mõlemat ühendusmeetodit ning tulemuseks on paneelide maatriks või võrgustik. Paneelide väljundites kasutatakse tihti ka [[diood]]e, kuna varjus olevad paneelid muutuvad tarbijateks ja vastassuunaline vool võib individuaalseid elemente kahjustada. Päikesepaneelide juures võidakse kasutada ka jahutust, kuna elementide [[temperatuur|temperatuuri]] tõustes väheneb nende efektiivsus. <ref name="O9Xev" /> |
||
==Olulisemad omadused ja vananemine== |
==Olulisemad omadused ja vananemine== |
||
Paneelide omadusi mõõdetakse standardsetes tingimustes: energiatihedus 1000 W/m<sup>2</sup>, [[valgusspekter]], mis sarnaneb 35. [[laiuskraad|laiuskraadi]] suvise päikesevalguse omaga temperatuuril 25 kraadi [[Celsiuse_skaala|Celsiuse]] järgi. <ref |
Paneelide omadusi mõõdetakse standardsetes tingimustes: energiatihedus 1000 W/m<sup>2</sup>, [[valgusspekter]], mis sarnaneb 35. [[laiuskraad|laiuskraadi]] suvise päikesevalguse omaga temperatuuril 25 kraadi [[Celsiuse_skaala|Celsiuse]] järgi. <ref name="UeWpT" /> Päikesepaneelide kõige olulisemad omadused on |
||
* maksimaalne väljundvõimsus vattides (P<sub>maks</sub>); |
* maksimaalne väljundvõimsus vattides (P<sub>maks</sub>); |
||
* pinge koormamata paneelil (U<sub>katkestus</sub>) ; |
* pinge koormamata paneelil (U<sub>katkestus</sub>) ; |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
* paneeli efektiivsus (%). |
* paneeli efektiivsus (%). |
||
Nominaalne väljundvõimsus väljendab seda, kui palju toodab uus paneel standardsetes tingimustes elektrienergiat. Päikesepaneelid vananevad aja jooksul, tüüpiliselt väheneb maksimaalne võimsus umbes 0,5 protsenti aastas.<ref |
Nominaalne väljundvõimsus väljendab seda, kui palju toodab uus paneel standardsetes tingimustes elektrienergiat. Päikesepaneelid vananevad aja jooksul, tüüpiliselt väheneb maksimaalne võimsus umbes 0,5 protsenti aastas.<ref name="bsBsy" /> Tihti annavad tootjad garantii, et tootlikkus püsib vähemalt 10 aastat 90% tasemel ja 25 aastat pärast paneeli kasutusse võtmist 80% tasemel. <ref name="etI3r" /> Pinge koormamata paneelil näitab seda, kui suur on maksimaalne pinge, mis paneeli väljundis tekkida saab. Lühisvool määrab ära paneeli maksimaalse väljundvoolu. Väga oluline on ka paneeli efektiivsus. Efektiivsus määratakse standardtingimustel, kuid reaalses rakenduses sõltub efektiivsus paneeli töötemperatuurist. |
||
==Taaskasutamine== |
==Taaskasutamine== |
||
Päikesepaneelide [[klaas|klaasist]] ja [[metall|metallist]] detailid on võimalik uuesti kasutusse võtta. Samuti on taaskasutatavad kuni 95% paneelide [[pooljuhtmaterjal|pooljuhtmaterjalidest]]. |
Päikesepaneelide [[klaas|klaasist]] ja [[metall|metallist]] detailid on võimalik uuesti kasutusse võtta. Samuti on taaskasutatavad kuni 95% paneelide [[pooljuhtmaterjal|pooljuhtmaterjalidest]]. |
||
<ref name="krueger" /> |
|||
| ⚫ | <ref name="krueger"> |
||
* Ränikristallidel põhinevad paneelid purustatakse ning nendest eraldatakse klaas, plastik ja metall. Võimalik on taaskasutada üle 80% päikesepaneelist (massi järgi). Kuna paneele kattev kaitsev klaasikiht on sarnane ehituses või autotööstuses kasutatavale klaasile, on võimalik seda taaskasutada näiteks klaasvilla või vahtklaasi tootmiseks. <ref name="krueger" /> <ref name="wambach" |
* Ränikristallidel põhinevad paneelid purustatakse ning nendest eraldatakse klaas, plastik ja metall. Võimalik on taaskasutada üle 80% päikesepaneelist (massi järgi). Kuna paneele kattev kaitsev klaasikiht on sarnane ehituses või autotööstuses kasutatavale klaasile, on võimalik seda taaskasutada näiteks klaasvilla või vahtklaasi tootmiseks. <ref name="krueger" /> <ref name="wambach" /> |
||
*Ränil mitte-põhinevate paneelide taaskasutamine on keerulisem ning nõuab spetsiaalseid tehnoloogiaid: üks levinumaid viise on kasutada erinevaid keemilisi vanne materjalide eraldamiseks. Näiteks [[kaadium|Cd]]-[[telluur|Te]] põhinevad paneelid purustatakse ja jagatakse seejärel erinevateks koostisosadeks. Sellise meetodiga on võimalik uuesti kasutada kuni 90% klaasist ja 95% pooljuhtmaterjalidest. <ref name="krueger" /> <ref name="wambach" /> |
*Ränil mitte-põhinevate paneelide taaskasutamine on keerulisem ning nõuab spetsiaalseid tehnoloogiaid: üks levinumaid viise on kasutada erinevaid keemilisi vanne materjalide eraldamiseks. Näiteks [[kaadium|Cd]]-[[telluur|Te]] põhinevad paneelid purustatakse ja jagatakse seejärel erinevateks koostisosadeks. Sellise meetodiga on võimalik uuesti kasutada kuni 90% klaasist ja 95% pooljuhtmaterjalidest. <ref name="krueger" /> <ref name="wambach" /> |
||
Alates 2010. aastast toimuvad [[Euroopa]]s iga-aastased konverentsid, mis toovad kokku tootjad, taaskäitlejad ja uurijad, et arutada taaskasutuse tulevikumeetodite üle. <ref |
Alates 2010. aastast toimuvad [[Euroopa]]s iga-aastased konverentsid, mis toovad kokku tootjad, taaskäitlejad ja uurijad, et arutada taaskasutuse tulevikumeetodite üle. <ref name="NoFNW" /> |
||
==Tarbimine ja hinnad== |
==Tarbimine ja hinnad== |
||
Päikesepaneelide müügiedu mõõdetakse paigaldatud süsteemide võimsuse alusel. Kui 2000. aastal installeeriti 277 MW väärtuses päikesepaneele, siis aastal 2011 oli see number 29 665 MW. Kumulatiivne installeeritud võimsus on kasvanud samal perioodil 1425 MW-lt 69 684 MW-ni, seega peaaegu 50 korda. Prognoositakse ka paigaldiste arvu kasvu tulevatel aastatel. 2011. aastal osteti päikesepaneele regionaalselt kõige rohkem Euroopas, ületades ülejäänud maailma tarbimist mitmekordselt. Euroopas tarnitakse kõige rohkem päikesepaneele [[Saksamaa|Saksamaale]] ja [[Itaalia|Itaaliasse]]. <ref |
Päikesepaneelide müügiedu mõõdetakse paigaldatud süsteemide võimsuse alusel. Kui 2000. aastal installeeriti 277 MW väärtuses päikesepaneele, siis aastal 2011 oli see number 29 665 MW. Kumulatiivne installeeritud võimsus on kasvanud samal perioodil 1425 MW-lt 69 684 MW-ni, seega peaaegu 50 korda. Prognoositakse ka paigaldiste arvu kasvu tulevatel aastatel. 2011. aastal osteti päikesepaneele regionaalselt kõige rohkem Euroopas, ületades ülejäänud maailma tarbimist mitmekordselt. Euroopas tarnitakse kõige rohkem päikesepaneele [[Saksamaa|Saksamaale]] ja [[Itaalia|Itaaliasse]]. <ref name="3HoaQ" /> <ref name="WEDH1" /> |
||
Koos tarbimise suurenemise ja konkurentsi tihenemisega on langenud päikesepaneelide hind. Päikeseelementide tootmiskulu on perioodil 2006–2011 langenud üle kahe korra. <ref |
Koos tarbimise suurenemise ja konkurentsi tihenemisega on langenud päikesepaneelide hind. Päikeseelementide tootmiskulu on perioodil 2006–2011 langenud üle kahe korra. <ref name="B10Ju" /> Sellega kaasnevalt on langenud seadmekomplektide hind ka lõpptarbija jaoks: Saksamaa näitel on aastatel 2006–2011 jaehind langenud samuti üle kahe korra. <ref name="zfVCD" /> |
||
==Erinevad kinnitussüsteemid== |
==Erinevad kinnitussüsteemid== |
||
| 43. rida: | 43. rida: | ||
===Katusel paiknevad paneelid=== |
===Katusel paiknevad paneelid=== |
||
Üks kõige populaarsemaid viise paneelide paigaldamiseks on nende [[katus|katusele]] monteerimine, kuna nii kasutatakse ära muidu tühjalt seisev pind. Võrreldes maapinnal paiknevate rakistega on katusele monteeritud päikesepaneelid odavamad ja vähem keerukad, kuna kinnitussüsteem on lihtne. Paneelide paigutamine võib osutuda keerukamaks, kui katus on ebatraditsioonilise kujuga. Tihti osutuvad mureallikateks läheduses paiknevad kõrged [[puu|puud]], mis paneelid varju jätavad. Et säilitada päikesepaneelide maksimaalset väljundvõimsust, tuleb nende pinda aeg-ajalt puhastada. Tavaliselt piisab sellest, kui paneelidele [[vihm|vihma]] sajab, kuid vihmavaestes piirkondades võib katusel asetsevate paneelide puhastamine tülikaks osutuda. <ref name="roofvsground" |
Üks kõige populaarsemaid viise paneelide paigaldamiseks on nende [[katus|katusele]] monteerimine, kuna nii kasutatakse ära muidu tühjalt seisev pind. Võrreldes maapinnal paiknevate rakistega on katusele monteeritud päikesepaneelid odavamad ja vähem keerukad, kuna kinnitussüsteem on lihtne. Paneelide paigutamine võib osutuda keerukamaks, kui katus on ebatraditsioonilise kujuga. Tihti osutuvad mureallikateks läheduses paiknevad kõrged [[puu|puud]], mis paneelid varju jätavad. Et säilitada päikesepaneelide maksimaalset väljundvõimsust, tuleb nende pinda aeg-ajalt puhastada. Tavaliselt piisab sellest, kui paneelidele [[vihm|vihma]] sajab, kuid vihmavaestes piirkondades võib katusel asetsevate paneelide puhastamine tülikaks osutuda. <ref name="roofvsground" /> |
||
===Maapealsed rakised=== |
===Maapealsed rakised=== |
||
| 49. rida: | 49. rida: | ||
===Päikesejälgijad=== |
===Päikesejälgijad=== |
||
Päikesejälgijatega süsteem tuvastab päikese asukoha ja korrigeerib paneelide suunda, et need paikneksid alati päikese poole. Tegemist on aktiivse süsteemiga ja paneelide liigutamiseks on üldjuhul vaja mootoreid. Kuna tegemist on liikuva süsteemiga, on sellise süsteemi ehitamine ning hooldamine samuti kallim ja keerulisem. Päikesejälgijatega süsteemid võivad tugevama tuule korral kahjustusi saada. Fikseeritud süsteemid on tuule suhtes oluliselt vastupidavamad. <ref |
Päikesejälgijatega süsteem tuvastab päikese asukoha ja korrigeerib paneelide suunda, et need paikneksid alati päikese poole. Tegemist on aktiivse süsteemiga ja paneelide liigutamiseks on üldjuhul vaja mootoreid. Kuna tegemist on liikuva süsteemiga, on sellise süsteemi ehitamine ning hooldamine samuti kallim ja keerulisem. Päikesejälgijatega süsteemid võivad tugevama tuule korral kahjustusi saada. Fikseeritud süsteemid on tuule suhtes oluliselt vastupidavamad. <ref name="QsSRy" /> |
||
==Päikesepaneelid kosmoses== |
==Päikesepaneelid kosmoses== |
||
[[Pilt:Estcube-1 2012-12-27.jpg|thumb| Päikesepaneelid [[ESTCube-1]] kere küljes]] |
[[Pilt:Estcube-1 2012-12-27.jpg|thumb| Päikesepaneelid [[ESTCube-1]] kere küljes]] |
||
[[File:ROSSA.jpg|thumb|Päikesepaneelid [[Rahvusvaheline_kosmosejaam|rahvusvahelise kosmosejaama]] küljes]] |
[[File:ROSSA.jpg|thumb|Päikesepaneelid [[Rahvusvaheline_kosmosejaam|rahvusvahelise kosmosejaama]] küljes]] |
||
Päikesepaneelid on toiteallikaks enamikule meie päikesesüsteemis opereerivatele [[tehiskaaslane|tehiskaaslastele]]. Esimest korda kasutas päikeseenergiat ameeriklaste satelliit Vanguard-1 1958. aastal. [[Vanguard-1]] kere külge kinnitati päikesepaneelid, mille efektiivsus oli 10% ja mis tootsid kokku alla 1 W elektrienergiat. Esimestel päikeseenergiat kasutavatel tehiskaaslastel olid paneelid kinnitatud kere külge, kuid aja jooksul kasvas vajadus energia järele ja kere pindalast jäi väheseks. <ref |
Päikesepaneelid on toiteallikaks enamikule meie päikesesüsteemis opereerivatele [[tehiskaaslane|tehiskaaslastele]]. Esimest korda kasutas päikeseenergiat ameeriklaste satelliit Vanguard-1 1958. aastal. [[Vanguard-1]] kere külge kinnitati päikesepaneelid, mille efektiivsus oli 10% ja mis tootsid kokku alla 1 W elektrienergiat. Esimestel päikeseenergiat kasutavatel tehiskaaslastel olid paneelid kinnitatud kere külge, kuid aja jooksul kasvas vajadus energia järele ja kere pindalast jäi väheseks. <ref name="ryFAd" /> |
||
Selle probleemi lahenduseks töötati välja paljudest paneelidest koosnev lahtivolditav süsteem. Sellised süsteemid suudavad toota küll rohkem energiat, kuid lisavad satelliidile massi. Ka on paneelide lahtivoltimiseks vajalikud mehaanilised lahendused keerulised. Viimaste aastakümnete jooksul toimunud tehnoloogiline areng on andnud järjest kergemaid ja töökindlamaid mehhanisme. Suur hüpe on toimunud ka päikesepaneelide tehnoloogias. Kui Vanguard-1 paneelid olid kõigest 10% kasuteguriga, siis tänapäevased päikeseelemendid on 30% hüveteguriga <ref |
Selle probleemi lahenduseks töötati välja paljudest paneelidest koosnev lahtivolditav süsteem. Sellised süsteemid suudavad toota küll rohkem energiat, kuid lisavad satelliidile massi. Ka on paneelide lahtivoltimiseks vajalikud mehaanilised lahendused keerulised. Viimaste aastakümnete jooksul toimunud tehnoloogiline areng on andnud järjest kergemaid ja töökindlamaid mehhanisme. Suur hüpe on toimunud ka päikesepaneelide tehnoloogias. Kui Vanguard-1 paneelid olid kõigest 10% kasuteguriga, siis tänapäevased päikeseelemendid on 30% hüveteguriga <ref name="OEgf7" /> ja arendatakse ka juba 35% kasuteguriga elemente <ref name="dRLmT" />. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
| 62. rida: | 62. rida: | ||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited|1=2|allikad= |
|||
{{Reflist|2}} |
|||
| ⚫ | <ref name="krueger">{{netiviide | URL = http://www.bnl.gov/pv/files/PRS_Agenda/2_Krueger_IEEE-Presentation-Final.pdf | Pealkiri =Overview of First Solar's Module Collection and Recycling Program | Autor =Lisa Krueger | Failitüüp = pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =3.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
||
<ref name="wambach">{{netiviide | URL = http://www.bnl.gov/pv/files/PRS_Agenda/3_4_PV-Module-RecyclingWambach.pdf | Pealkiri =A Voluntary Take Back Scheme and Industrial Recycling of Photovoltaic Modules | Autor = K.Wambach, S. Schlenker, A. Müller, B. Konrad | Failitüüp = pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =3.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="roofvsground">{{netiviide | URL = http://www.getsolar.com/residential_Solar-Roof-vs-Ground-Installation.php | Pealkiri = Solar Roof vs. Ground Installation | Autor = getSolar | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =6.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="O9Xev">{{netiviide | URL = http://www.eicsemi.com/back-office/downloads/Solar_v2A.pdf | Pealkiri =EIC Diodes in Solar photovoltaic (PV) Systems | Autor = EIC | Failitüüp = pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =8.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="UeWpT">{{netiviide | URL = http://www.solarcontact.com/solar-panels/types/solar-panel-efficiency | Pealkiri = How To Compare Solar Panels | Autor = SolarContact | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =7.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="bsBsy">{{netiviide | URL = http://ijuancarlo.wordpress.com/2011/06/03/22/ | Pealkiri = The Median Degradation Rate for PV Solar Panel Modules | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2011 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =7.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="etI3r">{{netiviide | URL = http://www.solarenergy.net/Articles/guide-to-understanding-solar-warranties.aspx | Pealkiri = Guide to Understanding Solar Warranties | Autor = SolarEnergy | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2009 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =7.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="NoFNW">{{netiviide | URL = http://www.pvcycle.org/past-events/3rd-international-conference-on-pv-module-recycling/ | Pealkiri = 3rd International Conference on PV Module Recycling | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2013 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =7.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="3HoaQ">{{netiviide | URL = http://www.epia.org/uploads/tx_epiapublications/Global-Market-Outlook-2016.pdf | Pealkiri = Global market outlook for photovoltaics until 2016 | Autor = EPIA | Failitüüp = pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =1.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="WEDH1">{{netiviide | URL = http://www.solarplaza.com/top10-pv-markets/ | Pealkiri = Top 10 World's Biggest PV Markets | Autor = SolarPlaza | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =6.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="B10Ju">{{netiviide | URL = http://emp.lbl.gov/sites/all/files/LBNL-5919e.pdf | Pealkiri = Tracking the Sun V | Autor = Galen Barbose, Naïm Darghouth, Ryan Wiser | Failitüüp = pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =1.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="zfVCD">{{netiviide | URL = http://www.solstats.com/blog/solar-energy/solar-panel-prices-drop-by-half-over-the-last-5-years/ | Pealkiri = Solar panel prices – drop by half over the last 5 years | Autor = SolStats | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =6.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="QsSRy">{{netiviide | URL = http://solarpowergeneration.ca/solar-trackers-pros-a-cons | Pealkiri = Solar trackers: Pros and cons | Autor = Solarize Energy | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =6.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="ryFAd">{{netiviide | URL = http://123seminarsonly.com/Seminar-Reports/036/47807330-Solar-sails-system-developmentPAJ-IEEE-98.pdf | Pealkiri =Spacecraft Solar Array Technology Trends | Autor =P. Alan Jones & Brian R. Spence | Failitüüp = pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =3.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="OEgf7">{{netiviide | URL = http://www.azurspace.com/images/pdfs/Download%20PDF_1.pdf | Pealkiri =TRIPLE JUNCTION SOLAR CELLS WITH 30.0% EFFICIENCY AND NEXT GENERATION CELL CONCEPTS | Autor =W. Köstler, M. Meusel, T. Kubera, T. Torunski | Failitüüp = pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2011 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =3.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
<ref name="dRLmT">{{netiviide | URL = http://www.azurspace.com/images/pdfs/1BO.10.3_AZUR_SPACE.pdf | Pealkiri =ABOUT AZUR’S “3G30-advanced”SPACE SOLAR CELL AND NEXT GENERATION PRODUCT WITH 35% EFFICIENCY | Autor =G.F.X.Strobl, D.Fuhrmann, W.Guter, V.Khorenko,W.Köstler, M.Meusel | Failitüüp = pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =3.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> |
|||
}} |
|||
{{Elektroonika}} |
{{Elektroonika}} |
||
Redaktsioon: 13. aprill 2017, kell 13:03
Päikesepatarei (ka päikesepaneel) koosneb päikeseelementidest ehk fotogalvaanilistest elementidest. Päikesepaneele kasutatakse komponentidena suuremates päikesepatarei maatriksites, mille abil toodetake päikeseenergiat nii kodus kasutamiseks kui ka võrku müümiseks. Tüüpiliselt on päikesepaneelide elektriline võimsus 100–320 vatti ja väljastatav vool on alalisvool. Päikesepaneelide oluline näitaja on nende efektiivsus: näiteks 8% efektiivsuse ja 230 W võimsusega päikesepaneel on pindalalt kaks korda suurem kui sama võimas, aga 16% efektiivsusega paneel. Kaubanduslikult müüdavate paneelide efektiivsus varieerub vahemikus 15–20 protsenti ning arendatavad tehnoloogiad lubavad ka efektiivsust üle 30 protsendi. Kuna päikesepaneelid toodavad piiratud hulgal energiat, siis enamik süsteeme koosneb mitmest päikesepaneelist. Sellised süsteemid võivad sisaldada ka akusüsteemi energia hoiustamiseks, inverterit, et alalisvoolu vahelduvvooluks muundada, ja päikesejälgijat (ingl solar tracker), et paneelidest maksimaalselt energiat ammutada.
Teooria ja ehitus
- Vaata ka: Päikeseelement
Päikesepaneelid, mis koosnevad päikeseelementidest, muundavad valgusenergiat elektrienergiaks, kasutades ära fotoefekti. Suurem osa päikeseelemente põhineb erinevatel kristalliseeritud räni kasutavatel tehnoloogiatel. Enamik päikeseelemente on jäigad ja purunevad kergesti, seega tuleb neid kaitsta mehaaniliste kahjustuste ning ilmastikuolude eest. Leidub ka painduvaid päikeseelemente, kuid need on vähem levinud. Esimesed päikeseelemendid leiutati 1954. aastal Ameerika Ühendriikide uurimisinstituudis Bell Laboratories.
Elemendid ühendatakse elektriliselt kas jadamisi või rööbiti, olenevalt nõutud väljundpingest ja -voolust. Jadamisi ühendades on võimalik saada paneelidest suuremat pinget, kuid paralleelselt ühendades on väljundvool suurem. Tavaliselt kasutatakse päikesepaneelide ühendamiseks mõlemat ühendusmeetodit ning tulemuseks on paneelide maatriks või võrgustik. Paneelide väljundites kasutatakse tihti ka dioode, kuna varjus olevad paneelid muutuvad tarbijateks ja vastassuunaline vool võib individuaalseid elemente kahjustada. Päikesepaneelide juures võidakse kasutada ka jahutust, kuna elementide temperatuuri tõustes väheneb nende efektiivsus. [1]
Olulisemad omadused ja vananemine
Paneelide omadusi mõõdetakse standardsetes tingimustes: energiatihedus 1000 W/m2, valgusspekter, mis sarnaneb 35. laiuskraadi suvise päikesevalguse omaga temperatuuril 25 kraadi Celsiuse järgi. [2] Päikesepaneelide kõige olulisemad omadused on
- maksimaalne väljundvõimsus vattides (Pmaks);
- pinge koormamata paneelil (Ukatkestus) ;
- paneeli lühisvool (Ilühis);
- pinge ja vool maksimaalses võimsuspunktis ((UMVP ja IMVP);
- paneeli efektiivsus (%).
Nominaalne väljundvõimsus väljendab seda, kui palju toodab uus paneel standardsetes tingimustes elektrienergiat. Päikesepaneelid vananevad aja jooksul, tüüpiliselt väheneb maksimaalne võimsus umbes 0,5 protsenti aastas.[3] Tihti annavad tootjad garantii, et tootlikkus püsib vähemalt 10 aastat 90% tasemel ja 25 aastat pärast paneeli kasutusse võtmist 80% tasemel. [4] Pinge koormamata paneelil näitab seda, kui suur on maksimaalne pinge, mis paneeli väljundis tekkida saab. Lühisvool määrab ära paneeli maksimaalse väljundvoolu. Väga oluline on ka paneeli efektiivsus. Efektiivsus määratakse standardtingimustel, kuid reaalses rakenduses sõltub efektiivsus paneeli töötemperatuurist.
Taaskasutamine
Päikesepaneelide klaasist ja metallist detailid on võimalik uuesti kasutusse võtta. Samuti on taaskasutatavad kuni 95% paneelide pooljuhtmaterjalidest. [5]
- Ränikristallidel põhinevad paneelid purustatakse ning nendest eraldatakse klaas, plastik ja metall. Võimalik on taaskasutada üle 80% päikesepaneelist (massi järgi). Kuna paneele kattev kaitsev klaasikiht on sarnane ehituses või autotööstuses kasutatavale klaasile, on võimalik seda taaskasutada näiteks klaasvilla või vahtklaasi tootmiseks. [5] [6]
- Ränil mitte-põhinevate paneelide taaskasutamine on keerulisem ning nõuab spetsiaalseid tehnoloogiaid: üks levinumaid viise on kasutada erinevaid keemilisi vanne materjalide eraldamiseks. Näiteks Cd-Te põhinevad paneelid purustatakse ja jagatakse seejärel erinevateks koostisosadeks. Sellise meetodiga on võimalik uuesti kasutada kuni 90% klaasist ja 95% pooljuhtmaterjalidest. [5] [6]
Alates 2010. aastast toimuvad Euroopas iga-aastased konverentsid, mis toovad kokku tootjad, taaskäitlejad ja uurijad, et arutada taaskasutuse tulevikumeetodite üle. [7]
Tarbimine ja hinnad
Päikesepaneelide müügiedu mõõdetakse paigaldatud süsteemide võimsuse alusel. Kui 2000. aastal installeeriti 277 MW väärtuses päikesepaneele, siis aastal 2011 oli see number 29 665 MW. Kumulatiivne installeeritud võimsus on kasvanud samal perioodil 1425 MW-lt 69 684 MW-ni, seega peaaegu 50 korda. Prognoositakse ka paigaldiste arvu kasvu tulevatel aastatel. 2011. aastal osteti päikesepaneele regionaalselt kõige rohkem Euroopas, ületades ülejäänud maailma tarbimist mitmekordselt. Euroopas tarnitakse kõige rohkem päikesepaneele Saksamaale ja Itaaliasse. [8] [9]
Koos tarbimise suurenemise ja konkurentsi tihenemisega on langenud päikesepaneelide hind. Päikeseelementide tootmiskulu on perioodil 2006–2011 langenud üle kahe korra. [10] Sellega kaasnevalt on langenud seadmekomplektide hind ka lõpptarbija jaoks: Saksamaa näitel on aastatel 2006–2011 jaehind langenud samuti üle kahe korra. [11]
Erinevad kinnitussüsteemid
Katusel paiknevad paneelid
Üks kõige populaarsemaid viise paneelide paigaldamiseks on nende katusele monteerimine, kuna nii kasutatakse ära muidu tühjalt seisev pind. Võrreldes maapinnal paiknevate rakistega on katusele monteeritud päikesepaneelid odavamad ja vähem keerukad, kuna kinnitussüsteem on lihtne. Paneelide paigutamine võib osutuda keerukamaks, kui katus on ebatraditsioonilise kujuga. Tihti osutuvad mureallikateks läheduses paiknevad kõrged puud, mis paneelid varju jätavad. Et säilitada päikesepaneelide maksimaalset väljundvõimsust, tuleb nende pinda aeg-ajalt puhastada. Tavaliselt piisab sellest, kui paneelidele vihma sajab, kuid vihmavaestes piirkondades võib katusel asetsevate paneelide puhastamine tülikaks osutuda. [12]
Maapealsed rakised
Maapealsete rakiste suureks eeliseks on nende paindlikkus: päikesepaneele saab paigutada maapinna suhtes erinevate nurkade alla ja sellega optimeerida paneelide tootlikkust. Katusele paigutatud paneelidega on see oluliselt keerulisem, kuna katuse kalle ja suund on määratud. Maapealsed paneelid on ka rohkem avatud tuulele, seega on nad paremini jahutatud. Maapealseid rakiseid kasutatakse enamasti just päikesejaamades, mis paiknevad suurel territooriumil ja toodavad energiat kümnetes või sadades megavattides. Sellistes parkides lisatakse rakisele tihti ka päikesejälgijad. [12]
Päikesejälgijad
Päikesejälgijatega süsteem tuvastab päikese asukoha ja korrigeerib paneelide suunda, et need paikneksid alati päikese poole. Tegemist on aktiivse süsteemiga ja paneelide liigutamiseks on üldjuhul vaja mootoreid. Kuna tegemist on liikuva süsteemiga, on sellise süsteemi ehitamine ning hooldamine samuti kallim ja keerulisem. Päikesejälgijatega süsteemid võivad tugevama tuule korral kahjustusi saada. Fikseeritud süsteemid on tuule suhtes oluliselt vastupidavamad. [13]
Päikesepaneelid kosmoses
Päikesepaneelid on toiteallikaks enamikule meie päikesesüsteemis opereerivatele tehiskaaslastele. Esimest korda kasutas päikeseenergiat ameeriklaste satelliit Vanguard-1 1958. aastal. Vanguard-1 kere külge kinnitati päikesepaneelid, mille efektiivsus oli 10% ja mis tootsid kokku alla 1 W elektrienergiat. Esimestel päikeseenergiat kasutavatel tehiskaaslastel olid paneelid kinnitatud kere külge, kuid aja jooksul kasvas vajadus energia järele ja kere pindalast jäi väheseks. [14]
Selle probleemi lahenduseks töötati välja paljudest paneelidest koosnev lahtivolditav süsteem. Sellised süsteemid suudavad toota küll rohkem energiat, kuid lisavad satelliidile massi. Ka on paneelide lahtivoltimiseks vajalikud mehaanilised lahendused keerulised. Viimaste aastakümnete jooksul toimunud tehnoloogiline areng on andnud järjest kergemaid ja töökindlamaid mehhanisme. Suur hüpe on toimunud ka päikesepaneelide tehnoloogias. Kui Vanguard-1 paneelid olid kõigest 10% kasuteguriga, siis tänapäevased päikeseelemendid on 30% hüveteguriga [15] ja arendatakse ka juba 35% kasuteguriga elemente [16].
Vaata ka
Viited
- ↑ EIC. "EIC Diodes in Solar photovoltaic (PV) Systems" (pdf) (inglise keeles). Vaadatud 8.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ SolarContact. "How To Compare Solar Panels" (inglise keeles). Vaadatud 7.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "The Median Degradation Rate for PV Solar Panel Modules" (inglise keeles). 2011. Vaadatud 7.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ SolarEnergy (2009). "Guide to Understanding Solar Warranties" (inglise keeles). Vaadatud 7.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 5,0 5,1 5,2 Lisa Krueger. "Overview of First Solar's Module Collection and Recycling Program" (pdf) (inglise keeles). Vaadatud 3.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 6,0 6,1 K.Wambach, S. Schlenker, A. Müller, B. Konrad. "A Voluntary Take Back Scheme and Industrial Recycling of Photovoltaic Modules" (pdf) (inglise keeles). Vaadatud 3.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "3rd International Conference on PV Module Recycling" (inglise keeles). 2013. Vaadatud 7.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ EPIA (2012). "Global market outlook for photovoltaics until 2016" (pdf) (inglise keeles). Vaadatud 1.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ SolarPlaza (2012). "Top 10 World's Biggest PV Markets" (inglise keeles). Vaadatud 6.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Galen Barbose, Naïm Darghouth, Ryan Wiser (2012). "Tracking the Sun V" (pdf) (inglise keeles). Vaadatud 1.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ SolStats (2012). "Solar panel prices – drop by half over the last 5 years" (inglise keeles). Vaadatud 6.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 12,0 12,1 getSolar. "Solar Roof vs. Ground Installation" (inglise keeles). Vaadatud 6.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Solarize Energy. "Solar trackers: Pros and cons" (inglise keeles). Vaadatud 6.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ P. Alan Jones & Brian R. Spence. "Spacecraft Solar Array Technology Trends" (pdf) (inglise keeles). Vaadatud 3.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ W. Köstler, M. Meusel, T. Kubera, T. Torunski (2011). "TRIPLE JUNCTION SOLAR CELLS WITH 30.0% EFFICIENCY AND NEXT GENERATION CELL CONCEPTS" (pdf) (inglise keeles). Vaadatud 3.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ G.F.X.Strobl, D.Fuhrmann, W.Guter, V.Khorenko,W.Köstler, M.Meusel (2012). "ABOUT AZUR'S "3G30-advanced"SPACE SOLAR CELL AND NEXT GENERATION PRODUCT WITH 35% EFFICIENCY" (pdf) (inglise keeles). Vaadatud 3.05.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)