Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste asuala kaardil.

Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid.

Soome-ugri rahvaste põlised asualad on Põhja- ja Ida-Euroopas ning Lääne-Siberis. Esiajast, 1. aastatuhande lõpu poole valdasid soomeugrilased maa-ala Läänemerest Uuralini ning Põhja-Jäämerest Vene lagendiku lõunasteppideni. Esimese aastatuhande lõpupoole algas võõraste rahvaste sissetung uurali rahvaste põlistele asundusaladele. Edelast ja läänest tungisid slaavlased ja germaanlased ning kagust – Volga piirkonnast türgi-tatari rahvad.. Mongoli invasioon ja rüüsteretked Venemaale 13. sajandil, soodustas slaavlaste siirdumist põhja- ja kirde maa-aladele, kus alistati ja assimileeriti rahvad idapool Peipsit.

Ungarlased asusid 9. sajandi lõpus Ungari alale Ungarisse ja Transilvaaniasse. Oma riik on tänapäeval kolmel soomeugri rahval: eestlastel, soomlastel ja ungarlastel.

Samojeedi rahvaid ja soome-ugri rahvaid kokku nimetatakse uurali rahvasteks. Soome-ugri rahvaid ja keeli uurib interdistsiplinaarne teadusharu nimega fennougristika, uurali rahvaid ja keeli uralistika.

Poola fennougrist Szymon Pawlas on kavandanud soome-ugri rahvaste ühise lipu, mida tänini pole küll veel ametlikult kasutusele võetud.

20. sajandi algusest on soome-ugri rahvaste seas levinud hõimuliikumine, mis rõhutab soome-ugri rahvaste kultuurilist ja keelelist ühisosa. Nõukogude ajal oli hõimuliikumine suuresti takistatud ning keskendus peamiselt teadusuuringutele, sh fennougristikale ja etnograafiale. Tänapäeval tehakse hõimuliikumise raames koostööd ennekõike omariikluseta soome-ugri väikerahvaste kultuuri ja keele toetuseks ja arenguks, kuid ka kodanikuühiskonna arendamiseks. Hõimuliikumise edendamiseks on loodud rahvusvahelisi organisatsioone, nagu soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee ja noorteorganisatsioonide ühendus MAFUN, kahepoolsete sidemete hoidmisele keskendunud seltse, nagu Eesti-Saami Selts ning lokaalseid organisatsioone, nagu Eestis tegutsev Fenno-Ugria Asutus.

Soome-ugri rahvaste maailmakongressid

 Pikemalt artiklis Soome-ugri rahvaste maailmakongressid

Alates 1992. aastast on iga nelja aasta tagant korraldatud soome-ugri rahvaste maailmakongresse, millel iga soome-ugri ja samojeedi rahvast esindab nende ühiskondlike organisatsioonide või rahvuslike esinduskogude moodustatud delegatsioon.

• I – Sõktõvkar (Komi Vabariik, Venemaa) 1992
• II – Budapest (Ungari) 1996
• III – Helsingi (Soome) 2000
• IV – Tallinn 2004
• V – Hantõ-Mansiisk (Handi-Mansi autonoomne ringkond, Venemaa 2008)
• VI – Siofok (Ungari) 2012
• VII - Lahti (Soome) 2016

Kongresside vahepealsel ajal töötab kongressil valitud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, kus on esindatud kõik kongressil osalevad rahvad.

Vaata ka

• Rahvusvaheline soome-ugri kongress

Kirjandus

• Miroslava Derenko, Y-chromosome haplogroup N dispersals from South Siberia to Europe, Journal of Human Genetics, vol. 52 (September, 2007), lk. 763-770.

Välislingid

• Juhan Luiga, Soome sugu usk., Eesti Kirjandus, nr. 11 1916, nr. 1-2 1918, nr. 7 1918-1919
• Tiit Saare, Millised on soomeugrilaste lipud-vapid?, Horisont, september 6/1997
• Alo Lõhmus, Moskva lähedalt leiti soome-ugri “Stonehenge”, Maaleht, 5. september 2013