Sõktõvkar
| Sõktõvkar | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
|
Sõktõvkar | |||
|
| |||
| Pindala: 152 km² | |||
|
Elanikke: 245 083 (1.01.2018)[1] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 61° 40′ N, 50° 49′ E | |||
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Sõktõvkar (komi, vene Сыктывкар) on Venemaa Komi Vabariigi pealinn.
Asub Sõssola (komi Sõktõv) jõe suubumiskohas Võtšegda (Ežva) jõkke. Geograafilised koordinaadid 61°40′N, 50°49′E.
Asutatud 1586. aastal kaubavahetuspunktina komidega. 1780. aastal sai linnaõigused, ametlik venekeelne nimi oli kuni 1930. aastani Ust-Sõssolsk (Усть-Сысольск). Nimi Sõktõvkar on tuletatud komikeelsest jõe nimest Sõktõv ja sõnast kar 'linn'.
Sõktõvkar on Sõktõvkari linnaringkonna keskus.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Sõktõvkar on puidutööstuse keskus.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Sõktõvkaris asub 1972. aastal asutatud Sõktõvkari Riiklik Ülikool ja Komi Riiklik Pedagoogikainstituut.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]20. sajandil toimunud venelaste massiline sisseränne on jätnud komid vähemusse nii Sõktõvkaris kui kogu Komi Vabariigis. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Sõktõvkari elanikest venelasi 58,4%, komisid 30,6%, ukrainlasi 3,9%, sakslasi 1,4%, valgevenelasi 1,2, tatarlasi 0,6% ja teisi rahvusi 3,9%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Sõktõvkari elanikest venelasi 63%, komisid 24,7%, ukrainlasi 2,6%, valgevenelasi 0,8%, sakslasi 0,8%, tatarlasi 0,6% ja asereid 0,5%.[2]
Elanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 235 006. Sõktõvkari osa on ka Ežva rajoon (56 200 elanikku), mille moodustab keskasulast 18 km põhja pool asuv Ežva alev.
| Aasta | Elanike arv |
|---|---|
| 1897 | 4 464 |
| 1939 | 24 302 |
| 1959 | 64 461 |
| 1970 | 125 088 |
| 1979 | 170 980 |
| 1989 | 232 117 |
| 2002 | 230 011 |
| 2010 | 235 006 |
Sõpruslinnad
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sõktõvkar |