Lembit Koik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Lembit Koik''' ([[3. september]] [[1929]] [[Tartu]] – [[5. jaanuar]] [[2017]]) oli eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane.
{{toimeta}}{{NeutraalsusVaidlustatud}}
'''Lembit Koik''' ([[3. september]] [[1929]] [[Tartu]] – [[5. jaanuar]] [[2017]]) oli eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane. [[1952]]. aastal lõpetas ta [[Tartu ülikool]]i juristina.


Ta töötas ajakirjanikuna [[Eesti Raadio]]s, [[Õhtuleht|Õhtulehes]] ja [[Spordileht|Spordilehes]]. Aastail 1967–1991 oli ajakirja [[Nõukogude Õigus]]/[[Eesti Jurist]] peatoimetaja. Nõukogude ajal esines ta regulaarselt Eesti Raadio välissaadetes.
[[1952]]. aastal lõpetas ta [[Tartu ülikool]]i juristina. Töötas ajakirjanikuna [[Eesti Raadio]]s, [[Õhtuleht|Õhtulehes]] ja [[Spordileht|Spordilehes]]. Aastail 1967–1991 oli ajakirja [[Nõukogude Õigus]]/[[Eesti Jurist]] peatoimetaja. Nõukogude ajal esines ta regulaarselt Eesti Raadio välissaadetes.


Sportlasena harrastas ta eeskätt [[veepall]]i; [[Dünamo (klubi)|Dünamo]] meeskonnas tuli ta kolmel korral Eesti meistriks. Ta harrastas ka teisi võistkondlikke mänge.
Sportlasena harrastas ta eeskätt [[veepall]]i; [[Dünamo (klubi)|Dünamo]] meeskonnas tuli ta kolmel korral Eesti meistriks. Harrastas ka teisi võistkondlikke mänge.


Hiljem tegutses ta spordiajakirjanikuna ja -ajaloolasena ning veepallikohtunikuna.
Hiljem tegutses ta spordiajakirjanikuna ja -ajaloolasena ning veepallikohtunikuna.


Lembit Koik osales 1988. aasta 13. aprilli telesaates "[[Mõtleme veel]]", kus toodi üldsuse ette kava algatada [[Rahvarinne]] [[Perestroika]] toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus [[Tallinn]]as [[Mainor]]is. Nii eesti- kui ka venekeelse [[Rahvarinde Teataja]] esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja [[Nõukogude Õigus]] toimetuses.
Lembit Koik osales [[1988]]. aasta [[13. aprill]]i telesaates "[[Mõtleme veel]]", kus toodi üldsuse ette kava algatada [[Rahvarinne]] [[Perestroika]] toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus [[Tallinn]]as [[Mainor]]is. Nii eesti- kui ka venekeelse [[Rahvarinde Teataja]] esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja [[Nõukogude Õigus]] toimetuses.


Lembit Koik oli aastail 1991–1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees|Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] nõunik.
Lembit Koik oli aastail [[1991]]–[[1992]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees|Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] nõunik.


Lembit Koik oli [[VEKSA]]-ühingu spordisektsiooni esimees ja [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] spordiajakirjanike sektsiooni aseesimees ning [[Eesti Spordiajakirjanike Ühendus]]e esimees.
Lembit Koik oli [[VEKSA]]-ühingu spordisektsiooni esimees ja [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] spordiajakirjanike sektsiooni aseesimees ning [[Eesti Spordiajakirjanike Ühendus]]e esimees.


Arhiiviandmetel värvati Lembit Koik 1955. aastal [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] agendiks "A. Siil" <ref>Indrek Jürjo, "Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid [[KGB]], [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] ja [[VEKSA]] arhiividokumentide põhjal". Umara 1996</ref>, <ref>Selgust meie spordiajakirjandusse, Luup, 1997, nr 1, lk 60</ref>.
Arhiiviandmetel värvati Lembit Koik [[1955]]. aastal [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] agendiks varjunimega "A. Siil" <ref>Indrek Jürjo, "Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid [[KGB]], [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] ja [[VEKSA]] arhiividokumentide põhjal". Umara 1996</ref>, <ref>Selgust meie spordiajakirjandusse, Luup, 1997, nr 1, lk 60</ref>.
==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 6. jaanuar 2017, kell 04:51

Lembit Koik (3. september 1929 Tartu5. jaanuar 2017) oli eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane.

1952. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli juristina. Töötas ajakirjanikuna Eesti Raadios, Õhtulehes ja Spordilehes. Aastail 1967–1991 oli ajakirja Nõukogude Õigus/Eesti Jurist peatoimetaja. Nõukogude ajal esines ta regulaarselt Eesti Raadio välissaadetes.

Sportlasena harrastas ta eeskätt veepalli; Dünamo meeskonnas tuli ta kolmel korral Eesti meistriks. Harrastas ka teisi võistkondlikke mänge.

Hiljem tegutses ta spordiajakirjanikuna ja -ajaloolasena ning veepallikohtunikuna.

Lembit Koik osales 1988. aasta 13. aprilli telesaates "Mõtleme veel", kus toodi üldsuse ette kava algatada Rahvarinne Perestroika toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus Tallinnas Mainoris. Nii eesti- kui ka venekeelse Rahvarinde Teataja esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja Nõukogude Õigus toimetuses.

Lembit Koik oli aastail 19911992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli nõunik.

Lembit Koik oli VEKSA-ühingu spordisektsiooni esimees ja Eesti Ajakirjanike Liidu spordiajakirjanike sektsiooni aseesimees ning Eesti Spordiajakirjanike Ühenduse esimees.

Arhiiviandmetel värvati Lembit Koik 1955. aastal Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee agendiks varjunimega "A. Siil" [1], [2].

Viited

  1. Indrek Jürjo, "Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal". Umara 1996
  2. Selgust meie spordiajakirjandusse, Luup, 1997, nr 1, lk 60

Välislingid