Vepsa keel: erinevus redaktsioonide vahel

Vepsa keel (vepsän kel')
Kõneldakse	Venemaal
Piirkonnad	Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid	5800 (2002. a loendus)
Keelesugulus	uurali keeled; soomeugri keeled; soome-saami keeled; läänemeresoome keeled; vepsa keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	-
Keelekoodid
ISO 639-2	fiu (teised soomeugri keeled)

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 28. oktoober 2015, kell 12:39

Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas. Vepsa keel on vepslaste emakeel. Vepsa keeles on kokku trükitud veidi üle 70 raamatu, tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest.^[1]

Eristakse kolme peamurret: põhja- ehk äänisvepsa, kesk- ja lõunavepsa. Murdeerinevused on väikesed. Mõnikord peetakse ka lüüdi keelt vepsa keele murdeks.

Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, mille aluseks sai keskmurre, loodi 1932. aastal, kuid see ei leidnud kasutamist ning hääbus. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga, aga ka see ei levinud. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku.

Tähestik

1932. aasta tähestik.

A a, Ä ä, B b, C c, Ç ç, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Ş ş, T t, U u, V v, Y y, Z z, Ƶ ƶ, | ’

Tänapäeva vepsa tähestikus on 28 tähte ja üks lisamärk.

a A, b B, c C, č Č, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, š Š, z Z, ž Ž, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, '

Ülakomaga (') märgitakse eelneva kaashääliku peenendust ehk palatalisatsiooni: sel'g (selg).

Rõhk on sõna esimesel silbil. Täishäälikute ühildumine (vokaalharmoonia) on osaliselt kadunud: lükäitа (lükata), händikaz (hunt), aga hämär (hämar), külä (küla) . Erinevalt kõigist teistest läänemere-soome keeltest puudub vepsa keeles astmevaheldus. Samuti ei eristata täishäälikute pikkusi: mez' (mees), mezi (mesi).

Grammatika

Isikulised asesõnad

	Ainsus	Mitmus
1.	minä	mö
2.	sinä	tö
3.	hän	hö

Küsisõnad

mi "mis", ken "kes", kut "kuidas", kuverz´, äjak "kui palju", kus "kus", kuna "kuhu", konz "millal", mitte "milline".

Keelenäiteid

Tervhen!: Tere!
Minä armastan sindai: Mina armastan sind
Tämbei om sobat: Täna on laupäev
üks', kaks', koume, nel'l', viž, kuz', seičeme, kahesa, ühesa, kümne: üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme

Vaata ka

Vepsa kõrgustik

Viited

↑ http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf

Välislingid

Vepsä-englandilaine vajehnik (Vepsa – inglise sõnaraamat)
Вепсский язык (Н.Г. Зайцева) (vene keeles)
Vepsa keel (inglise keeles)
Vepslased
Ajaleht Kodima (vene ja vepsa keeles)
VEPS.ORG
KODIMA.NAROD.RU

Kirjandust

Tiit-Rein Viitso kandidaaditöö "Äänisvepsa murde väljendustasandi kirjeldus" (sarjas "Keele modelleerimise probleeme", 2) Tartu 1966

[1] ttp://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{keeled|nimi=Vepsa keel|originaalnimi=vepsän kel'
-sss
+|keelkonnavärv=uurali
+|riigid=[[Venemaa]]l
+|piirkond=Põhja-Euroopa
+|rääkijad=5800 (2002. a loendus)
+|keelkond=[[uurali keeled]]<br>
+&nbsp;[[soomeugri keeled]]<br>
+&nbsp;&nbsp;[[soome-saami keeled]]<br>
+&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[läänemeresoome keeled]]<br>
+&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''vepsa keel'''
+|riik= -
+|kood 1=
+|kood 2=fiu (teised soomeugri keeled)
+}}
+'''Vepsa keel''' on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] põhjarühma kuuluv [[keel (keeleteadus)|keel]], mida kõneldakse Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] lõunaosas ja [[Leningradi oblast]]i idaosas ning [[Vologda oblast]]i lääneosas. Vepsa keel on [[vepslased|vepslaste]] emakeel. Vepsa keeles on kokku trükitud veidi üle 70 raamatu, tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel oskas [[Venemaa]]l vepsa keelt 3613 inimest.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf</ref>
+Eristakse kolme pea[[murre|murret]]: põhja- ehk äänisvepsa, kesk- ja lõunavepsa. Murdeerinevused on väikesed. Mõnikord peetakse ka [[lüüdi keel]]t vepsa keele murdeks.
+Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, mille aluseks sai keskmurre, loodi 1932. aastal, kuid see ei leidnud kasutamist ning hääbus. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga, aga ka see ei levinud. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku.
+== Tähestik ==
+[[Pilt:Veps bukvar.jpg|thumb|Vepsakeelne aabits (1930. aastatest)]]
+. aasta tähestik.
+A a, Ä ä, B b, C c, Ç ç, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Ş ş, T t, U u, V v, Y y, Z z, Ƶ ƶ, | ’
+Tänapäeva vepsa tähestikus on 28 tähte ja üks lisamärk.
+<p style="font-size: large;">
+a A, b B, c C, č Č, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, š Š, z Z, ž Ž, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, '
+</p>
+Ülakomaga (') märgitakse eelneva kaashääliku peenendust ehk [[palatalisatsioon]]i: ''sel'g'' (selg).
+Rõhk on sõna esimesel silbil. Täishäälikute ühildumine ([[vokaalharmoonia]]) on osaliselt kadunud: ''lükäitа'' (lükata), ''händikaz'' (hunt), aga ''hämär'' (hämar), ''külä'' (küla) . Erinevalt kõigist teistest läänemere-soome keeltest puudub vepsa keeles [[astmevaheldus]]. Samuti ei eristata täishäälikute pikkusi: [[mez']] (mees), [[mezi]] (mesi).
+== Grammatika ==
+=== Isikulised asesõnad ===
+{| class="wikitable"
+! !! Ainsus !! Mitmus
+|-
+| '''1.''' || minä || mö
+|-
+| '''2.''' || sinä || tö
+|-
+| '''3.''' || hän || hö
+|}
+=== Küsisõnad ===
+'''mi''' "mis", '''ken''' "kes", '''kut''' "kuidas", '''kuverz´''', '''äjak''' "kui palju", '''kus''' "kus", '''kuna''' "kuhu", '''konz''' "millal", '''mitte''' "milline".
+== Keelenäiteid ==
+; Tervhen! : Tere!
+; Minä armastan sindai : Mina armastan sind
+; Tämbei om sobat : Täna on laupäev
+; üks', kaks', koume, nel'l', viž, kuz', seičeme, kahesa, ühesa, kümne : üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme
+==Vaata ka==
+*[[Vepsa kõrgustik]]
+==Viited==
+{{viited}}
+==Välislingid==
+{{Vikipeedia/keel|vep|Vepsakeelne}}
+* [http://vepsnoid.blogspot.com/p/dictionary.html Vepsä-englandilaine vajehnik (Vepsa – inglise sõnaraamat) ]
+* [http://www.vepsia.ru/yazik/yazic.php Вепсский язык (Н.Г. Зайцева)] (vene keeles)
+* [http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=vep Vepsa keel] (inglise keeles)
+* [http://www.eki.ee/books/redbook/veps.shtml Vepslased]
+* [http://kodima.rkperiodika.ru/ Ajaleht Kodima] (vene ja vepsa keeles)
+* [http://veps.org VEPS.ORG]
+* [http://kodima.narod.ru KODIMA.NAROD.RU]
+== Kirjandust ==
+* [[Tiit-Rein Viitso]] kandidaaditöö "Äänisvepsa murde väljendustasandi kirjeldus" (sarjas "Keele modelleerimise probleeme", 2) Tartu 1966
 {{Uurali keeled}}

v r Uurali keeled ja murded
ugri keeled	handi keel • mansi keel • ungari keel
permi keeled	komi keel (permikomi keel, jazva murre) • udmurdi keel (bessermani murre)
mari keeled	niidumari keel • mäemari keel (loodemari murre)
mordva keeled	ersa keel • mokša keel
saami keeled	Akkala saami keel † • Inari saami keel • Kemi saami keel † • Kildini saami keel • koltasaami keel • turjasaami keel • Lule saami keel • lõunasaami keel • Pite saami keel • põhjasaami keel • Ume saami keel
läänemeresoome keeled	eesti keel (mulgi keel, setu keel, tartu keel, võru keel) • isuri keel • karjala keel (livviko ehk Aunuse karjala keel, lüüdi keel) • liivi keel • soome keel (kveeni keel, meä keel) • vadja keel (kreevini keel) • vepsa keel
samojeedi keeled	neenetsi keel (tundraneenetsi keel • metsaneenetsi keel) • eenetsi keel • nganassaani keel • sölkupi keel • kamassi keel † • matori keel † (koibali keel †) • juratsi keel †
kindla klassifikatsioonita keeled	meštšera keel † • muromi keel † • merja keel † • tšuudi keel † •