Paul Karrer: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Karrer.jpg pildiga Paul_Karrer.jpg. Põhjus: File renamed:. |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}}{{keeletoimeta}} |
{{toimeta}}{{keeletoimeta}} |
||
{{See artikkel| räägib keemikust; helilooja kohta vaata artiklit [[Pávlos Karrér]].}} |
{{See artikkel| räägib keemikust; helilooja kohta vaata artiklit [[Pávlos Karrér]].}} |
||
[[Pilt:Karrer.jpg|thumb|Paul Karrer]] |
[[Pilt:Paul Karrer.jpg|thumb|Paul Karrer]] |
||
'''Paul Karrer''' ([[21. aprill]] [[1889]] [[Moskva]] – [[18. juuni]] [[1971]] [[Zürich]]) oli [[Šveits]]i orgaaniline keemik. 1937. aastal sai ta koos [[Walter Norman Haworth]]iga [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] uurimustöö eest [[karotenoidid]]e, [[flaviin]]ide, [[vitamiin A|A-vitamiini]] ja [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]iga seonduvalt. |
'''Paul Karrer''' ([[21. aprill]] [[1889]] [[Moskva]] – [[18. juuni]] [[1971]] [[Zürich]]) oli [[Šveits]]i orgaaniline keemik. 1937. aastal sai ta koos [[Walter Norman Haworth]]iga [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] uurimustöö eest [[karotenoidid]]e, [[flaviin]]ide, [[vitamiin A|A-vitamiini]] ja [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]iga seonduvalt. |
||
Redaktsioon: 15. august 2015, kell 11:16
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
|
See artikkel räägib keemikust; helilooja kohta vaata artiklit Pávlos Karrér. |
Paul Karrer (21. aprill 1889 Moskva – 18. juuni 1971 Zürich) oli Šveitsi orgaaniline keemik. 1937. aastal sai ta koos Walter Norman Haworthiga Nobeli keemiaauhinna uurimustöö eest karotenoidide, flaviinide, A-vitamiini ja B2-vitamiiniga seonduvalt.
Ta õppis Zürichi Ülikoolis keemiat. 1911. aastal kaitses ta filosoofiadoktori kraadi. 1912. aastal töötas ta koos Paul Ehrlichiga Georg Speyer Hausis Frankfurdis (Maini ääres) keemikuna. 1919. aastal anti talle keemiaprofessori kutse ja temast sai Keemiainstituudi direktor.[1]
Uurimustöö
Tema uurimustest olulisimaiks peetakse taimsete pigmentide uurimist. Ta selgitas ja pakkus välja karoteenide keemilise struktuuri ning lisas, et osa karotenoide muudetakse organismide sees A-vitamiiniks. 1930. aastatel formuleeris ta esmakordselt A-vitamiini eelvitamiini – beetakaroteeni valemi.[2] Hiljem kinnitas Karrer Albert Imre Szent-Györgyi poolt avastatud C-vitamiini struktuuri. Veel sünteesis ta B2-vitamiini ning E-vitamiini.[3][4]Tema flaviinidega seotud uurimine tuvastas, et algselt B2-vitamiiniks peetud laktoflaviin on üksnes osa B2-vitamiini kompleksist.[5]
Lisaks uuris ta mitmete orgaaniliste biomolekulide nagu aminohapete, mitmete alkoloidide, letsitiinide, antotsüaniidide jpt keemilist struktuuri.
Panus orgaanilise keemia arengusse
Paul Karreri poolt sünteesitud vitamiinid (osaline)[6]
| Aasta(d) | Vitamiin |
|---|---|
| 1931 | A-vitamiin |
| 1935 | B2-vitamiin |
| 1938 | E-vitamiin (DL-α-tocopherol) |
| 1939 | K-vitamiin (phytonadione) |
Publikatsioonid
- 1927. aastal avaldas ta Orgaanilise keemia õpiku (saksa keeles Lehrbuch der Organischen Chemie)
- 1950. aastal koos Ernst Juckeriga, tõlkija ja toimetaja Ernest A. Braude, "Karotenoidid" (ingl k Carotenoids), Elsevier Publishing Company, [1].
Tunnustused
- Paul Karreri järgi on nimetatud kuu kraater "Karrer".[7]
Viited
- ↑ http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html
- ↑ http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html
- ↑ http://science.howstuffworks.com/dictionary/famous-scientists/chemists/paul-karrer-info.htm
- ↑ Gerald Litwack, Vitamin A, Vitamines and Hormones, lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)
- ↑ http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html
- ↑ http://www.nndb.com/people/418/000100118/
- ↑ http://www.planetenkunde.de/p012/p01204/p01204090716.htm
