Nafta: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
+ materjal artiklist "Fossiilkütused"
PResümee puudub
5. rida: 5. rida:


==Koostis==
==Koostis==
Nafta koosneb põhiliselt [[süsinik]]ust (82...87%), [[vesinik]]ust (12...15%), [[Väävel|väävlist]] (1,5%), [[lämmastik]]ust (0,5%) ning [[hapnik]]ust (0,5%).<ref name="ee6"> EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995 </ref> Hoolimata sellest, et [[Keemiline element|elemendiline]] koostis on naftal suhteliselt lihtne, on [[molekul]]aarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad [[Keemiline ühend|ühendid]] jaotatakse kolmeks: [[parafiinid]] (kuni 60%), [[nafteenid]] (kuni 30%) ning [[aromaatsed ühendid]] (enamasti üle 10%).
Nafta koosneb põhiliselt [[süsinik]]ust (82–87%), [[vesinik]]ust (12–15%), [[Väävel|väävlist]] (1,5%), [[lämmastik]]ust (0,5%) ja [[hapnik]]ust (0,5%).<ref name="ee6"> EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995 </ref> Hoolimata sellest, et [[Keemiline element|elemendiline]] koostis on naftal suhteliselt lihtne, on [[molekul]]aarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad [[Keemiline ühend|ühendid]] jaotatakse kolmeks: [[parafiinid]] (kuni 60%), [[nafteenid]] (kuni 30%) ja [[aromaatsed ühendid]] (enamasti üle 10%).


Parafiinide ehk [[alkaanid]]e [[keemiline valem]] on C<sub>n</sub>H<sub>2n+2</sub>. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on C<sub>n</sub>H<sub>2n</sub>. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka [[asfalt]]. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga C<sub>n</sub>H<sub>2n-6</sub>. Nende hulka kuulub näiteks [[benseen]]. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.<ref> http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org/nafta/ 30.aprill 2012 </ref>
Parafiinide ehk [[alkaanid]]e [[keemiline valem]] on C<sub>n</sub>H<sub>2n+2</sub>. Nende keemistemperatuur on 40–200 °C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on C<sub>n</sub>H<sub>2n</sub>. Nad on raskemad ja keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka [[asfalt]]. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga C<sub>n</sub>H<sub>2n-6</sub>. Nende hulka kuulub näiteks [[benseen]]. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.<ref> http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org/nafta/ 30.aprill 2012 </ref>


Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena [[Väävel|väävlit]], [[hapnik]]ku, [[lämmastik]]ku, lisaks pisut [[metall]]e ning mittetäielikult lagunenud [[Orgaanika|orgaanilist]] ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli.
Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena [[Väävel|väävlit]], [[hapnik]]ku, [[lämmastik]]ku, lisaks pisut [[metall]]e ning mittetäielikult lagunenud [[Orgaanika|orgaanilist]] ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli.
15. rida: 15. rida:


==Omadused==
==Omadused==
Nafta [[tihedus]] on 0,73-1,05 Mg/m<sup>3</sup>, [[eripõlemissoojus]] on 43,5- 46,0 MJ/kg.
Nafta [[tihedus]] on 0,73–1,05 Mg/m<sup>3</sup>, [[eripõlemissoojus]] on 43,5–46,0 MJ/kg.


Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui [[Vesi|veel]]. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu [[Viskoossus|viskoossem]] kui sügaval [[Maa (planeet)|Maa]] sees olev nafta.
Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ja sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui [[Vesi|veel]]. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu [[Viskoossus|viskoossem]] kui sügaval [[Maa (planeet)|Maa]] sees olev nafta.


Nafta [[tihedus]]e hindamiseks kasutatakse [[API-skaala]]t. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.
Nafta [[tihedus]]e hindamiseks kasutatakse [[API-skaala]]t. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20–25 on keskmine ja tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.


Nafta [[värvus]] ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad [[Keemistemperatuur|keemis-]] ning [[sulamistemperatuur]]id, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel [[masin]]atel, mida kasutatakse külmas [[kliima]]s.
Nafta [[värvus]] ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad [[Keemistemperatuur|keemis-]] ja [[sulamistemperatuur]]id, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel [[masin]]atel, mida kasutatakse külmas [[kliima]]s.


==Teke==
==Teke==
Nafta on tekkinud loodusliku [[Pürolüüs|pürolüüsi]] protsessi käigus mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii [[Taimed|taimne]] kui ka [[Loomad|loomne]] ning kasvas kas [[Meri|meres]] või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest [[fütoplankton]]ist ning [[Protistid|protistidest]]. Sellised on näiteks [[sinivetikad]] ning [[foraminifeerid]]. Mattudes läbis orgaaniline aine [[diagenees]]i ning muutus [[kerogeen]]iks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast [[settekivim]]ist, näiteks [[Savikilt|savikildast]]. Suurenev [[rõhk]] ning [[temperatuur]] viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks [[Liivakivi|liiva-]] või [[lubjakivi]]sse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu [[Kiht (geoloogia)|kivimkiht]], mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn [[naftapüünis]]tesse, mis on [[Geoloogiline struktuur|geoloogilised struktuurid]], näiteks [[antiklinaal]]id või [[murrang]]ud, mis takistavad [[magma]] edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka [[Soolakuppel|soolakuplitega]] ehk [[Diapiir|diapiirilaadselt]] ülespoole liikuvate [[Evaporiidid|evaporiitidega]].
Nafta on tekkinud loodusliku [[Pürolüüs|pürolüüsi]] protsessi käigus mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii [[Taimed|taimne]] kui ka [[Loomad|loomne]] ning kasvas kas [[Meri|meres]] või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest [[fütoplankton]]ist ja [[Protistid|protistidest]]. Sellised on näiteks [[sinivetikad]] ja [[foraminifeerid]]. Mattudes läbis orgaaniline aine [[diagenees]]i ning muutus [[kerogeen]]iks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast [[settekivim]]ist, näiteks [[Savikilt|savikildast]]. Suurenev [[rõhk]] ja [[temperatuur]] viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks [[Liivakivi|liiva-]] või [[lubjakivi]]sse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu [[Kiht (geoloogia)|kivimkiht]], mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn [[naftapüünis]]tesse, mis on [[Geoloogiline struktuur|geoloogilised struktuurid]], näiteks [[antiklinaal]]id või [[murrang]]ud, mis takistavad [[magma]] edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka [[Soolakuppel|soolakuplitega]] ehk [[Diapiir|diapiirilaadselt]] ülespoole liikuvate [[Evaporiidid|evaporiitidega]].


Teise versiooni järgi tekivad loodusliku gaasi ja nafta koostisesse kuuluvad süsivesinikud Maa sisemuses kõrge [[rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i mõjul ning tungivad [[maakoor]]es olevate pragude kaudu pinnale. Antud teooria kohaselt nafta tekkeprotsess jätkub.<ref name="eava"> http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html 30. aprill 2012 </ref>
Teise versiooni järgi tekivad loodusliku gaasi ja nafta koostisesse kuuluvad süsivesinikud Maa sisemuses kõrge [[rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i mõjul ning tungivad [[maakoor]]es olevate pragude kaudu pinnale. Antud teooria kohaselt nafta tekkeprotsess jätkub.<ref name="eava"> http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html 30. aprill 2012 </ref>
34. rida: 34. rida:
Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahu[[mõõtühik]] on [[barrel]]. Üks naftabarrel võrdub 42 [[gallon]]i ehk umbes 159 [[Liiter|liitriga]].<ref name="eava" />
Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahu[[mõõtühik]] on [[barrel]]. Üks naftabarrel võrdub 42 [[gallon]]i ehk umbes 159 [[Liiter|liitriga]].<ref name="eava" />


Nafta, mis on üks peamiseid kasutusel olevaid fossiilsete kütuste liike. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõned aastad tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub nafta varusid umbes 45 aastaks ([[maagaas]]i 60 aastaks). Probleemiks on veel see, et enamus varusid asuvad regioonides, mis on poliitiliselt ebastabiilsed.<ref> http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/ 30. aprill 2012 </ref>
Nafta on üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõni aasta tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub naftavarusid umbes 45 aastaks ([[maagaas]]i 60 aastaks). Probleemiks on veel see, et enamus varusid asub regioonides, mis on poliitiliselt ebastabiilsed.<ref> http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/ 30. aprill 2012 </ref>


Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3-4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on [[Lähis-Ida]]s, 8% [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Lõuna-Ameerika]]s, 7% [[Euroopa]]s, 7% [[Aafrika]]s, 6% [[Aasia]]s ja 1% [[Okeaania]]s. Riikidest on suurimad varud [[Saudi-Araabia]]l, [[Iraak|Iraagil]]. [[Venemaa]] varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on [[Saudi-Araabia]] 12%, [[USA]] 10% ja [[Venemaa]] 9%. Suuremad nafta tarbijad aga [[USA]] 25%, [[EL]] 18%, [[Jaapan]] 8%, [[Hiina]] 6%.<ref name="eava" />
Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3–4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on [[Lähis-Ida]]s, 8% [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Lõuna-Ameerika]]s, 7% [[Euroopa]]s, 7% [[Aafrika]]s, 6% [[Aasia]]s ja 1% [[Okeaania]]s. Riikidest on suurimad varud [[Saudi-Araabia]]l, [[Iraak|Iraagil]]. [[Venemaa]] varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on [[Saudi-Araabia]] 12%, [[USA]] 10% ja [[Venemaa]] 9%. Suuremad nafta tarbijad aga [[USA]] 25%, [[EL]] 18%, [[Jaapan]] 8%, [[Hiina]] 6%.<ref name="eava" />


==Ajalugu ==
==Ajalugu ==
130. rida: 130. rida:
[[Kategooria:Naftasaadused]]
[[Kategooria:Naftasaadused]]
Naftast saadavad kompleksühendid:
Naftast saadavad kompleksühendid:
*[[Toornafta]]
*[[toornafta]]
*[[Naftagaas]]
*[[naftagaas]]
*[[Madala keemispunktiga nafta]]
*[[madala keemispunktiga nafta]]
*Madala keemispunktiga modifitseeritud [[toorbensiin]]
*madala keemispunktiga modifitseeritud [[toorbensiin]]
*Madala keemispunktiga katalüütiliselt [[krakitud toorbensiin]]
*madala keemispunktiga katalüütiliselt [[krakitud toorbensiin]]
*Madala keemispunktiga katalüütiliselt muudetud toorbensiin
*madala keemispunktiga katalüütiliselt muudetud toorbensiin
*Madala keemispunktiga [[termokrakitud nafta]]
*madala keemispunktiga [[termokrakitud nafta]]
*Madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta
*madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta
*Madala keemispunktiga nafta
*madala keemispunktiga nafta
*[[Otsedestilleeritud petrooleum]]
*[[otsedestilleeritud petrooleum]]
*[[Petrooleum]]
*[[petrooleum]]
*[[Krakituid gaasiõli]]
*[[krakituid gaasiõli]]
*[[Gaasiõli]]
*[[gaasiõli]]
*[[Raske kütteõli]]
*[[raske kütteõli]]
*[[Määre]]
*[[määre]]
*Rafineerimata või väherafineeritud baasõli
*rafineerimata või väherafineeritud baasõli
*baasõli
*Baasõli
*Destillaadi aromaatne ekstrakt
*destillaadi aromaatne ekstrakt
*Destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)
*destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)
*[[Setteõli]]
*[[setteõli]]
*[[Toorparafiin]]
*[[toorparafiin]]
*[[Vaseliin]]
*[[vaseliin]]


== Naftatöötlemistehaste loetelu==
== Naftatöötlemistehaste loetelu==
194. rida: 194. rida:
== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{commons|Petroleum}}
{{commons|Petroleum}}
*[http://www.wtrg.com/daily/crudeoilprice.html Nafta hind viimase aasta jooksul.]
*[http://www.wtrg.com/daily/crudeoilprice.html Nafta hind viimase aasta jooksul]
*[http://www.livecharts.co.uk/MarketCharts/crude.php Nafta hind viimaste tundide jooksul.]
*[http://www.livecharts.co.uk/MarketCharts/crude.php Nafta hind viimaste tundide jooksul]
*http://www.eia.doe.gov/oil_gas/petroleum/info_glance/petroleum.html
*http://www.eia.doe.gov/oil_gas/petroleum/info_glance/petroleum.html
*http://www.eia.doe.gov/emeu/international/contents.html
*http://www.eia.doe.gov/emeu/international/contents.html

Redaktsioon: 26. aprill 2015, kell 14:16

 See artikkel on maavarast; Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu kohta vaata artiklit NAFTA; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit Lendava Nafta
Nafta

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Koostis

Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82–87%), vesinikust (12–15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ja hapnikust (0,5%).[1] Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ja aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%).

Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40–200 °C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ja keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.[2]

Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme.

Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan.

Omadused

Nafta tihedus on 0,73–1,05 Mg/m3, eripõlemissoojus on 43,5–46,0 MJ/kg.

Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ja sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta.

Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20–25 on keskmine ja tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.

Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ja sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas.

Teke

Nafta on tekkinud loodusliku pürolüüsi protsessi käigus mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ja protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ja foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ja temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega.

Teise versiooni järgi tekivad loodusliku gaasi ja nafta koostisesse kuuluvad süsivesinikud Maa sisemuses kõrge rõhu ja temperatuuri mõjul ning tungivad maakoores olevate pragude kaudu pinnale. Antud teooria kohaselt nafta tekkeprotsess jätkub.[3]

Kasutus

Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut.

Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga.[3]

Nafta on üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõni aasta tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub naftavarusid umbes 45 aastaks (maagaasi 60 aastaks). Probleemiks on veel see, et enamus varusid asub regioonides, mis on poliitiliselt ebastabiilsed.[4]

Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3–4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähis-Idas, 8% Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias ja 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil. Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EL 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%.[3]

Ajalugu

Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks.

Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.

Naftaleiukohad

Suurimad naftatootjad

 Pikemalt artiklis Naftariik

Järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas:

Naftavarud tabelina 2004. aasta seisuga

 
Riik Tõestatud varud Päevatoodang Aastatoodang Jätkub
 miljardit barrelit miljonit barrelit miljardit barrelit aastaks
Saudi Araabia 	 261,9 10,37 3,79 69
Iraan 	 125,8 4,09 1,49 84
Iraak 	 115,0 2,03 0,74 155
Kuveit 	 99,0 2,51 0,92 108
Araabia Ühendemiraadid	 69,9 2,76 1,01 69
Venemaa			 60,0			9,27			3,38		 18
Venezuela 	 	 52,4			2,86			1,04		 50
Nigeeria	 	 35,3			2,51			0,92		 39
Liibüa 			 33,6			
USA		 	 21,3			8,69			3,17		 7
Kanada 			 16,5			3,14			1,15		 14
Hiina			 15,4			3,62			1,32		 12
Katar	 		 15,2			
Mehhiko 		 12,9			3,83			1,40		 9
Alžeeria		 11,4			
Brasiilia		 10,6			
Kasahstan		 9,0				
Norra			 7,7			3,18			1,16		 7
India 			 4,9			
Indoneesia 		 4,3			
Suurbritannia		 4,1			2,08			0,76		 5
Austraalia 		 1,5			

Kokku maailmas		1082,0			


Riik		Tõestamata varud	Päevatoodang	Aastatoodang	Jätkub
		miljardit barrelit	miljon barrel	miljard barrel	aastaks
Venezuela 		361,2		 2,86		1,04		346
Saudi Araabia		264,3		10,37		3,79		 70
Kanada	 		178,8		 3,14		1,15		156
Iraan 			132,7		 4,09		1,49		 89
Iraak			115,0		 2,03		0,74		155
Kuveit	 		101,5		 2,51		0,92		111
Araabia Ühendemiraadid	 97,8		 2,76		1,01		 97
Venemaa			 72,4		 9,27		3,38		 21
Kasahstan		 39,6			
Libüa 			 39,1			
Nigeeria 		 35,9		 2,51		0,92		 39
USA			 29,3		 8,69		3,17		 9
Hiina			 16,0		 3,62		1,32		 12
Katar	 		 15,2			
Mehhiko 		 14,8		 3,83		1,40		 11
Alžeeria		 11,8			
Brasiilia		 11,2			
Norra			 8,0		 3,18		1,16		 7
India 			 5,6			
Suurbritannia		 4,5		 2,08		0,76		 6
Indoneesia	 	 4,3			
Austraalia 		 4,0			

Kokku maailmas	 1650,7

Naftasaadused

Naftast saadavad kompleksühendid:

Naftatöötlemistehaste loetelu

Vaata ka

Viited

  1. ↑ EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995
  2. ↑ http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org/nafta/ 30.aprill 2012
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html 30. aprill 2012
  4. ↑ http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/ 30. aprill 2012
  5. ↑ BP suutis naftalekke lõpuks täielikult tõkestada, E23.ee, 19.09.2010
  6. ↑ Venemaa püstitas uue naftapuurimise rekordi, www.DELFI.ee, 2. november 2010
  7. ↑ Kütuste kallinemine toob Eestisse naftatehase, Eesti Päevaleht, 25. mai 2005
  8. ↑ Vene-Saksa suunalise naftavoolu vähenemise tingisid lepinguvaidlused, Postimees, 25.08.2007
  9. ↑ Tulekahju Kiriši naftatehases, Põhja-Eesti Päästekeskus
  10. ↑ Salapärane 20 miljardi mees; Eesti Ekspress, 31.10.2007
  11. ↑ Eesti vahendab Lukašenka ja Chávezi äri, Delfi, 13. juuli 2010
  12. ↑ vWalesis nafta rafineerimistehase plahvatuses hukkus neli inimest, Postimees, 3.06.2011

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Nafta&oldid=4179685"