Kiht (geoloogia)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kiht on selgelt eristuvate kihipindadega litoloogiliselt ühtlane ning suure lateraalse ulatusega kivimkeha.

Kihte eristatakse üksteisest peamiselt struktuuri, tekstuuri ja koostise alusel.

Kihid võivad koosneda nii kivimeist kui ka setteist. Kihtidest rääkides peetakse enamasti silmas settekivimi kihte, kuid põhimõtteliselt võivad kihte moodustada ka teised kivimid, näiteks kihiline laavavool koosneb kihtidest.

Kihiks nimetatakse ülalesitatud definitsioonile vastavaid kivimkehi, mille paksus ületab 1 cm. Sellest õhemaid kihte, mis siiski on palja silmaga eristatavad, nimetatakse lamellideks.

Kihi kujunemise ajal on valitsenud enam-vähem ühtlased settimistingimused. Settimistingimuste muutumine viib uue kihi tekkimisele.

Kihti piiritlevaid pindu nimetatakse kihipindadeks. Ülemine kihipind on kihi lasuv pind ja alumine kihi lamav pind.

Üks kiht võib minna üle teiseks ilma settelüngata, kuid nende vahel võib olla ka põiksus.

Kiht võib koosneda paljudest õhematest kihtidest. Ühe kihi piires võivad esineda ka vahekihid. Mitmed üksikud kihid võivad moodustada kihikompleksi.

Kihid sisaldavad informatsiooni geoloogilise mineviku kohta ja on seega oluliseks uurimisobjektiks geoloogidele. Kihtide kirjeldamisega tegelev teadusharu on stratigraafia. Kiht on geoloogiline struktuur ja kuulub seega ka struktuurigeoloogia uurimisobjektide hulka.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]