Leetrid: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
PResümee puudub
4. rida: 4. rida:
{{Vaata|Leetriviirus}}
{{Vaata|Leetriviirus}}


[[Leetriviirus]] on lipiidkestaga üheahelaline [[RNA-viirus]], mille genoomis on tuvastatud 6 [[geen]]i -N,P,M,F,H,L.
[[Leetriviirus]] on lipiidkestaga üheahelaline [[RNA-viirus]], mille genoomis on tuvastatud 6 [[geen]]i: N, P, M, F, H, L.


1990. aastast alates on tuvastatud järgmised genotüübid: A*, B2, B3, C1, C2, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8, D9, D10, D11, G2, G3, H1, H2.
1990. aastast alates on tuvastatud järgmised genotüübid: A*, B2, B3, C1, C2, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8, D9, D10, D11, G2, G3, H1, H2.
15. rida: 15. rida:


==Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorgansimis==
==Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorgansimis==
Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ka suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede (ninaneelu epiteeli) kaudu ja liigub lähedal paiknevatesse [[lümfisõlm]]edesse.
Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ja suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede (ninaneelu epiteeli) kaudu ja liigub lähedal paiknevatesse [[lümfisõlm]]edesse.


Viiruse [[transkriptsioon]] elusrakkudes toimub [[lümfisüsteem]]i [[kude]]des ja [[elund]]ites ning lümfisüsteemi rakkude (näit [[dendriitrakud]], [[monotsüüdid]],[[T-lümfotsüüdid]]) [[tsütoplasma]]s ja [[rakumembraan]]is.
Viiruse [[transkriptsioon]] elusrakkudes toimub [[lümfisüsteem]]i [[kude]]des ja [[elund]]ites ning lümfisüsteemi rakkude (näit [[dendriitrakud]], [[monotsüüdid]],[[T-lümfotsüüdid]]) [[tsütoplasma]]s ja [[rakumembraan]]is.
23. rida: 23. rida:
Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu [[nahk]], mandlid, [[silmasidekest]], [[kops]]ud, [[seedekulgla]], [[maks]], [[neerud]], [[appendiks]], [[põrn]], [[suguelund]]ite [[limaskest]] ja [[peaaju]] teatud rakupopulatsioonid.
Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu [[nahk]], mandlid, [[silmasidekest]], [[kops]]ud, [[seedekulgla]], [[maks]], [[neerud]], [[appendiks]], [[põrn]], [[suguelund]]ite [[limaskest]] ja [[peaaju]] teatud rakupopulatsioonid.


Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid käesoleval ajal ei tunta, samuti puudub kõikehaarav ülevaade osalevatest valkudest ja geenidest ning signaaliradadest.
Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid tänapäeval veel ei tunta, samuti puudub kõikehaarav ülevaade osalevatest valkudest ja geenidest ning signaaliradadest.


==Sümptomaatika==
==Sümptomaatika==
30. rida: 30. rida:


===Asümptomaatilised leetrid===
===Asümptomaatilised leetrid===
Asümptomaatiliste leetrite puhul, harilikult noorukitel ja täiskasvanutel keda on vaktsineeritud aga ka [[immuunpuudulikkus]]ega inimestel võib enamik sümptomeid puududa. Esineda võib palavikku ja väiksemaid lööbe laigukesi keha erinevais paigus. Kuna sümptomid erinevad leetrite omast tunduvalt siis on asümptomaatilisi leetreid raske diagnoosida.
Asümptomaatiliste leetrite puhul, harilikult noorukitel ja täiskasvanutel, keda on vaktsineeritud, aga ka [[immuunpuudulikkus]]ega inimestel, võib enamik sümptomeid puududa. Esineda võib palavikku ja väiksemaid lööbelaigukesi keha erinevais paigus. Kuna sümptomid erinevad leetrite omast tunduvalt, on asümptomaatilisi leetreid raske diagnoosida.


==Diagnoos==
==Diagnoos==


Diagnoosikoodi paneb Eestis kirja [[perearst]] - [[haigla]]sse sattudes [[valvearst]].
Diagnoosikoodi paneb Eestis kirja [[perearst]] või [[haigla|haiglas]] [[valvearst]].


{{Haiguste teabekast
{{Haiguste teabekast
58. rida: 58. rida:
Arvatavasti seoses vaktsineerimiste ja vähenenud haigusjuhtumite statistika tõttu ja ka asümptomaatiliste leetrite tõttu ei pööra osa meditsiinitöötajad nii suurt tähelepanu leetrite diagnoosimisele.
Arvatavasti seoses vaktsineerimiste ja vähenenud haigusjuhtumite statistika tõttu ja ka asümptomaatiliste leetrite tõttu ei pööra osa meditsiinitöötajad nii suurt tähelepanu leetrite diagnoosimisele.


Kliiniline diagnoos on käesoleval ajal ebausutav.
Kliiniline diagnoos on tänapäeval ebausutav.


Diagnoosimiseks tuleks läbi viia [[eristusdiagnoos]] eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu [[herpesviirusnakkused]], [[äkkeksanteem]], [[punetised]] ja [[tuulerõuged]]. Samuti eristada ka [[Kawasaki haigus]]est, [[ravim]]ite poolt indutseeritud lööbes jne.
Diagnoosimiseks tuleks läbi viia [[eristusdiagnoos]] eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu [[herpesviirusnakkused]], [[äkkeksanteem]], [[punetised]] ja [[tuulerõuged]]. Samuti eristada ka [[Kawasaki haigus]]est, [[ravim]]ite poolt indutseeritud lööbes jne.


=== Laboratoorne diagnoosimine ===
=== Laboratoorne diagnoosimine ===


Leetrite haiguskahtluse korral võidakse haigustekitaja tuvastada vereanalüüside alusel, milles saaks, 4–5-st päevast pärast lööbe teket, vastavate [[laboratoorne diagnostika|laboratoorse diagnostika]] vahenditega tuvastada leetriviiruse vastaseid spetsiifilisi IgM-antikehi.
Leetrite haiguskahtluse korral võidakse haigustekitaja tuvastada vereanalüüside alusel, milles saaks alates 4.–5. päevast pärast lööbe teket vastavate [[laboratoorne diagnostika|laboratoorse diagnostika]] vahenditega tuvastada leetriviirusevastaseid spetsiifilisi IgM-antikehi.


==Immuunvastused==
==Immuunvastused==


Esmase immuunvastusena leetriviirusele toodavad normaalse anatoomia ja füsioloogia korral vastavad rakud ja retseptorid leetriviiruse vastaseid [[antikehad|antikehi]]: immunoglobuliin G (IgG), immunoglobuliin M (IgM).
Esmase immuunvastusena leetriviirusele toodavad normaalse anatoomia ja füsioloogia korral vastavad rakud ja retseptorid leetriviiruse vastaseid [[antikehad|antikehi]]: immunoglobuliin G (IgG), immunoglobuliin M (IgM).


Arvatakse, et järgmisel kokkupuutel viirusega kutsub see esile tugeva immuunvastuse (IgG-de osalus), mis osade uurijate arvates hoiab ära haiguse avaldumise.
Arvatakse, et järgmisel kokkupuutel viirusega kutsub see esile tugeva immuunvastuse (IgG-de osalus), mis osade uurijate arvates hoiab ära haiguse avaldumise.
76. rida: 76. rida:
===Immunopatoloogia===
===Immunopatoloogia===


Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist [[immunosupressioon]]i, mis kujuneb 10. peiteperioodi päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viirus nakatab:
Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist [[immunosupressioon]]i, mis kujuneb peiteperioodi 10. päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viiruse tõttu:
*a) [[dentriitrakk]]e ja [[monotsüüt]]e takistades neil [[antigeenide esitlemine|antigeenide esitlemist]];
*a) nakatuvad [[dentriitrakk|dentriitrakud]] ja [[monotsüüt|monotsüüdid]], mis takistab neil [[antigeenide esitlemine|antigeenide esitlemist]];
*b) ringlevate T-lümfotsüütide arv väheneb ligi 50% võrra, nii [[T-rakkude apoptoos]]i kui ka paljunemisraskuste tõttu;
*b) ringlevate T-lümfotsüütide arv väheneb ligi 50% võrra, nii [[T-rakkude apoptoos]]i kui ka paljunemisraskuste tõttu;
*c) toimub [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi düsbalanseerimine – T<sub>H</sub>1 nihkub T<sub>H</sub>2-le.<ref>Neal Nathanson jt, [http://books.google.ee/books?id=suFRboHkEUIC&pg=PA99&dq=immunosuppression+mechanism&hl=et&sa=X&ei=Rwe4U8OeMqOO7Qaz54DwDg&ved=0CCIQ6AEwAQ#v=onepage&q=immunosuppression%20mechanism&f=false Viral Pathogenesis and Immunity], 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
*c) toimub [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi disbalansseerimine – T<sub>H</sub>1 nihkub T<sub>H</sub>2-le.<ref>Neal Nathanson jt, [http://books.google.ee/books?id=suFRboHkEUIC&pg=PA99&dq=immunosuppression+mechanism&hl=et&sa=X&ei=Rwe4U8OeMqOO7Qaz54DwDg&ved=0CCIQ6AEwAQ#v=onepage&q=immunosuppression%20mechanism&f=false Viral Pathogenesis and Immunity], 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>


Leetriviiruse osakeste märklaud-elundiks on [[tüümus]].<ref>PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
Leetriviiruse osakeste märklaud-elundiks on [[tüümus]].<ref>PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>


==Ravi==
==Ravi==
Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid vahendeid aga võimalikud riskid jäävad siin siiski leetrihaige (ja/või tema vanemate) kanda - niigi alla surutud immuunsüsteemil tuleb lisaks haigustekitajale veel ka 'ravimitega kommunikeerida'.
Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid vahendeid aga võimalikud riskid jäävad siin siiski leetrihaige (ja/või tema vanemate) kanda – niigi alla surutud immuunsüsteemil tuleb lisaks haigustekitajale veel ka 'ravimitega kommunikeerida'.


Uuringud (sh [[metaanalüüs]]) on tuvastanud, et suuremates kogustes [[A-vitamiin]]i manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.<ref>Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16235283 Vitamin A for treating measles in children.], Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, [http://ije.oxfordjournals.org/content/39/suppl_1/i48.full Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment], Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Uuringud (sh [[metaanalüüs]]) on tuvastanud, et suuremates kogustes [[A-vitamiin]]i manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.<ref>Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16235283 Vitamin A for treating measles in children.], Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, [http://ije.oxfordjournals.org/content/39/suppl_1/i48.full Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment], Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
120. rida: 120. rida:




WHO andmetel oli leetritesse surnud inimeste arv [[2000]]. hinnanguliselt 562 400 ja [[2012]]. aastal 122 000.<ref>[http://www.who.int/immunization/newsroom/measles_rubella/en/ Progress towards reducing global measles deaths and measles elimination goals], veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
WHO andmetel oli leetritesse surnud inimeste arv [[2000]]. aastal hinnanguliselt 562 400 ja [[2012]]. aastal 122 000.<ref>[http://www.who.int/immunization/newsroom/measles_rubella/en/ Progress towards reducing global measles deaths and measles elimination goals], veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>


== Epidemioloogia ==
== Epidemioloogia ==
165. rida: 165. rida:


{| align="right" cellpadding="5" style="margin-left:1em"
{| align="right" cellpadding="5" style="margin-left:1em"
|+ style="margin-left:1em;" | WHO statistiliste andmete alusel leetrite teavituse statstika<ref name="whosummary">WHO: [http://www.who.int/immunization/monitoring_surveillance/burden/vpd/surveillance_type/active/measlesregionalsummary.pdf?ua=1 Reported Measles Cases by WHO region 2013, 2014, as of 11 February 2015], veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
|+ style="margin-left:1em;" |Leetrite teavituse statistika WHO statistiliste andmete põhjal<ref name="whosummary">WHO: [http://www.who.int/immunization/monitoring_surveillance/burden/vpd/surveillance_type/active/measlesregionalsummary.pdf?ua=1 Reported Measles Cases by WHO region 2013, 2014, as of 11 February 2015], veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
|- bgcolor="#DDDDDD"
|- bgcolor="#DDDDDD"
! <span style="font-weight:normal;">WHO piirkond</span>
! <span style="font-weight:normal;">WHO piirkond</span>
174. rida: 174. rida:
! <span style="font-weight:normal;">Laboratoorselt kinnitatud</span>
! <span style="font-weight:normal;">Laboratoorselt kinnitatud</span>
|- bgcolor="#EEEEEE"
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Aafrika piirkond || 67151 || 41820 || 12644 || 21180 || 7996
| align="left" | Aafrika piirkond || 67 151 || 41 820 || 12 644 || 21 180 || 7996
|- bgcolor="#EEEEEE"
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Ameerika piirkond || 19360 || 1867 || 0 || 0 || 1867
| align="left" | Ameerika piirkond || 19 360 || 1867 || 0 || 0 || 1867
|- bgcolor="#EEEEEE"
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | ''Östliches Mittelmeer'' || 24894 || 8166 || 1146 || 1554 || 5466
| align="left" | ''Östliches Mittelmeer'' || 24 894 || 8166 || 1146 || 1554 || 5466
|- bgcolor="#EEEEEE"
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Euroopa piirkond || 16716 || 15999 || 6961 || 1097 || 7937
| align="left" | Euroopa piirkond || 16 716 || 15 999 || 6961 || 1097 || 7937
|- bgcolor="#EEEEEE"
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Kagu-Aasia piirkond || 20820 || 11818 || 8025 || 987 || 2806
| align="left" | Kagu-Aasia piirkond || 20 820 || 11 818 || 8025 || 987 || 2806
|- bgcolor="#EEEEEE"
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Vaikse ookeani lääneosa || 204273 || 118454 || 37925 || 11972 || 68557
| align="left" | Vaikse ookeani lääneosa || 204 273 || 118 454 || 37 925 || 11 972 || 68 557
|- bgcolor="#EEEEEE"
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Kokku || 353214 || 198124 || 66701 || 36790 || 94629
| align="left" | Kokku || 353 214 || 198 124 || 66 701 || 36 790 ||94 629
|}
|}


203. rida: 203. rida:
2014. aasta oktoobris hakkas [[Berliin]]is levima leetripuhang, nakatunuid on 574<ref>Pia Heinemann, [[Die Welt]], [http://www.welt.de/gesundheit/article137743082/Warum-Masern-toedlich-enden-koennen.html Warum Masern tödlich enden können], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.<ref>[[Delfi (portaal)|Delfi]], [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/berliinis-suri-leetritesse-vaike-laps-ning-suleti-uks-kool?id=70863291 Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)</ref>
2014. aasta oktoobris hakkas [[Berliin]]is levima leetripuhang, nakatunuid on 574<ref>Pia Heinemann, [[Die Welt]], [http://www.welt.de/gesundheit/article137743082/Warum-Masern-toedlich-enden-koennen.html Warum Masern tödlich enden können], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.<ref>[[Delfi (portaal)|Delfi]], [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/berliinis-suri-leetritesse-vaike-laps-ning-suleti-uks-kool?id=70863291 Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)</ref>


26. veebruari seisuga 2015 on nakatunute arv 637, märtsi alguse seisuga 724.
26. veebruari 2015 seisuga on nakatunute arv 637, märtsi alguse seisuga 724.
<ref>''Die Welt'', [http://www.welt.de/regionales/berlin/article138135170/111-neue-Faelle.html 111 neue Fälle], 6.03.15, veebiversioon (vaadatud 7.03.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>
<ref>''Die Welt'', [http://www.welt.de/regionales/berlin/article138135170/111-neue-Faelle.html 111 neue Fälle], 6.03.15, veebiversioon (vaadatud 7.03.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>


212. rida: 212. rida:
===== Leetrite haigusjuhud [[Aafrika]]s =====
===== Leetrite haigusjuhud [[Aafrika]]s =====


Täpsed andmed leetripuhnagute kohta Aafrikas puuduvad. Spetsialistide arvates võib haigusjuhtude arv kiirelt suureneda, kuna [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia]]ga võideldes on püütud kokku hoida ka näiteks lastele ettenähtud vaktsiinide pealt ning vaktsineerimised on tegemata jäänud.
Täpsed andmed leetripuhnagute kohta Aafrikas puuduvad. Spetsialistide arvates võib haigusjuhtude arv kiirelt suureneda, kuna [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia]]ga võideldes on püütud kokku hoida ka näiteks lastele ette nähtud vaktsiinide pealt ja vaktsineerimised on tegemata jäänud.


Jaanuaris on [[Libeeria]]s täheldatud leetritesse haigestumise sagenemist.<ref>Anja Grams, [http://www.welt.de/gesundheit/article138349142/Kampf-gegen-Ebola-lenkt-von-anderen-Infektionen-ab.html Kampf gegen Ebola lenkt von anderen Infektionen ab], Die Welt, 12.03.15, veebiversioon (vaadatud 13.03.2015.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
Jaanuaris on [[Libeeria]]s täheldatud leetritesse haigestumise sagenemist.<ref>Anja Grams, [http://www.welt.de/gesundheit/article138349142/Kampf-gegen-Ebola-lenkt-von-anderen-Infektionen-ab.html Kampf gegen Ebola lenkt von anderen Infektionen ab], Die Welt, 12.03.15, veebiversioon (vaadatud 13.03.2015.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>


== Ajaloolist ==
== Ajaloolist ==
=== Dr Elliotson'i klassifikatsioon (avald 1839) ===
=== Dr Elliotsoni klassifikatsioon (avaldatud 1839) ===


Erinevad leetrite liigid klassifiseeris ta nahahaiguste III. seltsi ''Exanthemata'', I. perekonda ''Rubeola''.
Leetrite liigid klassifitseeris ta nahahaiguste III seltsi ''Exanthemata'', I perekonda ''Rubeola''.


Leetrite liigid : ''Rubeola Vulgaris'', ''Rubeola'' sine ''Catarrho'', ''Rubeola Nigra''.<ref>[[John Elliotson]], [https://books.google.ee/books?id=eaRDAAAAcAAJ&pg=PA1052&dq=genus+rubeola&hl=et&sa=X&ei=Wl-zVKuzGc7larj5gKgJ&ved=0CCIQ6AEwAA#v=onepage&q=genus%20rubeola&f=false "The Principles and Pratice of Medicine;"], lk 1052, London, 1839, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
Leetrite liigid : ''Rubeola Vulgaris'', ''Rubeola'' sine ''Catarrho'', ''Rubeola Nigra''.<ref>[[John Elliotson]], [https://books.google.ee/books?id=eaRDAAAAcAAJ&pg=PA1052&dq=genus+rubeola&hl=et&sa=X&ei=Wl-zVKuzGc7larj5gKgJ&ved=0CCIQ6AEwAA#v=onepage&q=genus%20rubeola&f=false "The Principles and Pratice of Medicine;"], lk 1052, London, 1839, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
225. rida: 225. rida:
== Termin ==
== Termin ==


''Rubeola'' sünonüümid : ''Morbilli'', ''Blacitae'', ''Febris morbillosa'' (Hoffman) , ''Phoeicismus'' (Plouquet), ''Typhus morbillosus'' (Cricton), ''Enanthesis rubeola'' (Good).<ref>[[Thomas Bateman]], [[Robert Willan]], [[Anthony Todd Thomson]], [https://books.google.ee/books?id=0x4SAAAAYAAJ&pg=PA72&dq=Thomas+Bateman+about+morbilli&hl=et&sa=X&ei=ik2zVKjJGpL3auaHgJgO&ved=0CB8Q6AEwAA#v=onepage&q=Thomas%20Bateman%20about%20morbilli&f=false "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment"], 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, [[The Medical Heritage Library]] raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
''Rubeola'' sünonüümid : ''Morbilli'', ''Blacitae'', ''Febris morbillosa'' (Hoffman), ''Phoeicismus'' (Plouquet), ''Typhus morbillosus'' (Cricton), ''Enanthesis rubeola'' (Good).<ref>[[Thomas Bateman]], [[Robert Willan]], [[Anthony Todd Thomson]], [https://books.google.ee/books?id=0x4SAAAAYAAJ&pg=PA72&dq=Thomas+Bateman+about+morbilli&hl=et&sa=X&ei=ik2zVKjJGpL3auaHgJgO&ved=0CB8Q6AEwAA#v=onepage&q=Thomas%20Bateman%20about%20morbilli&f=false "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment"], 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, [[The Medical Heritage Library]] raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>


==Vaata ka==
==Vaata ka==
239. rida: 239. rida:
* Alexandra Valsamakis, Hideto Kaneshima ja Diane E. Griffin, [http://jid.oxfordjournals.org/content/183/3/498.full Strains of Measles Vaccine Differ in Their Ability to Replicate in and Damage Human Thymus], J Infect Dis. (2001) 183 (3): 498-502. doi: 10.1086/318073, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Alexandra Valsamakis, Hideto Kaneshima ja Diane E. Griffin, [http://jid.oxfordjournals.org/content/183/3/498.full Strains of Measles Vaccine Differ in Their Ability to Replicate in and Damage Human Thymus], J Infect Dis. (2001) 183 (3): 498-502. doi: 10.1086/318073, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2487/ Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression], toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2487/ Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression], toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Mary Carsillo, Kay Klapproth, ja Stefan Niewiesk, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2704766/#__ffn_sectitle Cytokine Imbalance after Measles Virus Infection Has No Correlation with Immune Suppression], J Virol. juuli 2009; 83(14): 7244–7251., doi: 10.1128/JVI.00148-09, PMCID: PMC270476, veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Mary Carsillo, Kay Klapproth, ja Stefan Niewiesk, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2704766/#__ffn_sectitle Cytokine Imbalance after Measles Virus Infection Has No Correlation with Immune Suppression], J Virol. juuli 2009; 83(14): 7244–7251., doi: 10.1128/JVI.00148-09, PMCID: PMC270476, veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10. trükk, lk 884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10. trükk, lk 884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Joosep Värk, [http://epl.delfi.ee/news/tervis/eesti-on-voimalikuks-leetrite-puhanguks-valmis?id=70981143 Eesti on võimalikuks leetrite puhanguks valmis], 12. märts 2015
* Joosep Värk, [http://epl.delfi.ee/news/tervis/eesti-on-voimalikuks-leetrite-puhanguks-valmis?id=70981143 Eesti on võimalikuks leetrite puhanguks valmis], 12. märts 2015
250. rida: 250. rida:


; [[Reesusmakaak]]idel
; [[Reesusmakaak]]idel
* [http://www.genome.jp/kegg-bin/show_pathway?mcc05162+716170 Measles - Macaca mulatta (rhesus monkey)]
* [http://www.genome.jp/kegg-bin/show_pathway?mcc05162+716170 Measles – Macaca mulatta (rhesus monkey)]


; Vaktsineerimisega hõlmatus Eestis
; Vaktsineerimisega hõlmatus Eestis
* Silja Paavle, [http://tervispluss.ohtuleht.ee/664672/eestis-on-6601-last-leetrite-vastu-vaktsineerimata Eestis on 6601 last leetrite vastu vaktsineerimata], 3. märts 2015, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)
* Silja Paavle, [http://tervispluss.ohtuleht.ee/664672/eestis-on-6601-last-leetrite-vastu-vaktsineerimata Eestis on 6601 last leetrite vastu vaktsineerimata], 3. märts 2015, veebiversioon (vaadatud 3.03.2015)


; Muu
; Muu
* Peter Schwall-Lemur, [http://www.welt.de/satire/article138376901/Krankheitsraetsel-geloest-die-Masern-hatten-Putin.html Krankheitsrätsel gelöst – die Masern hatten Putin], SATIRE GESUNDHEIT, [[Die Welt]], 13.03.2015, veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)<small> (''saksa keeles'')</small>
* Peter Schwall-Lemur, [http://www.welt.de/satire/article138376901/Krankheitsraetsel-geloest-die-Masern-hatten-Putin.html Krankheitsrätsel gelöst – die Masern hatten Putin], SATIRE GESUNDHEIT, [[Die Welt]], 13.03.2015, veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)<small> (''saksa keeles'')</small>


<small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Masern]] seisuga 07.02.2014.''</small>
<small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Masern]] seisuga 7.02.2014.''</small>


[[Kategooria:Nakkushaigused]]
[[Kategooria:Nakkushaigused]]

Redaktsioon: 30. märts 2015, kell 01:29

Leetrid (ladina morbilli, inglise measles, rubeola)[1] on leetriviiruse põhjustatud lümfotroopne lööbega kulgev väga nakkav nakkushaigus inimestel.

Leetriviirus

 Pikemalt artiklis Leetriviirus

Leetriviirus on lipiidkestaga üheahelaline RNA-viirus, mille genoomis on tuvastatud 6 geeni: N, P, M, F, H, L.

1990. aastast alates on tuvastatud järgmised genotüübid: A*, B2, B3, C1, C2, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8, D9, D10, D11, G2, G3, H1, H2.

Leetriviirus (Edmonstoni tüvi) eraldati (korjati) 1954. aastal neerurakkudest John F. Endersi ja tema kaastöötajate poolt.

Leetrihaige

Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest (MMR vaktsiin – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin) põeb leetreid lapsepõlves. Need, kes on lapsepõlves vaktsineeritud, võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.[2]

Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorgansimis

Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ja suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede (ninaneelu epiteeli) kaudu ja liigub lähedal paiknevatesse lümfisõlmedesse.

Viiruse transkriptsioon elusrakkudes toimub lümfisüsteemi kudedes ja elundites ning lümfisüsteemi rakkude (näit dendriitrakud, monotsüüdid,T-lümfotsüüdid) tsütoplasmas ja rakumembraanis.

Vireemiat kutsuvad eisle vereringe kaudu tsirkuleerivad nakatunud T- ja B-rakud.

Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu nahk, mandlid, silmasidekest, kopsud, seedekulgla, maks, neerud, appendiks, põrn, suguelundite limaskest ja peaaju teatud rakupopulatsioonid.

Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid tänapäeval veel ei tunta, samuti puudub kõikehaarav ülevaade osalevatest valkudest ja geenidest ning signaaliradadest.

Sümptomaatika

Infektsioonnakkuse asümptomaatiline peiteaeg pärast leetriviirusega kokkupuutumist on 8–14 päeva. Harilikult alates 10. päevast tekib nakkushaigusele iseloomulik väliste ilmingutega periood, mis kestab 3–5 päeva. Seda perioodi iseloomustab valguspelgus, anoreksia, silmasidekesta põletik, ninapõletik, kurgupõletik ja kuiv köha. Nimetatud perioodi lõppedes, enne leetrite lööbe ilmnemist, ilmuvad suu limaskestale helepunased Kopliki laigud. Keskmiselt 5 päeva jooksul pärast Kopliki laikude ilmumist tõuseb kõrge palavik (40 °C või kõrgem) ja nahale ilmub lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib näole, kaelale, silmalaugudele, kätele, rinnale, seljale, kintsudele ja jalgadele. Lööve on algul roosa, hiljem punetav, kestab 5 päeva taandudes pea samas järjekorras kui levis. Pärast lööbe ilmumist ei ole patsient enam nakkuseallikaks.

Asümptomaatilised leetrid

Asümptomaatiliste leetrite puhul, harilikult noorukitel ja täiskasvanutel, keda on vaktsineeritud, aga ka immuunpuudulikkusega inimestel, võib enamik sümptomeid puududa. Esineda võib palavikku ja väiksemaid lööbelaigukesi keha erinevais paigus. Kuna sümptomid erinevad leetrite omast tunduvalt, on asümptomaatilisi leetreid raske diagnoosida.

Diagnoos

Diagnoosikoodi paneb Eestis kirja perearst või haiglas valvearst.

Leetrid
Morbilli
Nahk leetrite kolmandal haiguspäeval.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 BB.05
RHK-9 055
DiseasesDB 7890
MedlinePlus 001569
eMedicine derm/259 emerg/389 ped/1388
MeSH D008457

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 9. versioonis tähistatakse leetreid koodiga 055., mida tüsistuste korral täpsustatakse.

RHK-10-s liigitatakse leetrid naha- ja limaskestakahjustusega viirushaiguste hulka : [B05].

Eristusdiagnoos

Arvatavasti seoses vaktsineerimiste ja vähenenud haigusjuhtumite statistika tõttu ja ka asümptomaatiliste leetrite tõttu ei pööra osa meditsiinitöötajad nii suurt tähelepanu leetrite diagnoosimisele.

Kliiniline diagnoos on tänapäeval ebausutav.

Diagnoosimiseks tuleks läbi viia eristusdiagnoos eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu herpesviirusnakkused, äkkeksanteem, punetised ja tuulerõuged. Samuti eristada ka Kawasaki haigusest, ravimite poolt indutseeritud lööbes jne.

Laboratoorne diagnoosimine

Leetrite haiguskahtluse korral võidakse haigustekitaja tuvastada vereanalüüside alusel, milles saaks alates 4.–5. päevast pärast lööbe teket vastavate laboratoorse diagnostika vahenditega tuvastada leetriviirusevastaseid spetsiifilisi IgM-antikehi.

Immuunvastused

Esmase immuunvastusena leetriviirusele toodavad normaalse anatoomia ja füsioloogia korral vastavad rakud ja retseptorid leetriviiruse vastaseid antikehi: immunoglobuliin G (IgG), immunoglobuliin M (IgM).

Arvatakse, et järgmisel kokkupuutel viirusega kutsub see esile tugeva immuunvastuse (IgG-de osalus), mis osade uurijate arvates hoiab ära haiguse avaldumise.

Immuunpuudulikkusega inimestel toimub viiruseosakeste suhltemine rakkudega teisiti.

Immunopatoloogia

Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist immunosupressiooni, mis kujuneb peiteperioodi 10. päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viiruse tõttu:

Leetriviiruse osakeste märklaud-elundiks on tüümus.[4]

Ravi

Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid vahendeid aga võimalikud riskid jäävad siin siiski leetrihaige (ja/või tema vanemate) kanda – niigi alla surutud immuunsüsteemil tuleb lisaks haigustekitajale veel ka 'ravimitega kommunikeerida'.

Uuringud (sh metaanalüüs) on tuvastanud, et suuremates kogustes A-vitamiini manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.[5][6]

Kodused ravivõtted

Palaviku alandamiseks saab leetrihaigele viinakompressi teha (lastele kompressivedeliku saamiseks lahjendada viin 1:1 veega ja kuumutada kehatemperatuurini, kanda kiirelt nahaga keatud kehaosadele (mitte näkku ega silmalaugudele ja teistele tundlikele kehaosadele) ja kuivatada kiirete riidelehvitustega. Vajadusel korrata.

Tüsistused

Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Komplikatsioonideks on keskõrvapõletik, nibujätkepõletik, kaela lümfisõlmepõletik ja surm.

Hingamiselundkonnaga seotud tüsistusteks võivad olla kopsupõletik, trahheiit, äge obstruktiivne kõripõletik, pneumotooraks, interstitsiaalne emfüseem, tselluliit, hüpokaltseemia, lihasepõletik, neerupõletik, neerupuudulikkus ja alatoitumus.

Närvisüsteemiga seotud tüsistused: vapluskrambid, entsefaliit, Guillaini-Barré sündroom, Reye sündroom.

Mitme aasta jooksul leetrite põdemisest võib välja areneda ohtlik kesknärvisüsteemi viirusnakkus – subakuutne skleroseeruv panentsefaliit (RHK-10 [A81.1]).

Seedeeldkonaga seotud tüsistustena võivad leetrihaigete ilmenda kõhulahtisus, ussripikupõletik, maksapõletik, pankreatiit jt.

Nägemiselundkonnaga seonduvalt keratiit, sarvkestapõletik, corneal perforation, võrkkestaveeni tsentraalne sulgus, pimedaks jäämine.

Vere- ja vereloomeelundite haigustena: trombotsütopeeniline purpura, dissemineeritud soontesisene verehüübimine.

Kardiovaskulaarsüsteemiga seoses: müokardiit, perikardiit.[7]

Tüsistustega põetud leetrite klassifikatsioon

  • [B05.0] – entsefaliidiga tüsistunud leetrid
  • [B05.1] – meningiidiga tüsistunud leetrid
  • [B05.2] – pneumooniaga tüsistunud leetrid
  • [B05.3] – keskkõrvapõletikuga tüsistunud leetrid
  • [B05.4] – sooletüsistustega leetrid
  • [B05.8] – muude tüsistustega leetrid
  • [B05.9] – tüsistusteta leetrid


WHO andmetel oli leetritesse surnud inimeste arv 2000. aastal hinnanguliselt 562 400 ja 2012. aastal 122 000.[8]

Epidemioloogia

Leetrite teavitatud haigusjuhtumid WHO statistiliste andmete alusel[9]
WHO-piirkond 1980 1990 2000 2005
Aafrika 1 240 993 481 204 520 102 316 224
Ameerika 257 790 218 579 1 755 19
Östliches Mittelmeer 341 624 59 058 38 592 15 069
Euroopa 851 849 234 827 37 421 37 332
Kagu-Aasia 199 535 224 925 61 975 83 627
Vaikse ookeani lääneosa 1 319 640 155 490 176 493 128 016
Maailmas kokku 4 211 431 1 374 083 836 338 580 287

Haigestumine Eestis

Eestis ei ole Terviseameti andmetel 2014. aastal registreeritud ühtegi leetrite haigusjuhtu.[10]

Epideemiad

Eestis on leetriepideemiad olnud aastatel 1965–1966 (haigusjuhtude arv 42 665 ja surmajuhtude arv 3) ning aastail 1981–1982 (haigusjuhtude arv 9485 ja surmajuhtude arv 0). [11]

2014

2014. aastal olid puhangud Kõrgõzstanis (7500 haigusjuhtu), Bosnia ja Hertsegoviina on teatanud 5340 haigusjuhtumist, Venemaal ja Gruusias oli kummaski riigis ligi 3300 haigestunut.

Itaalias oli ligi 1700 ja Kasahstanis 540 haigestunut.[12]

Epidemioloogia

Leetrite teavituse statistika WHO statistiliste andmete põhjal[9]
WHO piirkond Kokku leetrikahtlusega juhte Leetrid kokku Kliiniline diagnoos Epidemioloogiline link Laboratoorselt kinnitatud
Aafrika piirkond 67 151 41 820 12 644 21 180 7996
Ameerika piirkond 19 360 1867 0 0 1867
Östliches Mittelmeer 24 894 8166 1146 1554 5466
Euroopa piirkond 16 716 15 999 6961 1097 7937
Kagu-Aasia piirkond 20 820 11 818 8025 987 2806
Vaikse ookeani lääneosa 204 273 118 454 37 925 11 972 68 557
Kokku 353 214 198 124 66 701 36 790 94 629






2014. aasta Berliini leetripuhang

2014. aasta oktoobris hakkas Berliinis levima leetripuhang, nakatunuid on 574[13]. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.[14]

26. veebruari 2015 seisuga on nakatunute arv 637, märtsi alguse seisuga 724. [15]

2015. aasta Baden-Württembergi leetripuhang

Baden-Württembergi tervishoiuametkonnad on registreerinud 23 leetrite haigusjuhtu.[16]

Leetrite haigusjuhud Aafrikas

Täpsed andmed leetripuhnagute kohta Aafrikas puuduvad. Spetsialistide arvates võib haigusjuhtude arv kiirelt suureneda, kuna 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemiaga võideldes on püütud kokku hoida ka näiteks lastele ette nähtud vaktsiinide pealt ja vaktsineerimised on tegemata jäänud.

Jaanuaris on Libeerias täheldatud leetritesse haigestumise sagenemist.[17]

Ajaloolist

Dr Elliotsoni klassifikatsioon (avaldatud 1839)

Leetrite liigid klassifitseeris ta nahahaiguste III seltsi Exanthemata, I perekonda Rubeola.

Leetrite liigid : Rubeola Vulgaris, Rubeola sine Catarrho, Rubeola Nigra.[18]

Termin

Rubeola sünonüümid : Morbilli, Blacitae, Febris morbillosa (Hoffman), Phoeicismus (Plouquet), Typhus morbillosus (Cricton), Enanthesis rubeola (Good).[19]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Meditsiinisõnastik" 404:2004.
  2. ↑ Lippincott Williams and Wilkins,"Professional Guide to Diseases", 10 trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)
  3. ↑ Neal Nathanson jt, Viral Pathogenesis and Immunity, 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.07.2014) (inglise keeles)
  4. ↑ PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)(inglise keeles)
  5. ↑ Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,Vitamin A for treating measles in children., Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014) (inglise keeles)
  6. ↑ Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment, Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)
  7. ↑ Walter A. Orenstein, Robert T. Perry ja Neal A. Halsey, The Clinical Significance of Measles: A Review, J Infect Dis. (2004) 189 (Supplement 1): S4-S16., doi: 10.1086/377712, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)(inglise keeles)
  8. ↑ Progress towards reducing global measles deaths and measles elimination goals, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)(inglise keeles)
  9. ↑ 9,0 9,1 WHO: Global summary on measles, 2006 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "whosummary" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  10. ↑ Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 14.01.2015.a.)
  11. ↑ Terviseamet, Epideemia hädaolukorra riskianalüüs, Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (8.08.2014)
  12. ↑ Die Welt, Knapp 30 neue Masernfälle pro Tag in Berlin, 26.02.15, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)(saksa keeles)
  13. ↑ Pia Heinemann, Die Welt, Warum Masern tödlich enden können, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)(saksa keeles)
  14. ↑ Delfi, Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)
  15. ↑ Die Welt, 111 neue Fälle, 6.03.15, veebiversioon (vaadatud 7.03.2015)(saksa keeles)
  16. ↑ Die Welt, Bislang 23 Masernfälle in Baden-Württemberg registriert, 10.03.15, veebiversioon (vaadatud 11.03.2015)(saksa keeles)
  17. ↑ Anja Grams, Kampf gegen Ebola lenkt von anderen Infektionen ab, Die Welt, 12.03.15, veebiversioon (vaadatud 13.03.2015.a.)(inglise keeles)
  18. ↑ John Elliotson, "The Principles and Pratice of Medicine;", lk 1052, London, 1839, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)(inglise keeles)
  19. ↑ Thomas Bateman, Robert Willan, Anthony Todd Thomson, "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment", 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, The Medical Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)(inglise keeles)

Välisallikad

Leetrite laboratoorne diagnoosimine
Leetrite vaktsiiniga seotud surmad
Reesusmakaakidel
Vaktsineerimisega hõlmatus Eestis
Muu

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Masern seisuga 7.02.2014.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Leetrid&oldid=4146307"