Eesti kroon: erinevus redaktsioonide vahel
P Bot: Migrating 55 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q129983 (translate me) |
|||
14. rida: | 14. rida: | ||
Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. Väljaantud pangatähed pidid olema tagatud. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta. |
Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. Väljaantud pangatähed pidid olema tagatud. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta. |
||
27. juunil 1933 krooni devalveeriti 35 protsendi võrra. Eesti Panga ülesandeks jäi hoida Eesti krooni kurssi mitte alla 19,20 krooni ühe Inglise naela eest. |
|||
25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla (1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat). Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941. |
25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla (1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat). Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941. |
Redaktsioon: 14. mai 2013, kell 13:58
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Eesti kroon (EEK, Ekr; kõnekeeles eek) on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1941. Kroon võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992. aastal ja see kehtis 14. jaanuarini 2011. 15. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro. Pankades vahetatakse kroone eurodeks 2013. aasta lõpuni, pärast seda vahetab neid ainult Eesti Pank[1].
Kuldkroon (1924–1927)
Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon.
Eesti kroon aastatel 1928–1941
Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.
Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Westenbergi poolt.
Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga, nagu Läti latt[2]. Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.[3]
Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. Väljaantud pangatähed pidid olema tagatud. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta.
27. juunil 1933 krooni devalveeriti 35 protsendi võrra. Eesti Panga ülesandeks jäi hoida Eesti krooni kurssi mitte alla 19,20 krooni ühe Inglise naela eest.
25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla (1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat). Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941.
Pangatähed
- 5 krooni
- 10 krooni 1928
- 10 krooni 1937 A
- [10 krooni 1940 B – ei lastud tegelikult käibele]
- 20 krooni
- 50 krooni
- 100 krooni
- 500 krooni
Mündid
Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali:
Seejuures 1 ja 2 kroonised mündid tuli vastavalt kehtinud rahaseadusele valmistada vähemalt 50% hõbeda sulamist. Hiljem seadust siiski muudeti ja 1 krooniseid münte valmistati ka mitteväärismetalli sulamist. Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt.
Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 ja 20. juunil 1940
Ostjad 2. jaanuaril 1928 | Müüjad 2. jaanuaril 1928 | Ostjad 20. juunil 1940 | Müüjad 20. juunil 1940 | ||
USA dollar | 3,72 | 3,73 | 4,17 | 4,23 | |
Suurbritannia naelsterling | 18,16 | 18,21 | - | 16,00 | |
100 Saksa riigimarka | 88,80 | 89,40 | 167,50 | 170,50 | |
100 Soome marka | 9,36 | 9,40 | - | 8,59 | |
100 Rootsi krooni | 100,30 | 100,90 | 99,50 | 100,50 | |
100 Taani krooni | 99,75 | 100,35 | 80,75 | 81,75 | |
100 Norra krooni | 99,-- | 99,80 | - | 96,00 | |
100 Prantsuse franki | 14,65 | 14,90 | - | 9,05 | |
100 Madalmaade kuldnat | 150,30 | 151,10 | - | 226,50 | |
100 Läti latti | 71,80 | 72,30 | 77,75 | 79,50 | |
100 Šveitsi franki | 71,85 | 72,45 | 93,50 | 95,50 | |
100 Belgia belgat | 52,-- | 52,50 | - | 72,75 | |
100 Itaalia liiri | 19,65 | 20,05 | 20,85 | 21,35 | |
100 Tšehhoslovakkia krooni | 11,-- | 11,20 | - | - | |
100 Austria šillingit | 52,55 | 53,15 | - | - | |
100 Ungari pengöt | 65,35 | 66,05 | - | - | |
100 Poola zlotti | 88,80 | 89,40 | - | - | |
100 Leedu litti | 41,50 | 42,70 | 69,25 | 71,00 | |
100 Nõukogude rubla (tšekk) | 192,25 | 193,75 | - | - |
Eesti kroon 1992–2011
Kroon võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. Üks kroon jagunes sajaks sendiks.
Rahatähed
Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes võitsid vastava konkursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 × 70 mm, hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 × 69 mm. Kasutusel oli kaheksa nominaali:
Nimiväärtus | Põhivärv | Esikülg | Tagakülg | Välja antud |
---|---|---|---|---|
1 kroon | kollakaspruun | Kristjan Raud | Toompea loss | 1992 |
2 krooni | sinakashall | Karl Ernst von Baer | Tartu ülikool | 1992, 2006, 2007 |
5 krooni | oranž | Paul Keres | Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinna linnustega | 1991, 1992, 1994 |
10 krooni | punane | Jakob Hurt | Tamme-Lauri tamm Urvastes | 1991, 1992, 1994, 2006, 2007 |
25 krooni | roheline | Anton Hansen Tammsaare | Vargamäe talu | 1991, 1992, 2002, 2007 |
50 krooni1 | roheline | Rudolf Tobias | Estonia teater | 1994 |
100 krooni | sinine | Lydia Koidula | Põhja-Eesti paekallas | 1991, 1992, 1994, 1999, 2007 |
500 krooni | lilla | Carl Robert Jakobson | suitsupääsuke | 1991, 1994, 1996, 2000, 2007 |
- 1 võeti kasutusele alles aastal 1994
Erinevatel aastatel väljaantud rahatähtede turvamärke ja kujundust on täiustatud, kuid üldine kujundus on jäänud samaks.
Esimesed ühe- ja kahekroonised trükiti USAs, teised kupüürid Inglismaal. Algul pidi kõik kroonid trükitama Ameerikas, kuid ameeriklaste kvaliteet oli liiga halb.
Mündid
Müntide nominaalid olid
- 5 krooni (1993,1994)
- 1 kroon (1992, 1993, 1995 ja 1998, 2000, 2001, 2003, 2006, 2008);
- 50 senti (1992, 2004, 2006, 2007);
- 20 senti (1992, 1996 kollased ja 1997, 1999, 2003, 2004, 2006, 2008 hõbedased);
- 10 senti (1991, 1992, 1994, 1996, 1997, 1998, 2002, 2006, 2008);
- 5 senti (1991, 1992, 1995).
Igapäevases käibes oli kaks erinevat 5 kroonist meenemünti (vermitud aastatel 1993 ja 1994).
Eriline Eesti käibemüntide puhul oli see, et iga mündi tagaküljel oli vapp ja vermimise aastaarv, esiküljel suurelt nominaal ja "Eesti Vabariik" (v.a 5 krooni).
Eesti on ka välja andnud meenemünte nominaalidega:
Vaata ka
- Eesti rahaühik
- Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992
- Eesti Vabariigi rahareform aastal 1928
- Eesti mark
- Eesti Vabariigi meenemündid
- Kuldkroon
- Raha
- Valuuta
- Eesti rahapoliitika
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: Eesti kroon |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti kroon |
- Eesti Vabariigi rahaseadus
- Eesti rahatähed ja mündid Eesti Panga koduleheküljel
- Rahaseadus (RT 1927, 48, 42)
- s:Kuldraha üksus ja kuldrahas lepingute sõlmimine
- 10 aastat Eesti krooni
- Coins of CIS and Baltic countries
- Allan Tohv, Raha ja rahareformid Eestis 20. sajandil, www.DELFI.ee, 31. detsember 2010
- Oma rahale ülemineku kontseptsioonid.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
Viited
- ↑ "Eesti kroonide vahetamine pankades lõppeb järgmisel aastal" Postimees, 20.12.2012
- ↑ –n. Meie rahaüksuse suurus ja nimetus. Postimees, 29. september 1926, nr. 264, lk.
- ↑ 10 aastat Eesti krooni, Lääne Elu, 14. jaanuar 1938