Viiesendine münt
 |
See artikkel räägib 1992. aastal kasutusele võetud mündist; 1931. aasta mündi kohta vaata artiklit Viiesendine münt (1931) |
| 5 senti | |
|---|---|
| (Eesti) | |
| Väärtus | 5 senti |
| Kaal | 1,29 g |
| Läbimõõt | 15,95 mm |
| Paksus | 0,8 |
| Serv | sile |
| Materjal | Cu93Al5Ni2 |
| Vermitud | 1991, 1992, 1995 |
| Avers | |
| Kujundus | nimiväärtus |
| Kujundaja | A. Raud / A. Mölder |
| Revers | |
| Kujundus | kolm lõvi |
| Kujundaja | A. Raud / A. Mölder |
Viiesendine münt on väikseima nimiväärtusega rahamärk, mis 1992. aasta rahareformiga kasutusele võeti.
Inflatsioonist tuleneva nõudluse vähenemise tõttu viiesendiseid münte pärast 1997. aastat juurde ei vermitud.[1] Ringluses olnud mündid olid endiselt seaduslikud maksevahendid, ja kauplused ei saanud keelduda nende vastuvõtmisest, kuid vastavalt 5. aprillist 2004 jõustunud kaubandustegevuse seadusele[2] ei pidanud müüjad viiesendiseid enam tagasi andma (tasumisele kuuluv summa ümardati 10 sendi täpsuseks).
Kujundus
[muuda | muuda lähteteksti]Kuldkollane münt kaalub 1,29 grammi, selle läbimõõt on 1,595 sentimeetrit, paksus 0,8 millimeetrit ning selle serv on sile.
Avers
[muuda | muuda lähteteksti]Mündi esiküljel on sõnad "EESTI VABARIIK" ja nimiväärtus "5 senti".
Revers
[muuda | muuda lähteteksti]Mündi tagaküljel on kolm lõvi ning vermimise aasta.
Vermimisaasta erimid
[muuda | muuda lähteteksti]Viiesendiseid münte vermiti aastatel 1991, 1992 ja 1995. Ainus erinevus müntidel on aastaarv.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Eesti Panga Nõukogu otsus nr.1-3, 09.01.1996". Originaali arhiivikoopia seisuga 27.09.2007. Vaadatud 13.06.2007.
- ↑ RT I, 10.03.2004, 12, 78