Arutelu:Eesti kroon
Eestiaegse krooni (Ekr.) kohta tuleks teha iseseisev artikkel ja eraldada see eegust.
- Mis põhjusel? --Metsavend 4. september 2006, kell 13:35 (UTC)
- Tegu on põhimõtteliselt erinevate nähtustega, millel ei ole ajalist seost ega midagi ühist peale nime.
- Pole nõus. --Metsavend 4. september 2006, kell 14:01 (UTC)
- Ka mina leian, et peaksid olema eraldi artiklid. Tegemist on ju eri asjadega, mis lihtsalt kannavad sama nime. Mingit järjepidevust nende vahel ei ole peale sümboolse. Andres 4. september 2006, kell 16:13 (UTC)
- Ja enne 1. jaanuari 1928 oli Eestis ka veel kuldkroon (kehtestatud vist 1924) puhtteoreetilise väärtusühikuna, mille väärtuseks oli 100/248 grammi puhast kulda.
Ma arvan, et rahareformid tuleks teha eraldi artiklitena (Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992 , 1928 ja 1919) ja siia jääks ainult nö lühikokkuvõte, et sellenimeline rahaühik on olnud kasutusel aastalel 1928-1940 ja uuesti alates 1992 ja milline oli neil aastatel rahasüsteem (nominaalise loetelu mis viitavad konkreetsetele artiklitele).
Siin on hinnangud plussidele ja miinustele. Tuleks viidata ekspertidele, kes need hinnangud on andnud. Ühtlasi oleks tarvis linki mõnele artiklile, millest selguksid nende hinnangute lähtekohad. Andres 7. oktoober 2006, kell 22:02 (UTC)
välja tõstetud
[muuda lähteteksti]Eesti kroon on vabalt konverteeritav, mis tähendab kapitali vaba liikumist Eesti ja teiste välisriikide vahel.
Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928
[muuda lähteteksti]Ostjad | Müüjad | |
USA dollar | 3,72 | 3,73 |
Suurbritannia naelsterling | 18,16 | 18,21 |
100 Saksa riigimarka | 88,80 | 89,40 |
100 Soome marka | 9,36 | 9,40 |
100 Rootsi krooni | 100,30 | 100,90 |
100 Taani krooni | 99,75 | 100,35 |
100 Norra krooni | 99,-- | 99,80 |
100 Prantsuse franki | 14,65 | 14,90 |
100 Madalmaade kuldnat | 150,30 | 151,10 |
100 Läti latti | 71,80 | 72,30 |
100 Šveitsi franki | 71,85 | 72,45 |
100 Belgia belgat | 52,-- | 52,50 |
100 Itaalia liiri | 19,65 | 20,05 |
100 Tšehhoslovakkia krooni | 11,-- | 11,20 |
100 Austria šillingit | 52,55 | 53,15 |
100 Ungari pengöt | 65,35 | 66,05 |
100 Poola zlotti | 88,80 | 89,40 |
100 Leedu litti | 41,50 | 42,70 |
100 Nõukogude rubla (tšekk) | 192,25 | 193,75 |
Põhimõtteliselt võiksin siia veel kursse panna, aga millised kuupäevad ja millise sagedusega on kõige representatiivsemad? Iga eelarveaasta viimane päev?
Kui meil on kuskil viide Eesti kroonile, siis peaks kohe olema selge, millist krooni mõeldakse. Sellepärast leian endiselt, et artiklid peaksid olema eraldi. Andres 15. mai 2008, kell 18:48 (UTC)
- Ka mina leian seda. Peale selle tuleks Eesti aegse krooniga liita artikli Kuldkroon andmed.
- Seda viimast ma jälle ei poolda. Andres 23. mai 2008, kell 18:25 (UTC)
Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar". Berliini Eesti seltsi esimees pakkus et 1 erk=100 üset, mis oli tuletatud sõnadest "Eesti rahva kindlustus". Sel teemal heideti nalja, et olgu siis 1 erk=100 laiska. Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Keegi mees Valgamaalt pakkus nimeks "tukat". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne. See lõik on minu arust liiga detailne. Allan Tohvi kataloogis on ka üles loetud igasuguste naljameeste ettepanekud, mis ei vääri tähelepanu. --Improvisaator 19. jaanuar 2009, kell 11:54 (UTC)
- Kuidas liiga detailne? Ja miks naljameeste ettepanekud tähelepanu ei vääri? Andres 19. jaanuar 2009, kell 18:11 (UTC)
- Minu arust peaksid need olema, aga tuleks lisada viited. Andres 19. jaanuar 2009, kell 18:12 (UTC)
Inglise vikist saaks palju pilte juurde lisada. Pelmeen10 18. mai 2010, kell 19:19 (EEST)
Kas on õige, et kroon käibis 1941. aastani? Andres 23. veebruar 2011, kell 13:13 (EET)
Kuidas on, kas keegi teab? Andres 24. veebruar 2011, kell 15:25 (EET)
- Kehtis 25. märtsini 1941 koos rublaga (1 kroon = 1,25 rubla), mis kehtestati 1940. aastal vist novembris.
- See tuleks ka tekstis lahti kirjutada. Andres 24. veebruar 2011, kell 16:28 (EET)
Leian endiselt, et eestiaegsest kroonis tuleks eraldi kirjutada. Andres 24. veebruar 2011, kell 15:25 (EET)
- Milliseid eeliseid niisugune käsitlus annab? --kanakukk 24. veebruar 2011, kell 15:42 (EET).
- Siis on viitamise puhul kohe selge, millest jutt. Üldine põhimõte on, et eri asjade kohta on eraldi artiklid. Andres 24. veebruar 2011, kell 16:28 (EET)
- See on kokkuleppeline, kas siin on tegu eri asjadega või mitte. Mõlemal juhul on tegu Eestis käibinud samanimelise vääringuga, lihtsalt kujundus oli erinev. Minu meelest pole tarvis rangelt (erinevate artiklitega) eristada. 88.196.241.249 4. veebruar 2012, kell 11:10 (EET)
- Ma olen pigem eri artiklite poolt.--WooteleF 4. veebruar 2012, kell 11:38 (EET)
- Nimi on küll sama, aga vääringud on erinevad. Asi pole üldse kujunduses. Andres 4. veebruar 2012, kell 21:38 (EET)
- Noh, kujundus on lihtsalt üks üldine tunnus. Et vääringud on erinevad või pole seda, on minu meelest siiski täiesti kokkuleppeline. Nimetuste kokkulangemine pole ju juhuslik, sest sama (nimetusega) vääring oli samas riigis varem käibinud. 88.196.241.249 4. veebruar 2012, kell 22:26 (EET)
- Juhuslik ei ole. See on umbes nagu isal ja pojal on mõnikord sama nimi. Andres 5. veebruar 2012, kell 04:37 (EET)
- Noh, kujundus on lihtsalt üks üldine tunnus. Et vääringud on erinevad või pole seda, on minu meelest siiski täiesti kokkuleppeline. Nimetuste kokkulangemine pole ju juhuslik, sest sama (nimetusega) vääring oli samas riigis varem käibinud. 88.196.241.249 4. veebruar 2012, kell 22:26 (EET)
- See on kokkuleppeline, kas siin on tegu eri asjadega või mitte. Mõlemal juhul on tegu Eestis käibinud samanimelise vääringuga, lihtsalt kujundus oli erinev. Minu meelest pole tarvis rangelt (erinevate artiklitega) eristada. 88.196.241.249 4. veebruar 2012, kell 11:10 (EET)
- Siis on viitamise puhul kohe selge, millest jutt. Üldine põhimõte on, et eri asjade kohta on eraldi artiklid. Andres 24. veebruar 2011, kell 16:28 (EET)
Kas 1927. aasta rahaseaduse muutmiseks oli vajalik Rahvasteliidu nõusolek? Rahaseadus muutmisele. Esmaspäev, 19. detsember 1932, nr. 51, lk. 2. --IFrank (arutelu) 21. mai 2013, kell 12:20 (EEST)
Termini "kroon" tõlkimine
[muuda lähteteksti]Enne 1940. aastat käibel olnud krooni nimetus tõlgiti (näiteks inglise keeles crown ja prantsuse keeles couronne). --IFrank (arutelu) 15. juuli 2013, kell 16:31 (EEST)
- Kas alati? -- Ahsoous (arutelu) 15. juuli 2013, kell 17:03 (EEST)
- Näiteks siin http://www.osta.ee/ew-aegne-eesti-maakrediidiselts-5-pantleht-100-krooni-38438730.html http://www.osta.ee/ew-aegne-as-asserin-1-aktsia-50-krooni-38438932.html http://www.osta.ee/ew-aegne-eesti-hupoteegipank-6-pantleht-200-krooni-38438892.html --IFrank (arutelu) 16. juuli 2013, kell 09:44 (EEST)
Eesti sent, Eesti münt?
[muuda lähteteksti]poola vikis on artikkel pl:Sent, mis vist räägib Eesti sentidest/müntidest. Kas ka meil peaks olema artikkel Eesti münt/sent?--Estopedist1 (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 10:38 (EEST)
- Poola artikkel ei räägi müntidest, vaid rahaühikust. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 10:40 (EEST)