Harilik kakaopuu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
17. rida: 17. rida:


== Botaanilised tunnused ==
== Botaanilised tunnused ==
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrgune, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. Kuni 40 cm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad ning noored lehed on punased. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="S. Piippo, U. Salo">S. Piippo, U. Salo, ''Meelte ja tunnete taimed'', Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007</ref>
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrgune, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. Kuni 40 cm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad ning noored lehed on punased. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="S. Piippo, U. Salo">S. Piippo, U. Salo, ''Meelte ja tunnete taimed'', Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007</ref>,<ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia''>A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia'', lk 906-907,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010</ref>


Kakaopuu [[viljad]] on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk kakaouba.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
Kakaopuu [[viljad]] on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised,pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk kakaouba.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>,<ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"/>


==Kromosoomistik==
==Kromosoomistik==
Kakaol on (2n=2x=20) kromosoomi. <ref>'''ingl k''', X.Argout, J.Salse, J.Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C.Chaparro, T.Legavre, S.N Maximova, M.Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M.Rodier-Goud, J. F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D.Kudrna, J. Siva S Ammiraju, S.C. Schuster, J. E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, ''The genome of Theobroma cacao'', Nature Genetics, 43,101–108, (2011),doi:10.1038/ng.736,[http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html]</ref>
Kakaol on (2n=2x=20) kromosoomi. <ref>'''ingl k''', X.Argout, J.Salse, J.Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C.Chaparro, T.Legavre, S.N Maximova, M.Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M.Rodier-Goud, J. F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D.Kudrna, J. Siva S Ammiraju, S.C. Schuster, J. E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, ''The genome of Theobroma cacao'', Nature Genetics, 43,101–108, (2011),doi:10.1038/ng.736,[http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html]</ref>



== Levik ja kasvatamine ==
== Levik ja kasvatamine ==
97. rida: 96. rida:
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>


===Kakao-oad===
===Vili ja seemned===
Kakaovili sisaldab 20-50 mandlisuurust seemet, need eraldatakse viljadest käsitsi töötlemise käigus.<ref>'''ingl k ''', H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle'', 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 ,[http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat]</ref>
Kakaovili on üsna paksu koorega mari. Marja sees on justkui kambriteks(viieks) jaotunud viljaliha ja selle sees seemned. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad valmivad erinevatel aegadel ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi. <ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"/>,<ref>'''ingl k ''', H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle'', 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 ,[http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat]</ref>


⚫
====Seemne koor ja vitamiin D====
⚫
Kakaoviljad peale saagikoristuse järgset töötlemist, 2-8 päeva kas päikese käes ehk spetsiaalsetes kuivatites fermenteerimist, kannavad nimetust kakaooad.‘Leão De Ouro’ istanduses, Ilhéuses, Brasiilias, 30 h peale kakaoubade fermentatsiooni algust võetud kontroll-näidise füloegeneetiline uuring tuvastas rikkama mikrofloora, kui algselt arvatud:<ref>'''ingl k ''', K. Illeghems,L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, ''Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity'', [http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0038040 Uurimus]</ref>, <ref>'''ingl k ''',M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, ''Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans'', International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, Pg 336-340,[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168160508002225]</ref>
⚫
Kakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa (''testa of bean'', neid on ühes kakaoviljas keskmiselt 40 tk) välist koort, mis eemaldatakse peale kääritamist. Aastal 1935, Knoppi ja Cowardi poolt avaldatud uurimuse kohaselt, sisaldasid [[Gold Coast]]is kasvanud [[Forastero]](Amelonado) ja loodusliku päikesevalguse käes kääritatud kakaoseemnete (ubade) koored [[Kaltsiferoolid|vitamiini D]] kuni 28 IU-d 1 gr kohta ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides kääritatud ubadel. Samuti leidsid nad nimetatud koores kaks sterooli A ja B (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933) kuid kuna testi läbiviimisel kasutati fermenteerunud kakaokoori siis ei osanud uurijad kindlalt pakkuda, kas steroolid on ka töötletamata koores ja/või toimus [[ergosterool]]i moodustumine üksnes välistegurite toimel.<ref>'''ingl k ''',A. W. Knapp, K. H. Coward, ''The Vitamin D activity of Cacao Shell'', Biochemical Journal, 1935, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1266821/pdf/biochemj01066-0097.pdf]</ref>
⚫
Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele ehk tarvitatakse [[kompost]]ina.<ref>'''ingl k ''',F.Hardy, ''Cacao Manual'', 1960, Inter-American Institute of Agricultural Sciences,
⚫
[http://books.google.ee/books?id=_ol0KGWC-f4C&pg=PA377&dq=vitamin+D+and+cacao&hl=et&sa=X&ei=h2BcUdmjOISp0QWqo4GwDQ&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20D%20and%20cacao&f=false Google`i raamat]</ref>
⚫
===Kakao-oad===
⚫
Kakaoseemned peale saagikoristuse järgset töötlemist, 2-8 päeva kas päikese käes ehk spetsiaalsetes kuivatites kääritamist (fermenteerimist), kannavad nimetust kakaooad.‘Leão De Ouro’ istanduses, Ilhéuses, Brasiilias, 30 h peale kakaoubade tööstusliku kääritamise (fermentatsiooni) algust kastidest võetud kontroll-näidise fülogeneetiline uuring tuvastas rikkama mikrofloora, kui algselt arvatud:<ref>'''ingl k ''', K. Illeghems,L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, ''Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity'', [http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0038040 Uurimus]</ref>, <ref>'''ingl k ''',M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, ''Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans'', International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, Pg 336-340,[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168160508002225]</ref>
*Bakterid: ''[[E.coli]]'', ''[[K.pneumonia]]'', ''[[Lactobacillus brevis]]'', ''[[L. casei]]'', ''[[L. fermentum]]'', ''[[L. rhamnosus]]'', ''[[L. vaginalis]]'' jpt
*Bakterid: ''[[E.coli]]'', ''[[K.pneumonia]]'', ''[[Lactobacillus brevis]]'', ''[[L. casei]]'', ''[[L. fermentum]]'', ''[[L. rhamnosus]]'', ''[[L. vaginalis]]'' jpt
106. rida: 111. rida:
*Mükobioota: ''[[Lachancea thermotolerans]]'', ''[[Pichia angusta]]'', ''[[Saccharomyces cerevisiae]]'', ''[[Aspergillus]] ssp'' jpt.
*Mükobioota: ''[[Lachancea thermotolerans]]'', ''[[Pichia angusta]]'', ''[[Saccharomyces cerevisiae]]'', ''[[Aspergillus]] ssp'' jpt.


Kakaooad on kõrge toiteväärtusega (seemnetes sisaldub ligi 50% rasvainet). Oad aitavad kaasa [[seedimine|seedimisele]], suurendavad kuseeritust, vähendavad loomsete valkude poolt tekitatud [[allergia]]t, hõlbustavad [[hingamine|hingamist]] ja ergutavad [[süda]]nt ning vereringet.<ref>A.Raal, ''Farmakognoosia'', 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4</ref>
Kakaoseemned on kõrge toiteväärtusega (seemnetes sisaldub ligi 50% rasvainet). Seemned aitavad kaasa [[seedimine|seedimisele]], vähendavad loomsete valkude poolt tekitatud [[allergia]]t. Suurendavad kuseeritust ([[teobromiin]]), laiendavad veresooni ning parendavad [[peenis]]e [[erektsioon]]i. Lisaks hõlbustavad [[hingamine|hingamist]] ja ergutavad [[süda]]nt ning [[vereringe]] elundkonna tööd.<ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"/>,<ref>A.Raal, ''Farmakognoosia'', 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4</ref>
⚫

⚫
====Kakao koor ja vitamiin D====
⚫
Kakaokoorena käsitletakse iga üksiku kakaooa (''testa of bean'', neid on ühes kakaoviljas keskmiselt 40 tk) välist koort, mis peale fermenteermist eemaldatakse. Aastal 1935, Knoppi ja Cowardi poolt avaldatud uurimuse kohaselt, sisaldasid [[Gold Coast]]is kasvanud [[Forastero]](Amelonado) ja loodusliku päikesevalguse käes fermenteerunud kakaoubade koored [[Kaltsiferoolid|vitamiini D]] kuni 28 IU-d 1 gr kohta ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides fermenteerunud ubadel. Samuti leidsid nad nimetatud koores kaks sterooli A ja B (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933) kuid kuna testi läbiviimisel kasutati fermenteerunud kakaokoori siis ei osanud uurijad kindlalt pakkuda, kas steroolid on ka töötletamata koores ja/või toimus [[ergosterool]]i moodustumine üksnes välistegurite toimel.<ref>'''ingl k ''',A. W. Knapp, K. H. Coward, ''The Vitamin D activity of Cacao Shell'', Biochemical Journal, 1935, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1266821/pdf/biochemj01066-0097.pdf]</ref>
⚫
Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele ehk tarvitatakse [[kompost]]ina.<ref>'''ingl k ''',F.Hardy, ''Cacao Manual'', 1960, Inter-American Institute of Agricultural Sciences,
⚫
[http://books.google.ee/books?id=_ol0KGWC-f4C&pg=PA377&dq=vitamin+D+and+cacao&hl=et&sa=X&ei=h2BcUdmjOISp0QWqo4GwDQ&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20D%20and%20cacao&f=false Google`i raamat]</ref>
⚫
⚫
====Keemiline koostis====
====Keemiline koostis====
Kakaopuudelt korjatud kakaoseemned ja nendest valmsitatud erinevad taimsed tooted on sõltuvalt kasutatud tehnikatest ning meetodidest ja tarbimisviisidest suuresti varieeruva keemilise koostisega. Nii on farmakognoosias pakkunud huvi kakaoubades leiduvad [[looduslikud ühendid]] ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused inimeste tarbeks.
Kakaopuult korjatud seemned ja nendest valmistatud erinevad tooted on sõltuvalt kasutatud tehnikatest ning meetodidest ja tarbimisviisidest suuresti varieeruva keemilise koostisega. Nii on farmakognoosias pakkunud huvi seemnetes leiduvad [[looduslikud ühendid]] ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused inimeste tarbeks.
Seemned sisaldavad: <ref>A.Raal, ''Farmakognoosia'', 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4</ref>, <ref>[http://www.liberherbarum.com/Pn0637.htm]</ref>,<ref>'''ingl k ''', A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., '' Composition of Cacao Beans'', Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117</ref>, <ref>'''ingl k ''', H.-D. Belitz, W. Grosch, P. Schieberle, Food Chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0,[http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat]</ref>, <ref>'''ingl k ''',C.L Keen, R. R Holt, P. I Oteiza, C. G Fraga, H. H Schmitz, ''Cocoa antioxidants and cardiovascular health'', Am J Clin Nutr January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, [http://ajcn.nutrition.org/content/81/1/298S.long Artikkel]</ref>, <ref>'''ingl k ''', C.E Hansen*, M del Olmo, C Burri, ''Enzyme activities in cocoa beans during fermentation'', DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, pages 273–281, June 1998, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2%3C273::AID-JSFA40%3E3.0.CO;2-M/abstract]</ref>, <ref>'''ingl k ''', R. Ross. Watson, V. R. Preedy, S.Zibadi, ''Chocolate in Health and Nutrition'', 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3,[http://books.google.ee/books?id=FHKJPptwqYsC&pg=PA106&lpg=PA106&dq=Composition+of+Cocoa+Beans+A.Bertazzo&source=bl&ots=U1EX-z5rp5&sig=wkcsmFoLUL47SB8lie7HlD0Tb0o&hl=et&sa=X&ei=aHNcUfWTFuWI0AXhr4GwDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=Composition%20of%20Cocoa%20Beans%20A.Bertazzo&f=false Google`i raamat]</ref>
Seemned sisaldavad:<ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"/>,<ref>A.Raal, ''Farmakognoosia'', 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4</ref>, <ref>[http://www.liberherbarum.com/Pn0637.htm]</ref>,<ref>'''ingl k ''', A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., '' Composition of Cacao Beans'', Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117</ref>, <ref>'''ingl k ''', H.-D. Belitz, W. Grosch, P. Schieberle, Food Chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0,[http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat]</ref>, <ref>'''ingl k ''',C.L Keen, R. R Holt, P. I Oteiza, C. G Fraga, H. H Schmitz, ''Cocoa antioxidants and cardiovascular health'', Am J Clin Nutr January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, [http://ajcn.nutrition.org/content/81/1/298S.long Artikkel]</ref>, <ref>'''ingl k ''', C.E Hansen*, M del Olmo, C Burri, ''Enzyme activities in cocoa beans during fermentation'', DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, pages 273–281, June 1998, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2%3C273::AID-JSFA40%3E3.0.CO;2-M/abstract]</ref>, <ref>'''ingl k ''', R. Ross. Watson, V. R. Preedy, S.Zibadi, ''Chocolate in Health and Nutrition'', 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3,[http://books.google.ee/books?id=FHKJPptwqYsC&pg=PA106&lpg=PA106&dq=Composition+of+Cocoa+Beans+A.Bertazzo&source=bl&ots=U1EX-z5rp5&sig=wkcsmFoLUL47SB8lie7HlD0Tb0o&hl=et&sa=X&ei=aHNcUfWTFuWI0AXhr4GwDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=Composition%20of%20Cocoa%20Beans%20A.Bertazzo&f=false Google`i raamat]</ref>,<ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"/>
1. [[Primaarsed metaboliidid|Primaarseid metaboliite]] (ing k ''primary metabolites'')
1. [[Primaarsed metaboliidid|Primaarseid metaboliite]] (ing k ''primary metabolites'')


*[[sahhariidid|sahhariide]]
*[[sahhariidid|sahhariide]]- [[glükoosi]]i,[[sahharoos]]i,[[fruktoos]]i
*[[rasvaine]]id
*[[rasvaine]]id jt
*[[valgud|valke]]-[[albumiin]],[[globuliin]]([[trüpsiin]]i inhibiitor) jt
*[[valgud|valke]]-[[albumiin]],[[globuliin]]([[trüpsiin]]i inhibiitor) jt
*[[vitamiinid|vitamiine]] A,B-rühma, D,K jne
*[[vitamiinid|vitamiine]]- [[vitamiin A|A-vitamiin]]i,[[kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i,[[vitamiin E|E-vitamiin]]i,[[vitamiin K|K-vitamiin]]i , B-vitamiine jne
*[[mineraalained|mineraalaineid]]
*[[mineraalained|mineraalaineid]]-[[glükoosi]]i,[[sahharoos]]i,[[fruktoos]]i
*[[aminohapped|aminohappeid]]
*[[aminohapped|aminohappeid]]
*oleiin-, steariin- ja palmitiinhappeid ning vabu [[rasvhapped|rasvhappeid]]
*oleiin-, steariin- ja palmitiinhappeid ning vabu [[rasvhapped|rasvhappeid]]
138. rida: 137. rida:
*[[ensüümid|ensüüme]]-[[proteaas]],[[lipaas]], [[aminoproteaas]], [[invertaas]],[[peptiidid]] jpt
*[[ensüümid|ensüüme]]-[[proteaas]],[[lipaas]], [[aminoproteaas]], [[invertaas]],[[peptiidid]] jpt
*[[antioksüdandid|antioksüdante]]-[[β-karoteen]]i
*[[antioksüdandid|antioksüdante]]-[[β-karoteen]]i
*[[polüfenoolid|polüfenoole]]-[[katehhiin]]i, [[epikatehhiin]]i jt
*[[fenoolsed ühendid]]- [[flavanoolid|flavanoole]],[[salitsüülhape]]t, [[pro-antotsüaniidid|pro-antotsüaniide]] jpt.
*[[fenoolsed ühendid]]- [[flavanoolid|flavanoole]],[[salitsüülhape]]t, [[pro-antotsüaniidid|pro-antotsüaniide]] jpt.
152. rida: 152. rida:
Kakaojook ja kakaovõist valmistatud [[šokolaad]]id (kakaovõi sisaldus varieeruv kas vähem kui 55% ja kuni 99%) sisaldavad alkaloidi [[teobromiin]] (ingl k theobromine) ja tavaliselt vaid vähesel määral [[kofeiin]]i, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud [[kohv]]iubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.
Kakaojook ja kakaovõist valmistatud [[šokolaad]]id (kakaovõi sisaldus varieeruv kas vähem kui 55% ja kuni 99%) sisaldavad alkaloidi [[teobromiin]] (ingl k theobromine) ja tavaliselt vaid vähesel määral [[kofeiin]]i, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud [[kohv]]iubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.


Arvatakse, et [[biogeensed amiinid]] võivad põhjustada [[migreen]]ihooge.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/> ja et pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete (sh šokolaad) tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.
Arvatakse, et [[biogeensed amiinid]] võivad põhjustada [[migreen]]ihooge.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>,<ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"/>ja et pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete (sh šokolaad) tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.


<u>Märkus</u>:
<u>Märkus</u>:
178. rida: 178. rida:
==Kirjandus==
==Kirjandus==
* A.Raal, ''Farmakognoosia'', 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
* A.Raal, ''Farmakognoosia'', 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4





193. rida: 194. rida:
[[Kategooria:Haisupuulised]]
[[Kategooria:Haisupuulised]]
[[Kategooria:Fütogeneetika]]
[[Kategooria:Fütogeneetika]]
[[Kategooria:Ravimtaimed]]

Redaktsioon: 5. aprill 2013, kell 15:30

Harilik kakaopuu
Taksonoomia

Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonna kakaopuu perekonna liik.

Botaanilised tunnused

Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrgune, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. Kuni 40 cm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad ning noored lehed on punased. Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.[1],[2]

Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised,pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba.[1],[3]

Kromosoomistik

Kakaol on (2n=2x=20) kromosoomi. [4]

Levik ja kasvatamine

Suurimad tootjad 2008. aastal[5]
Riik Toodang,
tonnides 		Osakaal,
%
 Côte d'Ivoire 1 370 000 34,1
 Indoneesia 792 761 18,5
 Ghana 700 000 16,3
 Nigeeria 500 000 11,7
 Brasiilia 202 030 4,7
 Kamerun 187 532 4,4
 Ecuador 94 300 2,2
 Paapua Uus-Guinea 48 800 1,1
 Colombia 44 740 1,0
 Dominikaani Vabariik 42 154 1,0
Maailm kokku 4 287 917 100

Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.[1]. Levinumad kodustatud kakaosordid on: Criollo, Forastero ja Trintario. [6]

2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja istandike kogupindala oli 8,54 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.[5]

Ajalugu

Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr.[7] Arheoloogiliste ja keemiliste analüüside kaudu (sh radiosüsiniku meetod) on tuvastatud alkaloidi -teorbomiini jälgi juba varem kui eelpool viidatud 1000 aastat eKr.[8]

Tollest ajast saadik on kakao Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.[1]

Esimesena eurooplastest nägid kohviube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502, kuid tegelikult said eurooplased kohvist aimu alles Hernan Cortezi kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlanis 1519. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544.

Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.[1]

Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753 Carl von Linné, kes andis talle ka teadusliku nime Theobroma, mis tähendab jumalate toitu.

Kakaopuu õied

Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.[1]

Vili ja seemned

Kakaovili on üsna paksu koorega mari. Marja sees on justkui kambriteks(viieks) jaotunud viljaliha ja selle sees seemned. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad valmivad erinevatel aegadel ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi. [3],[9]

Seemne koor ja vitamiin D

Kakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa (testa of bean, neid on ühes kakaoviljas keskmiselt 40 tk) välist koort, mis eemaldatakse peale kääritamist. Aastal 1935, Knoppi ja Cowardi poolt avaldatud uurimuse kohaselt, sisaldasid Gold Coastis kasvanud Forastero(Amelonado) ja loodusliku päikesevalguse käes kääritatud kakaoseemnete (ubade) koored vitamiini D kuni 28 IU-d 1 gr kohta ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides kääritatud ubadel. Samuti leidsid nad nimetatud koores kaks sterooli A ja B (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933) kuid kuna testi läbiviimisel kasutati fermenteerunud kakaokoori siis ei osanud uurijad kindlalt pakkuda, kas steroolid on ka töötletamata koores ja/või toimus ergosterooli moodustumine üksnes välistegurite toimel.[10] Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele ehk tarvitatakse kompostina.[11]

Kakao-oad

Kakaoseemned peale saagikoristuse järgset töötlemist, 2-8 päeva kas päikese käes ehk spetsiaalsetes kuivatites kääritamist (fermenteerimist), kannavad nimetust kakaooad.‘Leão De Ouro’ istanduses, Ilhéuses, Brasiilias, 30 h peale kakaoubade tööstusliku kääritamise (fermentatsiooni) algust kastidest võetud kontroll-näidise fülogeneetiline uuring tuvastas rikkama mikrofloora, kui algselt arvatud:[12], [13]

Kakaoseemned on kõrge toiteväärtusega (seemnetes sisaldub ligi 50% rasvainet). Seemned aitavad kaasa seedimisele, vähendavad loomsete valkude poolt tekitatud allergiat. Suurendavad kuseeritust (teobromiin), laiendavad veresooni ning parendavad peenise erektsiooni. Lisaks hõlbustavad hingamist ja ergutavad südant ning vereringe elundkonna tööd.[3],[14]

Keemiline koostis

Kakaopuult korjatud seemned ja nendest valmistatud erinevad tooted on sõltuvalt kasutatud tehnikatest ning meetodidest ja tarbimisviisidest suuresti varieeruva keemilise koostisega. Nii on farmakognoosias pakkunud huvi seemnetes leiduvad looduslikud ühendid ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused inimeste tarbeks. Seemned sisaldavad:[3],[15], [16],[17], [18], [19], [20], [21],[3]

1. Primaarseid metaboliite (ing k primary metabolites)

2. Sekundaarseid metaboliite (ing k secondary metabolites)

Kakaoube ja kakaovõid kasutatakse mõningal määral ka astma, kopsupõletiku, köha ja külmetuse raviks ning tselluliidi(väiksemahuline rasvaladestis), hemorroidide ja kõrgvererõhutõve e hüpertoonia ravis. Kakaoubade antioksüdatiivsete ühendite sisaldus on väga kõrge. Neil ühenditel on võimekus kiirendada lümfisüsteemi tööd, läbi keemiliste signaalide (kiirendades ingl k nitrix oxidase" signaale) ning rakuretseptorite.[22] Võimalikult looduslikus keskkonnas kasvanud ning minimaalselt töödeldud kakaotaime seemnetest saadud kakaorasv on võimeline sekkuma kehaomase kolesterooli metabolismi, muutes seeläbi keha erinevate elundite ja süsteemide ning geenide võrgustike tööd.[23], [24],[25]

Kakaovõi

Kakaovõid valmistatakse tänapäeval tööstuslikult, selleks koristatakse sobiva valmidusastmega kakaopuude seemned, need fermenteeritakse,koored eemaldatakse ning jahvatakse väga peeneks pudruks, nimetusega liköör (ingl k liquor), edasi kuumutatakse , vajadusel mitmeid kordi, al 80°C-230°C. Valminud või on pooltoode ja seda vajavad toiduainetetööstused ning kokanduse valdkond valmistoodete saamiseks.[26],[27], [28]

Kakao ja šokolaad igapäevases tarbimises

Kakaojook ja kakaovõist valmistatud šokolaadid (kakaovõi sisaldus varieeruv kas vähem kui 55% ja kuni 99%) sisaldavad alkaloidi teobromiin (ingl k theobromine) ja tavaliselt vaid vähesel määral kofeiini, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud kohviubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.

Arvatakse, et biogeensed amiinid võivad põhjustada migreenihooge.[1],[3]ja et pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete (sh šokolaad) tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.

Märkus: Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekondlikku skisofreeniat jpt närvisüsteemi osalusega haiguslikke seisundeid, ka stressi ja rasvainete metabolismi häireid jpm. [29], [30]

Kakao ja ravimite kõrvaltoimed

Kakao ning mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis ning transpordisüsteemide ja raku-, geeni-, hormoonide ja ensüümi-, transkriptsioonifaktorite ning DNA kompleteerimise kaudu, seega tuleks konsulteerida arstiga ka toitumise kaudu kui Teile on isiklikuks tarbimiseks määratud kas kolesterooli-, vererõhualandajaid, erinevaid blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.[31]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 S. Piippo, U. Salo, Meelte ja tunnete taimed, Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007
  2. ↑ A.Raal, Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, lk 906-907,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega A.Raal, Maailma ravimtaimede entsüklopeedia on ilma tekstita.
  4. ↑ ingl k, X.Argout, J.Salse, J.Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C.Chaparro, T.Legavre, S.N Maximova, M.Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M.Rodier-Goud, J. F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D.Kudrna, J. Siva S Ammiraju, S.C. Schuster, J. E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, The genome of Theobroma cacao, Nature Genetics, 43,101–108, (2011),doi:10.1038/ng.736,[1]
  5. ↑ 5,0 5,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 30.12.2010.
  6. ↑ ingl k , A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., Composition of Cacao Beans, Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117, [2]
  7. ↑ ingl k, J C Motamayor, A M Risterucci, P A Lopez, C F Ortiz, A Moreno and C Lanaud, Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas, Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156, (2011),doi:10.1038/ng.736,[ http://www.nature.com/hdy/journal/v89/n5/full/6800156a.html Artikkel]
  8. ↑ ingl k ,J.S. Henderson, R. A. Joyce, G. R. Hall, W. Jeffrey Hurst, and P. E. McGovern, Chemical and archaeological evidence for the earliest cacao beverages, www.pnas.org_cgi_doi_10.1073_pnas.0708815104 PNAS, 2007, vol. 104, 48, pg 18937–18940, [3]
  9. ↑ ingl k , H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 ,Google`i raamat
  10. ↑ ingl k ,A. W. Knapp, K. H. Coward, The Vitamin D activity of Cacao Shell, Biochemical Journal, 1935, [4]
  11. ↑ ingl k ,F.Hardy, Cacao Manual, 1960, Inter-American Institute of Agricultural Sciences, Google`i raamat
  12. ↑ ingl k , K. Illeghems,L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity, Uurimus
  13. ↑ ingl k ,M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans, International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, Pg 336-340,[5]
  14. ↑ A.Raal, Farmakognoosia, 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
  15. ↑ A.Raal, Farmakognoosia, 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
  16. ↑ [6]
  17. ↑ ingl k , A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., Composition of Cacao Beans, Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117
  18. ↑ ingl k , H.-D. Belitz, W. Grosch, P. Schieberle, Food Chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0,Google`i raamat
  19. ↑ ingl k ,C.L Keen, R. R Holt, P. I Oteiza, C. G Fraga, H. H Schmitz, Cocoa antioxidants and cardiovascular health, Am J Clin Nutr January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, Artikkel
  20. ↑ ingl k , C.E Hansen*, M del Olmo, C Burri, Enzyme activities in cocoa beans during fermentation, DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, pages 273–281, June 1998, [7]
  21. ↑ ingl k , R. Ross. Watson, V. R. Preedy, S.Zibadi, Chocolate in Health and Nutrition, 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3,Google`i raamat
  22. ↑ ingl k ,S.J Crozier*, A.G Preston, J. W Hurst, M.J Payne, J.Mann, L. Hainly and D. L Miller, Cacao seeds are a "Super Fruit": A comparative analysis of various fruit powders and products, ,[ http://journal.chemistrycentral.com/content/5/1/5 Uurimus]
  23. ↑ ingl k , B. L Roth, The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics, 2006, ISBN: 1-58829-568-0, Google`i raamat
  24. ↑ ingl k , Dr Danik M. Martirosyan Phd, Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS, Google`i raamat
  25. ↑ ingl k ,C.L Keen, R. R Holt, P. I Oteiza, C. G Fraga, H. H Schmitz, Cocoa antioxidants and cardiovascular health, Am J Clin Nutr January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, Artikkel
  26. ↑ ingl k ,C.M.D. Man, Adrian A. Jones, Shelf Life Evaluation of Foods, 2000, ISBN 0-8342-1782-1, Google`i raamat
  27. ↑ ingl k , N.Sinha, Ph.D. Handbook of Food Products Manufacturing, 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,Google`i raamat
  28. ↑ ingl k ,Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health, 2011, A. Crozier, H.Ashihara, F. Tom?s-Barbéran, ASIN B005WH4J3K, http://books.google.ee/books?id=uwqt9eWPBX8C&printsec=frontcover&dq=Teas,+Cocoa+and+Coffee:+Plant+Secondary+Metabolites+and+Health&hl=et&sa=X&ei=uSxdUbj2IaiN0AXEXg&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat]
  29. ↑ ingl k , B. L Roth, The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics, 2006, ISBN: 1-58829-568-0, Google`i raamat
  30. ↑ ingl k , Dr Danik M. Martirosyan Phd, Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS, Google`i raamat
  31. ↑ ingl k , W.Rosen, A. T. Weil, From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs, 2008, ISBN 0-618-48379-9, Google`i raamat

Vaata ka

Kirjandus


Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_kakaopuu&oldid=3594469"