Kasutaja arutelu:90.190.33.48

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Palun esita oma küsimused, ettepanekud, kommentaarid selgemas eesti keeles. Praegu ei viitsi neid ilmselt keegi lugeda, sest need pole sageli arusaadavad--Bioneer1 (arutelu) 19. detsember 2012, kell 23:16 (EET)[vasta]

Ja palun ära puutu teiste kasutajate alamlehti (kasutaja nimeruumis), need on mõeldud ainult lehekülje omanikule kasutamiseks. Kui kasutaja liigutab sisu oma alamlehelt päris artikliks, siis võid oma täiendused lisada. Adeliine 19. detsember 2012, kell 23:48 (EET)


Tore tere Teilegi!

Ma arvasin viivuks, et võib-olla vajaksin süsteemi koolitust aga lisatingimus oli see, et kindlasti ootan Teie tipp-kvaliteet-kasutaja-administraatori- kuidas nimetus on, et kui Teil on neid äkki palju-siis ühega neist "koolitaks" enda kaudu--- mind ei ole kunagi seganud punktid ja komad aga ja eriti just elu viimastel aastakümnetel (ikkagi 42 maa-aasta ringlemas) on "tõlgenduskonflikte" enamikus sõnalised ja elulised aga on palju ette tulnud ja ma olen aru saanud, et kaldun mõtlema ja mõtlemise kaudu elama......isiklik puue (suuresti) olen ka aru saanud .....

aga kas Bioneer1 on sama kui : http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Bioneer1

mina ei suudaks ega saaks kõiki neid keelemärke et-n, en-3, ru-2, de-2-fi-2 ja prantsuse jne korda sättida, nimelt olen ka akadeemilistes haridusasutustes istunud aga mulle pole neid märke pakutud , kas neid tuleb küsida- nimelt olen keeleõppest juba esimeste sissekatsumiste alusel nii saksa-, inglise, vene jm vabastatud olnud .....

Bioneer1- lingi kaudu on Maaülikooli külastanud ja veel , kas ma võin oletada, et kui kirjutatakse saarma, hariliku rästiku, küüslaugu jne kaudu siis Teie suudate klassifitseerida - eraldada terad-sõkaldest?

arusaamatu ja mitte-eestikeelne (olen eesti rahvusest ja emakeeleks on eesti keel) on küll üldsõnalised ja lahmivad, ma tean:

Mida õpetatakse Eesti Maaülikooli kaudu ja millest Te täpselt aru ei saa jääbki sellise suhtlusega arusaamatuks: võtame näiteks hariliku rästiku:

ma lisasin olulise info bioloogia ning madude elusse puutuva kaudu, neil ei ole mitte mürk ja mürginäärmed---sellega tegeleb farmakognoosia, farmakoloogia jne madudel on (nagu inimestelgi) paraku süljenäärmed ning sülg, et nad saaksid looduse kaudu iseseisvalt oma elu elada.... ma märkasin ning püüdsin sisse viia, aga kui see pole Teile arusaadav, siis nagu mulle on mulje jäänud, siis pole ka sellest abi kui ma samasisulise muudatuse lisan kõikide eesti viki kaudu mürkmadude klassi artiklitele ning liikidele -----

---päris arusaamatuks ma ennast ei pea, sest peretütre 6-nda klassi bioloogiaõpetaja (tänapäevase klassifikatsiooni järgi 2 pluss 3 ehk magister) nõustus sellega----

--ja ka viki kaudu on palju allikana loodusekasvandike kaudu, osaliselt õigustatult muidugi, Valguse raamatuid "Loomade elu", mis aastakümnest me räägime, kas olete käes hoidnud ja lugenud 1980-ndate kirurgiaõpikut ja vaadake kirurgiat täna-------teaduse nihe väliselt raku ning geenide tasandile võimaldab ka loomade elu (anatoomia,füsioloogia, lümfisüsteem ) kohta teavet süvendada.....

--või siis lisan kassaegsed laboratoorsed meetodid ja siis OOp (Opa gangnah style) teatab, et üks õnnetu, ja mis saab----ometi näen, et Bioneer1 on külastanud ja revideerinud vitammin B12 lehekülge, kuidas e teate kas on puudus elutähtsat vitamiinist B12--ma lisasin sinan ka Tartu Ülikooli Kliinikumi kaudu vitamiin B12 laboratoorse analüüsi---

teate mis, mulle meeldis Jaan351 (olid vast numbrid nii) , et ta kirjutas ausalt, et infot on liiga palju ja kui satub uuesti antud lingi otsa siis mõtleb üle.......õige suhtumine, et kui ma veel ei soovi sisu kaudu siseneda , siis ma võin jätta seele ka ootele mitte kohe ära kustutada........

Hariliku rästiku ja rästikuhammustuse kohta pole uuemaid uuringuid eesti kaudu ja kohe kindlasti pole see süütu elujuhtum .....

--kui ma satun viimaseid muudatusi lugema ja mul on ettepanekud ning muudatused, nagu ütles Adeliine, siis tundub, et olen eksinud vikipeedia- on viki administratsioon ja entsüklopeedia eraldi ja neid ei tohi segamini ajada, kas nii? aga kuidas ma eraldan kõigile täiustamiseks artikli - kasutajatele privilegeeritud ning puutumatutele artiklitele-----

kas seda protsessi võiks nimetada koolituseks? mida arvasin, et võin vajada..

mis ma oskan enda kohta teada: ma tean, et teen väga vähe, ka viki kaudu, ning räägin ja kirjutan väga vähe ka viki kaudu, aga ma loen palju ja valimatult ...... , minu kaudu kirjutatut on suuresti vale kopeerituks hinnata ning kohutavaks märgistada, sest paraku iga pisikene sissekanne minu kaudu on läbinud tuhandeid lehekülgi uurimist, minu keha kaudu, seega lihtne maainimene Mariina

Aruteludeks on aruteluleheküljed. Väiteid tuleb põhjendada viidetes kirjalikele allikatele. Erimeelsusi lahendatakse vajadusel hääletustega. ---"anonüümne" kasutaja.

B12-vitamiin (Ümber suunatud leheküljelt Vitamiin B12) See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada.

Vitamiin B12 on üldnimetus kobalamiinide kohta, mis on vesilahustuvate antianeemiliste ühendite grupp. Kobalamiinid sisaldavad koriintuuma ja koobaltiga seotud rühma järgi nimetatakse neid kas tsüano-, hüdroksü-, metüül-, desoksüadenosüül-, kloorkobalamiin jt. Vereseerumis domineerib hüdroksükobalamiin (HO-B12), rakkudes metüülkobalamiin (CH3-B12) ja tsütoplasmas desoksüanedosüülkobalamiin (dA-B12). Vitamiinpreparaadina kasutatakse tavaliselt hüdroksükobalamiini. Koensüümsed vormid on metüülkobalamiin ja desoksüadenosüülkobalamiin. Sisukord [peida] 1 Saamine ja omandamine 2 Biofunktsioonid 3 Defitsiit 4 Manustamine ja toksilisus 5 Vaata ka 6 Välislingid [redigeeri]Saamine ja omandamine

Inimene saab vitamiin B12 vaid loomsest toidust. Vähesel määral sünteesib seda ka soole mikrofloora, kuid selle imendumine on tühine. Loomsetes produktides on vitamiin B12 valkseotult CH3-B12, dA-B12 ja HO-B12 vormis. Maos vitamiin B12 vabaneb valgust soolhappelise hüdrolüüsi ja pepsiini koostöös. Vabanenud vitamiin B12 seostub maos valguliste sidujatega (R binders) ja liigub peensoolde. Pankrease ensüümid lõhustavad valgulised sidujad ja B12 soestub spetsiifilise glükoproteiinse faktoriga (insintric factor, IF). Seda toodavad mao parietaalrakud toidu, histamiini, gastriini jt mõjurite toimel. Järgnevalt seostub B12-IF kaltsiumi osalusel niudesoole epiteelirakkude retseptoritega ja imendub retseptor-vahendatud endotsütoosina. Imendunud vitamiin B12 seostub globuliinse transkobalamiin II-ga (TC II), liikudes kapillaaride kaudu värativeeni. TC II on vitamiin B12 põhiline kudedesse transportija. Kudedes viiakse B12 koensüümsesse vormi (CH3-B12 ja dA-B12). Vitamiin B12 on inimkehas varuks 1-8 mg (peamiselt maksas, aga ka luuüdis, neerudes, pankreases, südames, ajus). Vitamiin B12 imendumine IF abil on küllastav protsess, mis tähendab et IF abil imenduv vajalik kogus on 1-3 μg vitamiini toidukorra kohta. Toitumisjärgne IF koguse taastamine vajab mitut tundi. Vitamiin B12 või IF lisamanustamine ei anna märkimisväärset imendumisefekti (oraalselt manustatud vitamiin B12 imendub mittespetsiifiliselt vaid 0,1...1%). Vitamiin B12 imendumist häirivad liigne alkohol, kohv, suitsetamine, oraalsed kontratseptiivid, mao alahappesus, pankrease funktsioneerimishäired, autoimmuunsest häirest tingitud IF alaproduktsioon, kaltsiumi ja raua oluline puudus toidus, lahtistite kasutamine. B12 imendumine langeb vanuritel. Allikad: maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst, vetikad, pärm. [redigeeri]Biofunktsioonid

Vitamiin B12 vajab foolhappe metabolism, aminohappe metioniinii taastamine, nukleiinhapete, koliini ja müeliini süntees, pantoteenhappe ja vitamiin C funktsioneerimine, erütrotsüütide areng, naha normaalne areng. Vitamiin B12 roll realiseerub läbi tema koensüümsete vormide. See tähendab, et verest rakku võetud hüdroksü-B12 viiakse tsütoplasmas metüül-vormi (CH3-B12) ja mitokondrites desoksüadenosüül-vormi (dA-B12). CH3-B12 vajab RNA metüülimine, THF (tetrahüdrofolaatne koensüüm, vt ka foolhape) taastamine metüül-THF-st (seega ka nukleotiidide süntees), homotsüsteiini remetüleerimine metioniiniks (metioniini taastamine). dA-B12 vajab metüülmalonüül-CoA muundumine suktsinüül-CoA-ks, st seda koensüümi vajavad nii hargnenud ahelaga aminohapete (Ile,Leu, Val) kui ka paaritut arvu süsiniku aatomeid sisaldavate rasvhapete katabolism. Mõlemate koensüümide vajadused on väga olulised. Nimelt väldib metioniini taastootmine homotsüsteiinist asendamatu aminohappe metioniini akuutse defitsiidi, st metioniini kulutamisel tekkiv homotsüsteiin püütakse maksimaalselt metioniiniks tagasi konverteerida. Nii välditakse homotsüsteiini (ateroskleroosi üks riskifaktoritest) kuhjumine. Metüülmalonüül-CoA kuhjumise väljendiks on pernitsioosne aneemia. [redigeeri]Defitsiit

Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul vitamiin B12 defitsiiti ei esine. Tema defitsiidi tekkeks kulub kaua aega, sest varud organismis on pikaajalised. Vitamiin B12 defitsiit on enamasti tingitud malabsorbtsioonist (sh ka pankrease funktsioonihäiretest põhjustatud) ja üliharva tema puudusest toidus. Defitsiit tekib enamasti alkoholismi, peensoole eemaldamise, paelussi, täieliku gastrektoomia, mao alahappesuse, pankrease funktsioonihäirete, autoimmuunsest häirest tingitud IF alaproduktsiooni korral. Defitsiidi esmatunnused: neuriit ärritatavus mälulüngad menstruatsioonitsükli häired halb kehalõhn üldine nõrkus Sügava defitsiidi tunnused: megaloblastaneemia pernitsioosne aneemia valulised ja pragunenud huuled kuiv keel neuropaatia skisofreeniale sarnased tunnused subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon Megaloblastaneemia ehk tuumamoodustumise häiretest tingitud aneemia tuleneb sellest, et vitamiin B12 ja foolhapet on samaaegselt vaja erütrotsüütide arenguks. Nende samaaegne defitsiit tingib megaloblastide rohkuse luuüdis ning maakrofaagide ja erütrotsüütide noorvormide esinemise veres. Pernitsioosne aneemia ehk pahaloomuline kehvveresus on tingitud peamiselt IF puudusest ja talle on iseloomulik maolimaskesta rakkude või IF vastased antikehad, keele- ja maolimaskesta kärbumine ja närvisüsteemi häired. Närvikahjustused tulenevad suures osas sellest, et vitamiin B12 koos foolhappega on vajalik müeliini sünteesiks. Seega viib vitamiin B12 defitsiit progresseeruvale demüeliniseerumisele, millega kaasub tihti paralüüs. Vitamiin B12 defitsiidi tõttu kuhjub organismis metüülmalonüül-CoA, mis, olles malonüül-CoA konkurentne inhibiitor, surub alla rasvhapete sünteesi (rasvhapete ja seega ka vajalike lipiidide sünteesi pärssumisega häirubki müeliini süntees). Lisaks põhjustab selle defitsiit lipiidide liigset akumulatsiooni biomembraanidesse. [redigeeri]Manustamine ja toksilisus

RDA (ehk vitamiin B12 soovitatav ööpäevane kogus): meestel 0,003...0,004 mg naistel 0,003...0,004 mg lastel 0,002...0,003 mg rasedatel ja imetavatel naistel 0,004...0,005 mg Vitamiin B12 manustamine on hädavajalik defitsiidi tõttu ilmnevate sümptomite korral. Tema vajadus on pisut kõrgenenud raseduse ja laktatsiooni ajal. Et B12 varud on organismis pikaajalised, pole mingit vajadust teda niisama lihtsalt profülaktika mõttes manustada. Vitamiin B12 oskuslik/adekvaatne manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, peptilise haavandi, pellagra, gastriidi, psoriaasi, ateroskleroosi, polüskleroosi, aneemiate, osteoporoosi, diabeedi, lihaste düstroofiliste muutuste jt haiguste korral. Vitamiin B12 peaks kasutama koos foolhappe, püridoksiini, vitamiin C, inositooli, koliini, kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumiga. Selline komplekt tagab metaboolsete protsesside süsteemse biokeemilise mõjutamise. Eriti oluline on vitamiin B12 ja foolhappe kooskasutamise vajadus megaloblastaneemia korral. Vitamiin B12, foolhappe ja vitamiin B6 kooskasutamine on tihti vajalik homotsüsteinuuria ravis. Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on korduval manustamisel 0,010 mg, ühekordse ohutu totaalkoguse ülepiiri pole täpselt määratletud. Nimetatud kogust ei maksa ületada. Kestva liigse manustamise kõrvalnähtudeks on allergilised reaktsioonid (nõgeslööve jt). [redigeeri]Vaata ka

B1-vitamiin (tiamiin) B2-vitamiin (riboflaviin) B3-vitamiin (PP-vitamiin, nikotiinhape, niatsiin) B5-vitamiin (pantoteenhape) B6-vitamiin (püridoksiin) B7-vitamiin (biotiin) B9-vitamiin (foolhape) B12-vitamiin (kobalamiinid) B15-vitamiin (pangaamhape) biotiin (H-vitamiin) [redigeeri]Välislingid

Liber Herbarum II: Vitamiin B12- sisaldavate taimede loend Vitamiin B12 analüüs Kategooria: Vitamiinid

Ma saan aru, et nii käib viki PÕHI- teaduslik põhjendus koos viitamisega ehk Teie kaudu viitamine allikatele???????? või hoopis nii nagu püüan teha mina kaltsiferoolide kaudu: http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiferoolid , 20.dets 2012 10:36 Mariina -ja pole hullu "anonüümseid" kasutajaid on ju enamik vikilasi ka neid, kes ilma D2 loevad vabalt A. Schopenhaueri teoseid ja neid kes armastavad koduta kasse ning lilli ja päikest...ja päris intrigeeriv see "anonüümne" kasutaja- kas mõni teist usub siiralt,et selle IPi kaudu trükib Teile kass (feline) nimega Koka-Koola! Palju õnne Vikipeediaaaaaaadministratsioon...... looduselus loodu kaudu polegi veel teaduse kaudu nimetust suudetud panna (pole ehk tahetutki) .....20.dets 2012, 10:41 Mariina

Soovitav kirjandus Internetis toimuva kohta 1984 (Orwell)---"anonüümne" kasutaja.

Soovitav kirjandus Internetis toimuva kohta 1984 (Orwell)---"anonüümne" kasutaja.

Ilusad tänud Teile, jätan meelde ning kui tõsisesse hätta satun- seni pole seda veel kogenud, kui siis viivuks- alati on keegi olnud, peamiselt mõtteelu kaudu-----mina internetist välja logides ei pea ennast üksikuna tundma ega suures hädas paaniliselt ühte raamatut kaasa haarama- nagu ma täna aru sain oleks ju tegelikult vaja Eesti-keele seletavat sõnaraamatut I-VI aga kummale komplektile meist- kes seda ütlevad? ma armastan vene hinge-maailma ka- Pushkin, Gogol jt ka Jessenin----aga neid ei pea ma ma enam raamatuna sisse/kaasa haarama--- 20.12.12 11:12 Mariina

Vikipeedias ei viidata teistele vikipeediatele. Vikipeedia:Viitamine. Kyng (arutelu) 13. märts 2013, kell 10:10 (EET)[vasta]

Kategooriad[muuda lähteteksti]

Palun pane tähele, et artikli kategooriaks ei saa lisada ükskõik milliseid sõnu, mis teemaga mingil viisil seotud on. Nt artiklile "Puugid" ei tohi lisada kategooriat "Haigused", sest puuk ei ole haigus. Teine asi: kui artikli kategooria on nt "Närvisüsteem" (artikkel on närvisüsteemi elundist), siis ei lisata juurde kategooriaid "Anatoomia", "Bioloogia" jms, sest need on liiga laiad kategooriad ja kategooria "Närvisüsteem" on juba kategooria "Anatoomia" alakategooria. Adeliine 12. aprill 2013, kell 15:19 (EEST)


Adeliine! Ilusad tänud täpsustamast- nägin viki tänaseid viimaseid muudatusi vaadates, et püüdsite parandada (raiuda võsast) minu kaudu toimetatavad artiklid. Kategoriseerimise koha pealt peast vist konsulteerima kasutajaga Bioneer1, mulle tundub, et ta teab natuke Kategooriatest, aga sams ma näen et tal on niipalju muud hädavajalikku viki kaudu toimetada, et .... jah eks ta õigus ole vajab palju praktiseerimist, sest näituseks: artikkel http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4rvis%C3%BCsteem ei ole minu meelest piisavalt seotud kõikide selgroogsete, kalade, putukate ja noh ütleme taimeriigi närvimolekulidega....... püüan toimetamisel arvestada, et Kategooriad viki kaudu ei ole üldise vaid üksikud.....12.04.2013 15:30 Mariina


Palun ära tee selliseid linke nagu Päikesetuul : ajakiri arenevale inimesele : kultuur. Filosoofia. Religioon. Vaata ka juhiseid. --Epp 17. aprill 2013, kell 09:24 (EEST)[vasta]

Tere Epp! Kas me räägime artikli sees linksumisest?- Allikad tuleb ära näidata ja see, et nimetatud ajakirja Eesti ajakirjade kategoorias ei ole- seda ma ei tea miks ei ole -küll on Rahvusraamatukogu kaudu püsilink neile...... aga mina teen, nii, et kui allikat kasutan (ja tean kuidas ja kelle -mille kaudu) siis ma üldiselt selle ka lisan, ma ei mõtle neid fakte välja ja seda Epp, vast ei mõelnudki........Epp mõtles koos Ulrikaga (oli vast)-et punaseid linksusid tuleb kontrolli all hoida- vähemalt seni kuni neile kategooriaid külge pole ankurdatud----aga minu külge see ei puutu, sest mina toimetan viki kaudu väga vähe ja see ei tohiks viki mahus mitte kuidagi silma paista, kui just ei tea kuidas......arusaan ma ...17.aprill 2013 9:35 Mariina

Palun loe juhendit. Ja vaata, kuidas teistes artiklites on asjad tehtud. --Epp 17. aprill 2013, kell 09:42 (EEST)[vasta]

Palun loe juhendist ja vaata teistest artiklitest, kuidas artikleid teha. Palun võta abiks ka eesti keele käsiraamat. --Epp 17. aprill 2013, kell 20:37 (EEST)[vasta]

Juhendid ja eesti keelesus[muuda lähteteksti]

Püüan juhendeid lugeda ja saan neid osalt kasutada ja kasutan vormistamisel näituseks ja tänud online eesti keele käsiraamatu eest, mul kodus lastel õppimiseks ka paberkandja olemas

aga

juhised ei ütle kuidas ja mida uurida ja komplekteerida ja kuna eesti kaudu viki on pisut tillukese-laadne siis ma osalt paralleele suudan hoida mitte eesti keele kaudu vikipeediatel:

http://de.wikipedia.org/wiki/Cholecalciferol http://en.wikipedia.org/wiki/Biology http://de.wikipedia.org/wiki/Biologie http://en.wikipedia.org/wiki/Cell_(biology) http://de.wikipedia.org/wiki/Zelle_(Biologie)

need on näidised ja vikipeedial on teiste keelte kaudu palju paremaid artikleid pakkuda justkui raamatud.....mul on veel palju õppida 17.04.2013 20:52 Mariina


Palun ära kuhja "Vaata ka" alla märksõnu. Neid, millele on teksti see juba lingitud, pole tarvis panna. Mis otseselt artikli teemat ei puuduta, ei kuulu ka sinna. Palun vaata teisi artikleid, ma ei väsi kordamast. --Epp 21. aprill 2013, kell 19:56 (EEST)[vasta]

Tere Epp! "Vaata ka" alla märksõnu

Lisan tavaliselt märksõnu, kui tunnen, et lisatud artikli pealkirjad täpsustavad loetud/komplekteeritud/vaadatud vikipeedia artikli sisu....

Palun vaata teisi artikleid, ma ei väsi kordamast. Tänud, eks mõni inimene korrutab ja teine liidab ja eks ma ikka loen ka vikipeedia kaudu nagu näituseks http://et.wikipedia.org/wiki/Neurops%C3%BChholoogia päris tore tükk teine ja veel on ....... vikipeedia üldine arutelu psühholoogia...... 21.aprill 2013 20:15 mariina

Palun püüa korralikumalt teha ja kuulata nõuandeid. Palun loe juhendeid ja vaata parandusi, mida tehakse. Vikipeedias ei ole toimetajaid, kes jaksaksid Sul pidevalt järel käia ja koristada. --Epp 22. aprill 2013, kell 09:58 (EEST)[vasta]

Tere Epp!

Nõuandjad ja/või toimetajad[muuda lähteteksti]

Palun püüa korralikumalt teha ja kuulata nõuandeid. Loen, et olen saanud vikipeedia "aktiivsetelt vikipedistidelt" nõuandeid artikli Harilik rästik komplekteerimise kaudu: Jaan531 isiklikult..... ja veel paaril korral

Epp: Palun loe juhendeid ja vaata parandusi, mida tehakse. Epp: Vikipeedias ei ole toimetajaid, kes jaksaksid Sul pidevalt järel käia ja koristada. --Epp 22. aprill 2013, kell 09:58 (EEST)[vasta]

Parandusi vaatan ja märkuseid ka ja tegelikkuses kui vikipeedia loeb toimetamiseks

ja veel ==Vaata ka== alajaotuse kustutamist (ära raiumist) siis ma olen püüdnud vastu tulla ja lisada need nimetatud märkused juba iseseisvalt ja vähendada ka ==Vaata ka== tähenumbreid.......

Ma lausa soovin, et leiduks kasvõi üksainus vikipeedia artiklite järelkäija aga ta peab Õige olema, kes juhib tähelepanu minu kaudu komplekteeritud vikipeedia artiklite sisule: mõte,teostus, osalus tervikus jne......olen paaril korral ka abi saanud ja siis püüdnud ennast parendada ...... ja http://et.wikipedia.org/wiki/Neurops%C3%BChholoogia 22.aprill 2013 10:09 Mariina


Palun kasuta eelvaadet ja jäta salvestamata, kui parandused välja ei tulnud. Palun harjuta liivakastis. --Epp 29. aprill 2013, kell 11:16 (EEST)[vasta]

Tere Epp! Epp: parandused välja ei tulnud... saan täpsemaks kommentaari Teil ja nimelt leidsin, et puudub ."W.Nienstedt,et al,2011" ja püüan parandada ref name"W.Nienstedt,et al,2011" ...

29.aprill 2013 11:25 Mariina

Epp: Palun harjuta liivakastis. Mariina: ..... ja liivakastis on Teie mõttes artikkel http://et.wikipedia.org/wiki/Soojuselektrijaam näiteks.......

29.04.2013 11:51 Mariina


PALUN võta aeg maha ja loe juhendeid ja vaata teisi artikleid. Keegi ei jaksa Su tagant koristada. Iga asja ei lingita. Aga linkima peab õigesti, sellepärast olen märkused pannud. --Epp 29. aprill 2013, kell 16:05 (EEST)[vasta]

http://et.wikipedia.org/wiki/Uno_Mereste

jah püüdsin linkida artiklis Uwe Soodla nii nagu on lingitud arktiklis Uno Mereste ja paljut minul siis linkida ongi , kui vaadata vikipeedia artiklite arvu üle 100 000 ja mina olen sisestanud mitmendiku ei saa vast mõõtagi (niisugused valed mulle ei istu ja vikipeediasse kui entsüklopeediasse ei peaks ka istuma).....ja kui palju on Teid aktiivseid entsüklopediste???? ja mind -vaid ÜKS....ja niipalju kui mina aru saan Teie vabatahtlik tööelu ja autasustamissüsteem selles seisnebki andmete töötlus (töö info ja andmebaasidega) näituseks

Puhta vikipeedia auhind Suure töö eest vikipeedia artiklite koristamisel. Sa ei ole üksi, aga meil on koos sinuga kergem. Puhta vikipeedia auhind Taivo 19. juuni 2009, kell 16:42 (UTC)

29.04.2013 Mariina


Palun vaata juhendit ja teisi artikleid. Ära tee linke nagu F.Wœhler. Mõtle enne lingi panemist, millise pealkirjaga artiklit saab teha. Iga kord pole sama asja vaja linkida. --Epp 8. mai 2013, kell 21:21 (EEST)[vasta]


See on anonüümse kasutaja arutelulehekülg. See kasutaja pole kontot loonud või ei kasuta seda. Sellepärast tuleb meil kasutaja tuvastamiseks kasutada tema IP-aadressi. Sellist IP-aadressi võib kasutada mitu kasutajat. Kui oled anonüümne kasutaja ning leiad, et siinsed kommentaarid ei puutu kuidagi sinusse, siis palun loo kasutajakonto või logi sisse, et sind ei aetaks edaspidi segi teiste anonüümsete kasutajatega.