Miguel de Cervantes

Miguel de Cervantes

Don Miguel de Cervantes Saavedra (29. september 1547 Alcalá de Henares – 23. aprill 1616 Madrid) oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on "Don Quijote".

12. detsembril abiellus Cervantes endast palju noorema Catalina de Salazar y Palaciosega. Järgmised paarkümmend aastat rändas Cervantes ühest paigast teise, töötades Hispaania Armaada varustajana ja maksukogujana. Vahepeal läks ta pankrotti ja istus vähemalt kaks korda (1597 ja 1602) vangis raamatupidamise vigade pärast. 1596–1600 elas ta peamiselt Sevillas. 1606 kolis ta Madridi, kus elas kogu oma järelejäänud elu.

"Don Quijote" esimene osa ilmus 1605 ja teine osa 1615. Need ei teinud Cervantest rikkaks, küll aga kuulsaks. Juba tema eluajal ilmus "Don Quijotele" teiste inimeste kirjutatud järgesid, kuigi tänapäeval ei ole ükski neist tuntud.

"Don Quijote" kirjutati tollal Hispaanias levinud rüütliromaanide paroodiana. Ta oli ebatavaline ka selle poolest, et kasutas lihtsat rahvalikku keelt, laskumata ilukõnelisusesse. Romaan paistis silma tugevate karakterite ja omapärase huumori poolest.

Cervantes suri 23. aprillil 1616 ja Shakespeare suri samuti 23. aprillil 1616. Nad ei surnud siiski samal päeval: Cervantes elas Hispaanias, kus kehtis gregooriuse kalender, ja Shakespeare Inglismaal, kus kehtis juuliuse kalender. Sel ajal oli nende kalendrite erinevus 10 päeva. Shakespeare suri tänapäeva mõistes 3. mail.

1923 hakkasid Hispaania raamatukauplused Cervantese surma-aastapäeva tähistama. Kataloonias sai see osaks jüripäeva tähistamisest: meestel kujunes tava sel päeval naistele roose kinkida ja naistel neile vastu raamatuid kinkida. Kataloonias toimus peatselt pool raamatute aastasest läbimüügist 23. aprillil.

1995 kuulutas UNESCO 23. aprilli rahvusvaheliseks raamatute ja autoriõiguse päevaks.

Hiapaania 10-, 20- ja 50-sendine münt kannavad Cervantese portreed ja allkirja.

Teosed eesti keeles

Varasemad lühendatud tõlked, mugandused ja ümberjutustused

• "Hispania rüütli Don Quixote (Don Kihote) imelikud teod ja juhtumised. Miguel de Cervantes Saavedra järele wabalt E. Bornhöhe". G. Pihlakas'e väljaanne, Tallinn 1900, 112 lk
• "Kõlbmata uudishimu. Jutustanud hispania kirjaniku Cervantes'e järele P. Jakobson". G. Pihlakas, Tallinn 1901, 52 lk
• "Don Quijote la Manchast". Tõlkinud Helmi Jansen; eessõna: Hugo Raudsepp. A. Org, Tallinn 1923, 280 lk
• "Vaimukas rüütel Don Quijote La Manchast". Tõlkinud G. Peet; G. Doré illustratsioonid. EKSi Koolikirjanduse toimkond, Tartu 1924, 256 lk
• "Don Quijote"; "noorsoole kohastatud ingliskeelse väljaande järgi" tõlkinud I. Liiv; illustratsioonid: Viktor Aleksejev; sari Targad tähed, nr 13, Loodus, Tartu/Tallinn 1938, 80 lk

Uuemad tõlked originaalkeelest

• "Teravmeelne hidalgo Don Quijote Mancha'st". I osa. I köide. Hispaania keelest tõlkinud ja eessõna: Justa Kurfeldt, luuletuste tõlge: Johannes Semper; illustreerinud Gustav Doré. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1939
• sama, I osa, II köide, Tartu 1940
• "Teravmeelne hidalgo Don Quijote Mancha'st" (esimene täielik väljaanne). I ja II köide; järelsõna: Oskar Urgart. Ilukirjandus ja Kunst, Tallinn 1946–1947; 2. trükk: I-II, Gustav Doré illustratsioonid, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955; 3. trükk: I-II, järelsõna Jüri Talvet, ER, 1987–1988; 4. trükk ühes köites pealkirjaga "Don Quijote", Eesti Päevalehe romaaniklassika, 2007, 864 lk
• "Koerte kõnelus" (novellid). Tõlkinud Aita Kurfeldt. Sari Klassikalised lood, Eesti Raamat, Tallinn 1972, 158 lk
• Renessansi kirjanduse antoloogia. ER, Tallinn 1984, lk 246–258 ("Mustlasneiu", katkendeid; "Rinconete ja Cortadillo", katkendeid) ja kommentaarid lk 665–666
• "Hispaania pärand. "Kuldajastu" komöödia August Sanga ja Aleksander Kurtna tõlkes" (Miguel de Cervantes, Lope de Vega, Pedro Calderón de la Barca). Sari Suur maailmateater, nr 2. Koostaja Riina Schutting; toimetaja ja järelsõna autor Jüri Talvet. Püha Issidori Kirjastusselts, Tallinn 2004, 438 lk

Kirjandus

Raamatud

• Justa (Aita) Kurfeldt, "Miguel de Cervantes Saavedra". Sari Suurmeeste elulood, nr. 21, EKS, Tartu 1934, 160 lk
• Emma Võgodskaja, "Alžiiri vang" (noorsoojutustus Cervantese elust). Vene keelest tõlkinud Juhan Jaik, illustreerinud Karin Luts. RK Pedagoogiline Kirjastus, Tallinn 1941, 172 lk
• Bruno Frank, "Cervantes" (biograafiline romaan). Saksa keelest tõlkinud E. Lukats, ER, Tallinn 1966, 216 lk

Artiklid

• Aarne Vinkel, "400-aastane Cervantes" – Looming 1947, nr 10/11, lk 1371–81
• Anatoli Lunatšarski, "Väliskirjandusest". Tõlkinud Aleksander Klejnot. ER, Tallinn 1977, lk 71–79 (järelsõna romaanile "Don Quijote")
• Jüri Talvet, "Hispaania vaim". Ilmamaa, Tartu 1995, artiklid "Cervantes", lk 72-109 ("Don Quijote" 1988. aasta järelsõna uustrükk) ja "Cervantese romaaniteooria" lk 110–122
• Ilmar Vene, "Vahemere tuuled Hüperboreas", Ilmamaa, Tartu 1997, esseed "Don Juani ja Wertheri armastus", lk 90-116, ja "Edasi, edasi, Sancho!" lk 303–307

Välislingid

• Ilmar Vene, "Edasi, edasi, Sancho!" ("Don Quijote" erinevatest tõlgendustest: Flaubert, Thomas Mann, Turgenev jt) – Postimees 28. november 1995, lk 16
• Jüri Talvet, "Hispaania kirjanduse elav keha" – Postimees 8. veebruar 1996, lk 14
• "Don Quijote" – maailma parim – SL Õhtuleht 8. mai 2002, lk 11
• The Observer valis parimaks romaaniks Don Quijote – Postimees–Online 14. oktoober 2003
• Märt Väljataga, "Hull hidalgo ehk nelisada aastat moodsat Euroopat" – EPL 11. juuni 2005
• Jüri Talvet, Romaaniülikool: Miguel de Cervantes "Don Quijote" - Eesti Päevaleht 21. september 2007, lk 24
• Udo Uibo, "Otsitakse Cervantese säilmeid" – Looming 2011, nr 9, lk 1321–22