Huumor

Allikas: Vikipeedia
Naeratus võib olla huumorimeele väljenduseks. Maal William Shakespeare tegelasest Falstaff, kunstnik Eduard von Grützner.

Huumor on vahend, mille eesmärk on esile kutsuda naermist ja pakkuda meelelahutust. Sõna pärineb Antiiksest Kreekast, kus kasutati huumori-meditsiini, mis põhines arvamusel, et vedelik, mis hoiab kõiki kehavedelikke tasakaalus nimetatakse "humor" (ladina keeles humor – kehavedelik) ja see kontrollib inimese tervist ja emotsioone.

Inimeste reaktsioon huumorile sõltub erinevatest asjaoludest: vanus, kultuuritaust, olukord, ajahetk, haridus jpm. Enamus inimesi on võimelised huumorile reageerima: nad naeravad või muigavad kui tajuvad midagi naljakat. Huumori tajumise võimega inimeste kohta öeldakse, et neil on huumorimeel.

Huumor võib olla verbaalne, visuaalne või füüsiline. Ka näiteks muusika- või kunstiteos võivad olla homoorikad.

Huumoril on mitmeid erivorme ja väljundeid:

Huumori komponendid:

Huumori meetodid:

  • farss ehk tegelikkuse naeruvääristamine
  • tegelikkusele teise tausta andmine (ing. k. reframing)
  • hüperbool ehk millegi teadlik suurendamine või ületähtsustamine
  • metafoor asja või sõna tähenduse muutmine ja teisega asendamine või omavahel vahetamine.
  • ajastamine

Kõige lihtsam viis inimesi naerma ajada on võtta mingi suvaline asi või isik ja liialdada selle tuntud asja kõige olulisemaid tunnuseid absurdi piirini.".[1]

Rowan Atkinson dokumentaalfilmis "Funny Business" [2] räägib, et objekt või isik võib muutuda naljakaks kolmel viisil:

  • ta käitub ebatavaliselt
  • ta asub ebatavalises kohas
  • ta on vales suuruses

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. M. Eastman/W. Fry, Enjoyment of Laughter (2008) lk. 156
  2. Rowan Atkinson/David Hinton, Funny Business (tv seriaal), Episood 1, oli eetris 22. novembril 1992, UK, Tiger Television Productions