Roos

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taimest; haiguse kohta vaata artiklit Erüsiipel

Rose Gelb.JPG

Roosideks nimetatakse roosõieliste sugukonda kibuvitsa perekonda (Rosa) kuuluvaid, looduslikult esinevatest kibuvitsaliikidest aretatud dekoratiivtaimi.

Tavaliselt mõeldakse roosi all kibuvitsa kultuurteisendit või sorti. Roose kasvatatakse ilutaimena.

Rooside kroonlehtedest toodetakse roosiõli. Mitmed kultuursordid ei anna vilju, sest kroonlehtede tiheda paigutuse tõttu jäävad õied viljastumata. Roose paljundatakse sordipuhtuse säilimise nimel vegetatiivselt, kuid kuna erinevad liigid ja hübriidid ristuvad kergesti, siis uute sortide saamise eesmärgil ka generatiivselt.

Roosisorte on registreeritud umbes 25 000, need sordid on jaotatud umbes 50 sordirühma. Enim kasvatatakse u 8000 – 10 000 roosisorti.

Sordirühmi[muuda | muuda lähteteksti]

Eestlaste nimelisi roose[1][muuda | muuda lähteteksti]

1939. aastal pühendati esimene eestlasele aretatud roos president Konstantin Pätsile. Selle kreemikaskollaste õitega roosi nimeks pandi „Staatspräsident Päts“ ja tema aretajaks oli Christoph Weigand Saksamaalt. 1968. aastal aretas tollane Teaduste Akadeemia president Johan Eichfeld geraaniumpunaste õitega teehübriidroosi nimega „Friedebert Tuglas“. Kahjuks ei ole seda enam võimalik meie aedadest leida.

Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud neli tuntud eestlase nime kandvat roosi:

1990. aastate lõpust pärineb kuldkollane „Mati“ ehk „Mati Nuude“, 1992. aastast merevaigukollane „Peaminister Savisaar“, 2007. aastast poetessile pühendatud veripunaste rosettõitega põõsasroos „Marie Under“, 2008. aastast kunstnikust kirjanikule pühendatud tumeroosade õitega roos „Ilon“ ehk „Ilon Wikland“.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Roosipeenrasse valitakse uusi sorte talvel - Kuulutaja, 27.02.2015

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]