Juhan Jaik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Perekond Jaigi hauasammas Rahumäe kalmistul

Juhan Jaik (13. jaanuar 1899 Sänna mõis10. detsember 1948 Stockholm) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Juhan Jaik lõpetas 1913. aastal Tsooru ministeeriumikooli. 1915. aastal saadeti ta poliitilistel põhjustel Võrumaalt välja ning elas aastatel 19151917 Volga-äärsetes linnades. Ta töötas ajakirjanikuna Päevalehe, Postimehe ja Kaitse Kodu! toimetuses ning aastatel 19361940 haridusministeeriumis vabaharidustöönõunikuna.

Ta põgenes koos perekonnaga Suure põgenemise lainega 1944. aastal Saksamaale, sealt edasi Austriasse ja Rootsi.

1934–1938 oli Juhan Jaik Autorikaitseühingu esimees. Ühing kirjastas ka mõned tema teosed.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Juhan Jaik on kirjutanud luuletusi, novelle, jutte ja noorsooraamatuid. Tema loomingu paremik on rahvapärimuslikud ja koduainelised "Võrumaa jutud" (19241933).

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Luulekogu "Rõuge kiriku kell" (1924)
  • Novellikogud "Kaamelid pasunapuhujatega" (1928), "Kuldne elu" (1946, Vadstena)
  • Noorsooraamatud "Uhuu jutustused" (1929) ja "Pombi ja Üdsimärdi nõiad" (1932)
  • Postuumne kogumik "Kaarnakivi" (koostanud Edvin Hiedel) Tallinn: Eesti Raamat, 1980
  • Postuumne kogumik "Tundmata palu" (koostanud Lauri Sommer, sisaldab ka esmatrükke) Kaarnakivi Selts, 2018

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]