Helmi Jansen

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Helmi Jansen (neiupõlvenimega Helmi-Maria Tamman, 1908–1920 Helmi Press; 15. märts 1889 Viljandi5. märts 1960 Tallinn) oli eesti ajakirjanik, tõlkija, naisõiguslane ja poliitik.[1]

Lõpetas Tallinna linna kõrgema tütarlaste kooli.[2] Peterburi konservatooriumis aastatel 1915-1917[2] laulmist õppides oli Helmi Jansen üks eestlastest, kes organiseeris 27. märtsil 1917 Peterburis eesti meeleavalduse.[3]

Eesti Sotsiaaldemokraatilise Tööliste Partei nimekirjas valiti Jansen Eesti Asutavasse Kogusse, kus ta muuhulgas kirjutas alla ka mõisate võõrandamise aktile. Samuti valiti Jansen Tallinna linnavolikokku.[1]

1919. aastal valiti Helmi Jansen Eesti Ajakirjanike Liidu esimese juhatuse liikmeks, liidu liikmeks jäi ta 1928. aastani. 1923–1930 oli ta Eesti Naisorganisatsioonide Liidu juhatuse liige.[1]

Peterburis viibides töötas Helmi Jansen mõnda aega "Pealinna Teataja" toimetuse liikmena. Hiljem Tallinna asudes jätkas ta oma ajakirjanduslikku tegevust "Sotsiaaldemokraadi" ja hiljem "Rahva Sõna" toimetuse liikmena ja 1923—1925 ajakirja "Ronk" toimetajana.[2]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Helmi Janseni teine abikaasa oli maalikunstnik August Jansen, nende tütred olid ajaloolane Ea Jansen (1921–2005) ja Lo Jansen (1927–1944). Helmi Jansen on maetud Metsakalmistule.[1]

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Helmi Janseni elulugu Rahvusraamatukogu kodulehel
  2. 2,0 2,1 2,2 "Helmi Jansen 50-aastane". Päewaleht, 14. märts 1939. Kasutatud 14.02.2019.
  3. "Teravaima sulega eesti naine. Helmi Janseni juubel" Uus Eesti, nr. 73, 15 märts 1939
  4. Vabariigi Presidendi Kantselei. "Teenetemärkide kavalerid. Helmi Jansen.". Teenetemärkide kavaleride andmekogu. Kasutatud 14.02.2019.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900–1940" Koostaja Epp Lauk. Tartu, 2000
  • "Eesti rahva elulood" I osa. Koostaja Rutt Hinrikus. Tallinn, 2003

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]