Mine sisu juurde

Endokriinsüsteem

Allikas: Vikipeedia

Endokriinsüsteemiks[1] ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks [2] ehk hormoonsüsteemiks[3](sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi. Hormoonsüsteemi kuuluvad sisenõrenäärmete viimajuhadeta endokriinsed osad – rakud, näärmed, retseptorid, koed, elundid ja vastavad keemilised signaalmolekulid.

Endokriinsüsteemi hulka liigitatakse vahel ka kromafiinne süsteem ja neurosekretoorsed süsteemid.

Endokriinsüsteemi osade ülesandeks on kõrge bioloogilise aktiivsusega ainetehormoonide (sh neurohormoonide) – komplekteerimine ja eritamine elundispetsiifilisse kapillaarivõrgustikku ja/või tsirkulatsioonisüsteemi ning juhadeta sisenõristusnäärmete kontroll.[4][5]

Taimede areng ja paljunemine on samuti seotud hormoonidega – fütohormoonidega, kuid taimede puhul harilikult sellest ei räägita, kuigi taimsed hormoonid mõjutavad suuresti ka loomade organismi (vt ka taimsed ravimpreparaadid ja ravimtaimed), hormoonsüsteemist.

Endokriinsüsteemi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, signaalmolekulid, retseptorid (valgud) ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Selgrootute endokriinsüsteem

[muuda | muuda lähteteksti]

Endokriinsüsteem on tuvastatud ka sellistel selgrootutel[6][7] nagu rõngussid, limused, putukad ja vähilaadsed.

Selgrootute endokriinsüsteemi kuuluvad sisenõrenäärmete endokriinsed osad: rakud, näärmed, retseptorid, koed ja nende eraldatud hormoonid.[8]

Selgroogsetel

[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel on küll tuvastatud mitmeid sisenõristusnäärmeid nagu peaaju, ajuripats, käbinääre, harknääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, munandid, munasari (munasarjad), algeline platsenta tiinuse ajal[9], kuid nende täpseid funktsioone veel ei tunta.

Endokriinnäärmed (osaline)
Mees vasakul, naine paremal. 1 – käbikeha, 2 – ajuripats, 3 – kilpnääre, 4 – tüümus, 5 – neerupealis, 6 – kõhunäärme sisesekretoorsed saared, 7 – munasari, 8 – munand

Funktsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Endokriinsüsteemi funktsioonideks on nii looma normaalse kasvu, rakkude ainevahetuse, paljunemise, adaptatsiooni, sisesekretoorsete näärmete endokriinsete osade talitluse kui ka organismi homöostaasi tagamine.

Hormoonid eritatakse viimajuhadeta valdavalt järgmistesse kehavedelikesse: verre, lümfi, peaaju-seljaaju vedelikku, koevedelikku. Seejuures tehakse vahet signaalainetel: kui signaalained liiguvad mingi osa vereringes, on tegemist hormoonidega, aga signaalaineid, mis liiguvad koevedelikega, nimetatakse koehormoonideks.[10]

Endokriinsüsteem on tihedalt seotud autonoomse närvisüsteemiga (juhtivaks elundiks on ajuripats), neid koos nimetatakse neurohumoraalseks regulatsiooniks.

Endokriinnäärmed

[muuda | muuda lähteteksti]

Endokriinsüsteemi näärmed on

Endokriinsed rakud

[muuda | muuda lähteteksti]

Hormoonisarnaseid aineid eritavad ka teistes elundites, näiteks südames, neerudes, maos, kaksteistsõrmiksooles, nahal, rasvkoes, seedetraktis (toitekanalis) ja närvisüsteemis paiknevad rakud.[5]

Endokrinoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud ravimid on töötatud välja nii, et need mõjutavad ka endokriinsüsteemi tööd. Nii näiteks mõjutavad suukaudsed hormonaalsed rasestumisvastased pillid fertiilses eas naiste (ka paljude teiste emasloomade) kehasiseseid elundisüsteeme teatud hormoonide ringluse blokeerimisega, et keha talitleks nii, nagu oleks naine juba lapseootel.[11]

Endokriinsüsteemi patoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Endokriinsed haiguslikud seisundid

[muuda | muuda lähteteksti]

Endokriinsüsteemi patoloogiaga seostatakse mitmeid kaasasündinud arenguhäireid, aga ka tekkinud haiguslikke seisundeid ja haigusi[12]: adrenaalkriis, akromegaalia, Cushingi sündroom (neerupealise koore ületalitlus), hüpoparatüreoos, hüpopituitarism, hüpertüreoidism, hüpotüreoidism, polütsüstiliste munasarjade sündroom, suhkurtõbi jpt.

Autoimmuunsus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Autoimmuunhäired

Autoimmuunsuse korral esinevad immuunreaktsioonid kehas oma keha antigeenide vastu ja võivad osaleda paljudes eespool loetletud haiguslikes seisundites, kuid põhjustada ka näiteks selliseid haiguslikke seisundeid nagu Hashimoto türeoidiit, autoimmuunne polüglandulaarne puudulikkus, autoimmuunne munasarjapõletik, autoimmuunne munandipõletik, Gravesi tõbi, jpt.

Seedetrakti endokriinsed kasvajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Seedetrakti neuroendokriinsed kasvajad – kartsinoidid pärinevad mao-sooletrakti limaskesta endokriinrakkudest – esineb mao, kaksteistsõrmiku, tühisoole ja niudesoole, ussripiku, käärsoole kartsinoide.[13]

Kõhunäärme endokriinsed kasvajad
[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Kõhunäärme endokriinsed kasvajad

Kõhunäärme endokriinsed kasvajad on kasvajaterühm, mille moodustavad kõhunäärme endokriinsed (Langerhansi saarte rakkude) kasvajad.[14] Kõhunäärme endokriinseid kasvajaid esineb nii loomadel kui ka inimestel.

  1. Endokriinsüsteem ehk hormonaalsüsteem, Tartu Ülikool, Randel Kreitsberg, veebiversioon (vaadatud 19.02.2014)
  2. Kemikaalid ja ohutus, Veebiversioon (vaadatud 19.02.2014)
  3. Eesti Maaülikooli professor: teatud tüüpi toimega mürgised ained toidus võivad organismile mõjuda oluliselt madalamates doosides kui seni arvati, 23.10.2013, Veebiversioon (vaadatud 19.02.2014)
  4. Endocrine system of animals, Hormones in animals, Veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  5. 5,0 5,1 Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 265, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  6. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/186879/endocrine-system/45486/Phylum-Mollusca#toc45488 Sissekanne Encyclopaedia Britannica], Veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  7. Lawrence I. Gilbert,Insect Endocrinology, 2012, Elsevier, ISBN 978-0-12-384749-2, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  8. Laufer, Hans ja Fingerman, Milton, Endocrine system (invertebrate), veebiversioon (vaadatud 23.06.2014) (inglise keeles)
  9. Hermann Schlegel,Essay on the Physiognomy of Serpents, translated by Thos. Stewart Traill, Edinburgh, Maclachlan Stewart and Company, lk 26, 1843, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 23.10.2013) (inglise keeles)
  10. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk,lk 374, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
  11. William Petit, Christine A. Adamec, The Encyclopedia of Endocrine Diseases and Disorders, lk 175, 2005, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 23.06.2014) (inglise keeles)
  12. Endocrine Disorders, Veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  13. "Gastroenteroloogia", toimetaja Vello Salupere, AS Medicina, lk 459 – 462, 2003, ISBN 9985-829-45-X
  14. Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 63, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN 9789949323067.
  • H. Frederik Nijhout, Insect Hormones, Princeton University Press, 1994, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 23.06.2014) (inglise keeles)

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Endocrine system seisuga 19.02.2014.