Sisenõrenäärmed

Allikas: Vikipeedia

Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed. Sisenõrenäärmete ülesandeks on eritada verre teiste elundite talitlust olulisel määral mõjutavaid aineid, näiteks hormoone.[1]

Sisenõrenäärmed ja nende produtseeritavad hormoonid moodustavad endokriinsüsteemi.

Inimkeha suurimaks endokriinelundiks on vere- ja lümfisoonte ja südame sisepinda kattev endoteel. Sisenõrenäärmed on näiteks hüpofüüs, pankreas, sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel), kilpnääre jt.

Sisenõrenäärmetega seotud haigusi uurib meditsiini haru endokrinoloogia.

Termin[muuda | muuda lähteteksti]

Sisenõrenäärmete sünonüümidena kasutatakse erialakirjanduses ka termineid endokriinnäärmed, sisesekretsiooninäärmed, sisenõristusnäärmed ja endokriinorganid.

Endokriinnääre on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", 705:2004.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]