Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade sisesekretsioonisüsteemi kuuluvad juhata näärmed. Sisesekretoorsete näärmete ülesandeks on eritada verre teiste elundite talitlust olulisel määral mõjustavaid aineid, näiteks hormoone.[1]
Sisenõrenäärmed ja nende produtseeritavad hormoonid moodustavad endokriinsüsteemi.
Inimkeha suurimaks endokriinorganiks on vere- ja lümfisoonte ja südame sisepinda kattev endoteel. Tuntuimad sisenõrenäärmed on hüpofüüs, pankreas, sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel), kilpnääre jt.
Sisenõrenäärmetega seotud haigusi uurib meditsiini haru endokrinoloogia.
Termin[muuda | muuda lähteteksti]
Sisesekretoorsete näärmete sünonüümidena kasutatakse erialakirjanduses ka termineid endokriinnäärmed, sisesekretsiooninäärmed, sisenõristusnäärmed ja endokriinorganid.
Endokriinnääre on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Meditsiinisõnastik", 705:2004.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Sissekanne Terminologia Histologica-s, H2.00.02.0.03072: Glandula endocrina. Endokriinnääre
- Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 265, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.