Ussripik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ussripik ehk ussjätke ehk apendiks (ladina keeles appendix vermiformis) on inimeste kõhuõõnes umbsoole alumises osas paiknev ussripikusuudmest algav rudimentaarne jätke (torujas moodustis).[1]

Ussripikut tuntakse ka pimesoolena.

Ussripiku areng, anatoomia, asend, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad indiviiditi erineda.

Ussripikul eristatakse sarnaselt seedekanaliga kolme kesta:

  • sisemine limaskest;
  • keskmine lihaskest;
  • välimine serooskest.

Ussripik võib olla sirge või kõver ja ulatuda soolest välja mis tahes suunas.[2]

Ussripiku mõõtmed on varieeruvad[3]:

  • pikkus 3–20 cm, keskmiselt 8 cm,
  • läbimõõt 0,5–1 cm.

Lümfoidkude[muuda | muuda lähteteksti]

Ussripik liigitatakse lümfisüsteemi GALT-iks ehk sooltega seotud lümfikoeks.

Ussripiku seinas paiknevad koondlümfifolliikulid. Ussripiku sees on aga rohkelt lümfisooni, milles liikuv lümf suunatakse lümfisoonte kaudu rinna (ductus thoracicus) lümfijuhasse.[4]

Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Ussripikupõletik on apenditsiit (äge apenditsiit (appendicitis acuta) või krooniline apenditsiit). Ussripikut võivad sageli haarata ka sellised kroonilised põletikulised soolehaigused nagu Crohni tõbi ja haavandiline koliit.[5]

Iga 200–300 apenditsiidi kohta leitakse keskmiselt üks-kaks ussripiku neuroendokriinset kasvajat (NET-kasvajat)[6]

Ussripiku pahaloomulised kasvajad klassifitseeritakse jämesoolevähina.

Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa anatoom Robert Ernst Eduard Wiedersheim (1848–1923) avaldas 1893. aastal nn jäänukelundite loetelu (list of vestigial organs), kuhu oli lisatud ka apendiks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 814:2004.
  2. Arne Lepp. Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 367, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
  3. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 114, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  4. Lymphatics, Veebiversioon (vaadatud 04.03.2014) (inglise keeles)
  5. Ingrid Mesila, Mao ja seedetrakti haigused, 105, (vaadatud 04.03.2014)
  6. Enamik haruldaste kasvajatega patsiente saavad esialgu valeravi, 11. november 2013 (vaadatud 04.03.2014)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]