Vello Salupere
Vello Salupere (kuni 26. juulini 1936 Semjonov; 15. märts 1935 Tallinn – 12. juuli 2020[1] Tartu) oli eesti arstiteadlane ja gastroenteroloog.[2]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vello Salupere oli tööliste poeg ja Riina Salupere isa.[2]
Lõpetas 1954 Tallinna 22. Keskkooli, 1960 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna, meditsiinikandidaat (1963, TRÜ), väitekiri "Resektsioonijärgse maoköndi limaskesta morfoloogilistest muutustest gastrobiopsia andmeil ja nende seosest kliinikuga", meditsiinidoktor (1970, TRÜ), väitekiri "Хронический гастрит при язвенной болезни (патогенетические особенности хронического гастрита)".
Oli 1960 Viljandis arst, 1960–1963 Tartu Linna Kliinilise Haigla siseosakonna röntgenoloog ja ordinaator, 1963–1969 TRÜ teaduskonnasisehaiguste kateedri assistent, 1969 dotsent, 1970–1977 professor, 1977–1992 juhataja ja professor, 1992–2000 Tartu Ülikooli sisekliiniku juhataja, professor, aastast 2000 emeriitprofessor.
Ühtlasi oli ta 1975–1978 TRÜ arstiteaduskonna õppeprodekaan, 1989–1990 teadusprodekaan, 1987–1991 Eesti NSV peagastroenteroloog.[2]
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige (1992–1997) ja esimees (1996).
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkond: krooniline gastriit, mao vähieelsed haigused ja maovähk, seedeelundite haiguste immuunmehhanismid, immunoloogiliste näitude diagnostiline, prognostiline ja ravi väärtustav tähendus, esmane biliaarne maksatsirroos, diagnostiliste ja prognostiliste näitude süstematiseerimine; ka ravikvaliteet ning arsti-patsiendi suhe.
Ta organiseeris Tartu Kliinilises Haiglas gastroenteroloogia osakonna, võttis kasutusele mao aspiratsioonibiopsia jt meetodeid. Teinud koostööd Helsingi Ülikooli gastroenteroloogidega, täiendanud end ja pidanud loenguid paljudes Euroopa ja USA ülikoolides. Üle 200 teadustrükise, sh üle 30 monograafia.[2]
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
Tartu Terapeutide Seltsi esimees (1968–1970), Üleliidulise Gastroenteroloogide Seltsi juhatuse liige (1966), ENSV Gastroenteroloogide Seltsi juhatuse liige (1969).
New Yorgi Teaduste Akadeemia liige (1985).
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- Nõukogude Eesti preemia (1980, kollektiivis)
- Üleliiduline S. Botkini mälestusmedal (1985)
- Tartu Ülikooli suur medal[3] (2000)
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Haavandtõbi. Tartu 1965
- Gastriit. Tartu 1968
- Maksa- ja sapiteede haigused. Tartu 1971
- Sooltehaigused. Tartu 1971
- Gastroenteroloogia. Tallinn 1973
- Проблема хронического гастрита. Tallinn 1978
- Основные болезни желудка. Tartu 1979
- Krooniline hepatiit. Tartu 1982
- Hematoloogia (kaasautor V. Saarma). Tallinn 1987
- Seedeelundite biopsia kliinilised aspektid. Tartu 1992
- Toitumine ja haigused. Tartu 1995
- Seedeelundite talitlushäired. Tartu 1996
- Arstimise sõlmküsimusi. Tallinn 2001
- Vastuoluline meditsiin: arstimisega seotud konfliktsituatsioonid. Tartu 2003
- Arstiabi kvaliteet: arstimist kajastavad dokumendid. Tartu 2005
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt 1998, 45
- Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt 1987, 126–127
- II, 160
- EE 14, 456
- Tartu ülikooli ajalugu III. Tallinn 1982, 198, 256–258, 264–267
- Nõukogude Eesti Tervishoid (1970) 6, 450-451
- (1985) 2, 139
- Merila-Lattik, H. Eesti arstid 1947–1997. Tallinn 1997, 987–988
- Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt 2004, 84, 90, 129, 281, 311, 314–315
- Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Trt 2007, 38, 48, 49, 55, 194, 229, 369, 370, 375, 432.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.