Eesti mustlased

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Konrad Mägi "Mustlastüdruku portree-etüüd" (ca 1915). Sõjaeelses Eesti kunstis olid mustlased sagedased modellid, neid on kujutanud ka Villem Ormisson, Andrus Johani, Salome Trei, Richard Kaljo, Endel Kõks jpt

Esimene teade mustlastest ehk romadest Eestis pärineb 23. maist 1533, mil mustlasele nimega Clawes anti Tallinnas turve, et ta saaks koguda enda kaitseks tõendeid, kuna ta olla löönud surnuks oma lellepoja Christofferi.[1]

Püsivalt ilmusid mustlased Eestisse 17. sajandil. Nad põhjustasid meile harjumatute elukommetega palju sekeldusi ning neid püüti korduvalt välja ajada esiti linnadest, hiljem kogu maalt. See ei õnnestunud ning seetõttu püüti mustlasi kinnistada teatud paikadesse, et nad elaksid koos talupoegadega ja oleksid nende valve all. 1841. aastal koondati eestlaste hulgas rändlevad mustlased Laiuse (Laiuse mustlased) kroonuvalla hingekirja. Tol korral kirja pandud mustlased kuulusid kuude sugukonda, kelle nimed olid Indus, Maddisson, Lama, Lakak, Guruni ja Welberk.[viide?]

Genotsiid mustlaste vastu Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19411943 mõrvati kõik Eesti mustlased, välja arvatud mõned üksikud, kellel õnnestus end varjata.[2] 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 776 mustlast[viide?]. Pärast Eesti okupeerimist Saksamaa poolt arreteeriti nad kõik[viide?] ja paigutati koonduslaagritesse[viide?].

Uurimine ja kajastus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti mustlasi ja mustlaskeelt on uurinud keeleteadlane Paul Ariste. Temalt on ilmunud sel teemal rida artikleid, samuti 1940. aastal monograafia "Laiuse mustlased" ning postuumne artiklikogumik "Mustlaste raamat". Ariste tegevust kajastab Madis Arukase 2001. aastal valminud film "Paul Ariste kaks armastust: vadjalased ja mustlased". 2010. aastal valmis režissöör Vahur Laiapea film Eesti mustlastest "Mustlase missioon".[1]

Nimetus eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Traditsiooniline eestikeelne nimetus mustlased oli algselt halvustava alatooniga, kuid on hiljem muutunud neutraalseks, nagu kinnitab Eesti Keele Instituudi juht Urmas Sutrop. Euroopas võideldakse Sutropi sõnul mitmes keeles levinud sõnatüve Zigeuner/tsigan vastu; Euroopa Nõukogu soovitab kasutada omanimesid roma, sinti või kale. Inimõiguste Instituudi seisukoht on siiski, et mustlane ei ole neutraalne ning selle asemel tuleks öelda roma.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Aili Künstler "PEALELEND: Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituudi direktor, Tartu ülikooli professor" Sirp, 20.05.2010 (intervjuu filmi "Mustlase missioon" teemal)
  2. "Eesti ajalugu VI" Tartu, 2005, lk 203.
  3. Vahur Koorits "Inimõiguslased: "mustlase" asemel tuleb öelda "roma"" EPL, 29. mai 2013 (vaadatud 29. mail 2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]