Carl Sarap

Allikas: Vikipeedia
Carl Sarap

Carl Sarap (pseudonüüm Johanna Triefeldt; 4. märts 1892 Sompa, Jõhvi vald5. november 1942[1] Solikamsk) oli kirjastuse Odamees rajaja, toimetaja ja fotograaf.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Johan Sarap oli Vokas koolmeister ja hiljem Sompas mõisavalitseja.

Carl Sarapi õpingud Tartu Ülikoolis katkestas Esimene maailmasõda. Sõja lõpupoole õnnestus tal suurem rahasumma teenida. Sellega rajas ta 1918. aastal Tartus kirjastuse ja raamatukaupluse Odamees. Carl Sarap ostis üles Siuru kirjastuse. Aastal 1919 andis ta välja kirjandus-, kunsti- ja teadusajakirja Odamees. Tegevtoimetaja oli Friedebert Tuglas, ilmus 5 numbrit. Ajakirja likvideerudes asutati kirjanduslise humoori ja päevasündmuste nädalaleht Odamees. Tegevtoimetajaks oli August Alle, ilmus 10 numbrit. Kirjastus- ja raamatuäri sattus raskustesse ja lõpetas 1927. aastal pankrotiga. Lisaks kirjastamisele ja raamatukauplusele oli tal ka mänguasjadetööstus. Tekkinud võlgu maksid kinni käendajad – sugulased, tuttavad ja sõbrad.

Carli perekond ja abielu lagunesid. Abikaasa siirdus koos tütrega USA-sse. Löök oli raske ja Carl Sarap tõmbus provintsi vaikusesse. Ta unustati avalikkuse ja kirjanikest sõprade poolt. Koos uue elukaaslase Johanna Triefeldtiga asuti elama Rakverre. Rakveres asutati taas raamatukauplus, kuid äri aeti Johanna Triefeldti nime all. Carl Sarap hakkas huvituma fotograafiast ning pildistas kodumaa loodust, loomi, talusid, linnavaateid. Ta rändas fotokaameraga läbi Eesti. Et loodust lähedalt näha, võttis ta ette pikki jalgsimatku. Endisest seltsiarmastajast sai üksiklane, kunstnik. Pseudonüümi Johanna Triefeldt all ilmus temalt postkaartide sari "Kaunis kodumaa". Aastal 1936 ilmus Narva ehitusajalugu kajastav monograafia, mille autorite hulka kuulus ka Carl Sarap. Aastal 1939 ilmus Tallinnas kirjastus-osaühingul "Kultuurkoondis" fotoalbum "Vana Narva", mille 63 fotot pärinevad Carl Sarapilt ja ajalooline ülevaade on Narva linnaarhivaarilt magister Arnold Soomilt.

Narva hävitajate küüsi jäi ka Carl Sarap. 1941. aasta juunis küüditamise päeval sattunud ta ühte tallu Virumaal, et kuulata seal raadiost sõjateateid, kuid sattus peale pererahva küüditamisele. Kuna tal oli kaasas fotoaparaat, mida ta ei jõudnud peita, siis NKVD küüditajad võtsid kaasa ka tema kui spiooni, sest riigipiiril ei tohtinud pildistada[2].

Carl Sarap suri Solikamski vangilaagris 5. novembril 1942.

Carl Sarap püüdis olla üheaegselt suurettevõtja ja boheemlane, kuid pidi lõpuks kõigest loobuma.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Elu viimane reede. Fotograaf Carl Sarapi dramaatiline eluteekond. Sirp, 19. juuni 2001.
  2. Jüri Tõnisson. "Kirjastaja ja fotokunstnik Carl Sarap". Kultuur ja Elu, 2002. Kasutatud 10.08.2017.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Adson, Artur. 2007. "Siuru-raamat", lk 167–170.
  • Vilve Asmer, 2008. Kirjastaja ja piltnik Carl Sarap. Carl Sarapi kaheksa kirja Friedebert Tuglasele. Ajalookultuuri ajakiri Tuna, nr 4, lk 109–118.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]