Carl Sarap

Allikas: Vikipeedia
Carl Sarap ja tema valge kass Pusa. 1936. Hõbeželatiinfoto, 13,5 x 10 cm. Fotomuuseum, TLM F 9801:4. Foto autoriks on arvatavasti Johanna Triefeldt.

Carl Sarap (4. märts 1893 Voka, Jõhvi vald[1]5. november 1942[2] Solikamsk) oli kirjastuse Odamees rajaja, toimetaja ja fotograaf.

Avaldas 1930. aastatel fotopostkaarte pseudonüümi all Johanna Triefeldt (J. Triefeldt, Joh. Triefeldt). Tuntud on tema fotoseeriad "Kaunis kodumaa" ja "Eesti pildis: Geograafilised pildisarjad koolidele".

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Carl Sarapi kirjastuse reklaam ajalehes Vaba Eesti 08.07.1922, lk 11
Johanna Triefeldt. Triefeldti äri sisevaade Rakveres, Pikk tn 17. Umbes 1930–1936. Foto-osakonna leti taga seisab Carl Sarap. Filminegatiiv, 6x6 cm. Fotomuuseum, TLM Fn 9801:7
Carl Sarapi fotoraamat "Vana Narva", 1939
Fotograaf Carl Sarapi ja ettevõtte Joh. Triefeldt templid sama foto tagaküljel. 1938, 1940. Fotomuuseum, TLM F 9788:99

Carl Sarapi isa Juhan Sarap oli Vokas koolmeister ja hiljem Sompas mõisavalitseja[3] ning pidas 1920. aastatel Rakveres raamatukauplust.[4]

Carl Sarapi õpingud Tartu Ülikoolis katkestas Esimene maailmasõda.[5] Sõja lõpupoole õnnestus tal suurem rahasumma teenida, millega rajas Tartusse ettevõtte "Odamees - Carl Sarap". Lisaks kirjastamisele ja raamatukauplusele oli tal ka mänguasjadetööstus. Sarapi kirjastus ostis üles ja andis välja endise Siuru rühmituse liikmete teoseid, muud ilu- ja aimekirjandust, tõlketeoseid ning kalendreid.[6]

Aastal 1919 ja 1922–1927 andis Sarapi kirjastus välja kirjandus-, kunsti- ja teadusajakirja Odamees. 1919. aastal oli ajakirja tegevtoimetaja Friedebert Tuglas ja ilmus 5 numbrit. 1919. aastal anti lühikest aega välja ka nädalalehte Odamees. Tegevtoimetaja oli August Alle ja ilmus 10 numbrit. Pärast ajakirja omaniku vahetust töötas Sarap Odamehe ajakirja peatoimetajana aastatel 1928–1929. Sarapi kirjastus- ja raamatuäri raskustesse sattumise järel maksid tekkinud võlgu kinni käendajad – sugulased, tuttavad ja sõbrad.[2] Carl Sarap kuulutati 1929. aastal maksejõuetuks.[7]

Carl Sarap kolis tagasi Rakverre, kus koos uue elukaaslase Johanna Triefeldtiga (1899–1968) pidas alates 1929. aastast J. Triefeldti ärinime all raamatukauplust,[8] kus Sarapi vedada oli fotoosakond[9] ja ta pühendus fotograafiale.

Alates 1934. aastast[10] hakkas Sarap süsteemselt pildistama Eesti kohavaateid, loodust, loomi, külasid, linnu. Ta rändas fotokaameraga läbi kogu Eesti, võttes ette pikki jalgsi- ja automatku. Pseudonüümi J. Triefeldt (Joh. Triefeldt) all ilmus Carl Sarapilt palju fotopostkaarte ja ka postkaartide sari "Kaunis kodumaa" (1936–1940). Aastal 1934 ilmus Carl Sarapi Narva Rahu tänavat kujutav foto Eesti Entsüklopeedias mõiste "fotokunst" ühe illustratsioonina.[11]

Aastal 1936 Narva ehitusajalugu kajastavas fotodega illustreeritud monograafias ilmus ka Carl Sarapi fotosid.[12] Aastal 1939 andis kirjastus-osaühing "Kultuurkoondis" Tallinnas välja Carl Sarapi koostatud fotoraamatu "Vana Narva", mille sisuks Carl Sarapi tehtud pildid Narva vanalinnast ja ajalooline ülevaade Narva linnaarhivaarilt magister Arnold Soomilt.[13]

14. juunil[14] 1941 sattus Sarap Voka külas Virumaal NKVD arreteerijate kätte piiritsoonis kaasas olnud fotokaamera tõttu. Koos teiste Tallinna eeluurimisvangla vahialustega "evakueeriti" ta 4. juulil 1941 enne saksa vägede tulekut Venemaale, Molotovi oblastisse, kus ta suri Solikamski vangilaagris 5. novembril 1942.[15][16]

Valik fotosid ja fotomontaaže[muuda | muuda lähteteksti]

Carl Sarapi fotopostkaartide sarjad[muuda | muuda lähteteksti]

Carl Sarap. “Sügis”. Rakvere, Fotopostkaart “Kaunis kodumaa” nr 123, väljaandja: J. Triefeldt, Rakvere, 1939.

"Kaunis kodumaa" (1936–1940)[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Kaunis kodumaa

Carl Sarapi pildistustest valmisid sarja "Kaunis kodumaa" fotopostkaardid aastatel 1936–1940. Väljaandjaks Triefeldti äri Rakveres. Pildistustöid sarja väljaandmiseks alustas Sarap hiljemalt 1934. aastal[17]. Postkaartide tagaküljele trükiti foto pealkiri (enamasti kohanimi), väljaandja nimi, väljaandmise aasta ja sarja järjenumber vahemikus 001 kuni 2050. Teadaolevalt jõuti sarja raames välja anda ligi 600 erinevat fotopostkaarti.

Carl Sarapi pildistatud ja J. Triefeldti äris välja antud pildisarja "Eesti pildis: geograafilised pildisarjad koolidele" I osa ümbrispaber, 1939

"Eesti pildis: Geograafilised pildisarjad koolidele" (1939)[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Eesti pildis: Geograafilised pildisarjad koolidele

1939. aastal hakkas Triefeldti äri välja andma koolidele õppevahendiks mõeldud Carl Sarapi pildistustega fotokomplektide sarja “Eesti pildis: geograafilised pildisarjad koolidele“. Ühele kindlale Eesti piirkonnale pühendatud pildikomplekti kuulus paberist ümbriskaas ja 10 erinevat fotot tagaküljele trükitud teabega pildil kujutatu kohta. Pildisarjale tegid kaastööd geograaf August Tammekann ja ajaloolane Arnold Soom. Välja jõuti anda 9 erinevat fotokomplekti (kõik ilmusid 1939)[18].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EELK Jõhvi koguduse sünnimeetrika 1892-1898. Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1226.1.302, leht 36 [1]; Rakvere tööoskusamet, Carl Sarapi fotograafia ala kutsetaotleja toimik. 1936-1941. Rahvusarhiiv, ERA.4248.1.1659. leht 1
  2. 2,0 2,1 Elu viimane reede. Fotograaf Carl Sarapi dramaatiline eluteekond. Sirp, 19. juuni 2001; ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Carl Sarapi uurimistoimik: SARAP Karl Ivan (1893). Rahvusarhiiv, ERAF.130SM.1.10292, leht 57
  3. "Homseid sünnipäevi. Juhan Sarap 75-aastane". Postimees nr. 67 (09.03.1937) lk 4. 09.03.1937. Vaadatud 13.05.2022.
  4. Carl Sarapi isa Juhan (Johann) Sarapi ja tädi Mia (Marie) Saare Rakvere raamatukaupluste reklaamid ilmusid 1922-1928 ajakirjas “Odamees”. Aastatel 1922-1924 asus Joh. Sarapi raamatukauplus Rakveres aadressil Pikk 11, aastal 1925 aadressil Pikk 13), 1926. aastal võttis ettevõtte juhtimise järk-järgult üle Mia Saar (1927. aastal esinevad ettevõtte reklaamis korraga mõlemad nimed) ja koliti aadressile Pikk 17 (kiriku kõrvale); Odamees nr 1, 1922, lk 20; Odamees nr 6, 1925, lk 152; Revaler Bote, 18.05.1927, lk 10; Odamees nr 3, 1928, lk 96; Odamees nr 4, 1928, lk 122; M. Saare raamatu- ja kirjutusmaterjalide kaupluse registreerimise toimik. 1926. Kaubandus-Tööstuskoda. ERA.891.2.5814
  5. Vilve Asmer (2008). "Kirjastaja ja piltnik Carl Sarap" (PDF). Tuna nr 4, 2008. Lk 109. Vaadatud 13.05.2022.
  6. Artur Adson (1949). Siuru raamat. Rootsi: Orto. Lk 147.
  7. Riigi Teataja lisa nr 69 - 03.09.1929, lk 1864; Päewaleht, nr. 244, 10. september 1929, lk 9
  8. Johanna Triefeldt`i raamatu- ja kirjutusmaterjalide kaupluse registreerimise toimik. 1929-1938. Kaubandus-Tööstuskoda. Rahvusarhiiv, ERA.891.2.12154
  9. Carl Sarapi avaldus Rakvere Tööoskusametile fotograafia tööala eksami õiendamiseks, 25.04.1936. Rakvere tööoskusamet, Carl Sarapi fotograafia ala kutsetaotleja toimik. 1936-1941. Rahvusarhiiv, ERA.4248.1.1659. leht 11
  10. Carl Sarapi kiri Riigiparkide Valitsusele. 31.03.1936. Rahvusarhiiv, ERA 983.1.46, leht 1
  11. Eesti Entsüklopeedia. III, Ferda-Jaanus. Peatoimetaja: R. Kleis, toimetajad: P. Treiberg, J. V. Veski. Tartu, 1934, tahvel IV, lk 151
  12. Sten Karling. “Narva. Eine baugeschichtliche Untersuchung”. Tartu, 1936
  13. Carl Sarap. Vana Narva. Kultuurikoondis, 1939
  14. "Karl Sarap". Eesti Kommunismiohvrid 1940-1991.
  15. ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Carl Sarapi uurimistoimik: SARAP Karl Ivan (1893). Rahvusarhiiv, ERAF.130SM.1.10292
  16. ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Carl Sarapi uurimistoimik: SARAP Karl Ivan (1893). Rahvusarhiiv, ERAF.130SM.1.10292, leht 57
  17. Carl Sarapi kiri Riigiparkide valitsusele. 31.03.1936. Rahvusarhiiv, ERA.983.1.46, leht 1
  18. J. Triefeldti äri. ""Eesti pildis" reklaam-tellimisleht. 1939. SA Virumaa Muuseumid kogu, RM 4664 Ar1 579:40". Vaadatud 11.05.2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Allikaid[muuda | muuda lähteteksti]