Astijärve kihelkond
Ilme
Astijärve kihelkond ehk Burtnieki kihelkond[1] (saksa keeles Kirchspiel Burtneck) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas, Riia kubermangus, Riia asehalduskonnas ja Volmari kreisis.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkond moodustati aastal 1281.[2] Patronaadiõigus kuulus Astijärve mõisa omanikule.
Astijärve kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Astijärve ehk Burtnieki (Pastorat Burtneck) kirikumõis
- Astijärve ehk Burtnieki (Schloß Burtneck) rüütlimõis
- Baloži (Ballod) rüütlimõis
- Briede (Wredenhof) rüütlimõis, fideikomiss
- Dūre (Duhrenhof, ka Lindenhof) rüütlimõis, fideikomiss
- Ēķini (Heydeckenhof, varem Broesemoise) rüütlimõis
- Jaunburtnieki (Sternhof) rüütlimõis
- Labrenči (Labrentz, ka Labbrenz) rüütlimõis, hiljem Sauļi kõrvalmõis
- Lizdēni (Lisden) rüütlimõis
- Luteri (Luthershof) riigimõis
- Rantsna ehk Rencēni (Ranzen) rüütlimõis
- Rūte (Ruthenhof, varem Smaeling) rüütlimõis, fideikomiss
- Sauļi (Saulhof) rüütlimõis, fideikomiss
- Seķi (Seckenhof) rüütlimõis, fideikomiss
- Svenne (Zioren) endine mõis
- Zvārte (Swarten) rüütlimõis, hiljem Ēķini kõrvalmõis
-
Vaade Sauļi mõisale ja Ruhja kirik. Johann Christoph Brotze
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas (KNAB), Eesti Keele Instituut, vaadatud 19.06.2014
- ↑ Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 527
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 239-240 [1].
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 371 [2].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 114-119 [3].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 119-122 [4].
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.