Baloži mõis

See artikkel on Astijärve kihelkonna mõisast; Ādaži kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Baloži mõis (Ādaži kihelkond).

---

Baloži mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 77

Baloži mõis (saksa keeles Ballod, läti keeles Baložu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Valmiera piirkonnas Rencēni vallas Baložis.

Ajalugu

Algselt kuulusid selle mõisa maad Astijärve mõisale. Esimene mõisavaldaja oli kammerpreili Elisabeth von Franzen, kellele Jelizaveta Petrovna aastal 1749 sealsed maad annetas. Aastal 1774 müüs Carl Friedrich von Kruse mõisa oma ema Maria von Kruse (sündinud Franzen) nimel 24 000 taalri eest Benedict Jacob von Tiesenhausenile. Tolle lesk müüs mõisa aastal 1818 Caroline von Möllerile, hinnaks oli 23 000 hõberubla.

Aastal 1832 ostis mõisa 15 000 hõberubla Anton Johann von Engelhardt. Veel samal aastal pantis ta mõisa 21 500 rubla eest Johann Kaasile, kes pandiõigused samal aastal sama summa eest Jaan Boschile edasi müüs. See loovutas omakorda aastal 1837 mõisa 27 650 rubla eest Heinrich von Smoliaule, kes aastal 1841 ka mõisa pärisomanikuks sai. Aastal 1844 müüs ta mõisa 30 000 rubla eest Constantin von Smoliaule. Constantin müüs aastal 1857 mõisa 53 000 rubla eest Reinhold Emil Gustav Mengdenile. Aastal 1875 ostis mõisa 20 000 rubla eest Adalbert Menden.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 5 ja 1/2 adramaad, sellele allus 83 mees- ning 98 naishinge. Aastal 1688 oli mõisa suurus 4 ja 1/2 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid neli, aastal 1757 aga 5 ja 1/2. Aastal 1823 oli mõisa suurus 3 ja 3/5 adramaad. Aastal 1832 oli mõisal adramaid 3 ja 14/5, aastal 1881 aga 3 ja 2/80, lisaks allus mõisale 4 ja 33/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.