Ēķini mõis

Ēķini mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 80

Ēķini mõis (saksa keeles Heydekenshof, varem Broesemoise, läti keeles Ēķina muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Valmiera piirkonnas Burtnieki vallas.

Ajalugu

1490. aastal ostis Ambrosius Heydecken selle mõisa Andreas Finckilt ära. 1572. aastal ostis Ewert Heydecken Libbert Stalhoewetilt veel tüki maad juurde. Aastal 1638 oli mõis pandituna Eberhard Dettingi valduses, ent reduktsioonikomitee andmetel oli selle omanikuks aastail 1667 ja 1682 major Dietrich Heydecken.

Temalt päris mõisa Anna Elisabeth Högerstierna, seejärel tema õde Mirau. Viimase tütre kaudu läks mõis Johann Georg Blücheri valdusse. Seejärel oli mõisa omanikuks Otto Friedrich Högerstiern. Tema valduses oli mõis aasta ja üks päev, seejärel oli ta sunnitud Blücheri võlausaldajate nõudmiste tõttu mõisast loobuma. 18. augustil 1776 andis Katariina II selle mõisa koos Zvārte mõisaga kindralfeldmarssal Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski valdusse. Aastal 1806 ostis Theodor Heinrich von Schroeder tema pojalt kogusumma 489 120 rubla eest Ēķini, Astijärve, Seķi, Rūte, Zvārte, Dūre, Briede ja Pučurga mõisa.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 2 ja 3/4 adramaad, sellele allus 70 mees- ja 90 naishinge. Aastal 1641 oli mõisa suurus (koos Zvārte mõisaga) 1/2 adramaad, aastal 1688 kuulus mõisatele 4 ja 1/8 adramaad. Aastal 1734 oli mõisatel adramaid 4 ja 1/4, aastal 1757 aga 5 ja 3/8. Aastal 1823 oli mõisate suurus 5 ja 3/20 adramaad. Aastal 1832 oli mõisatel adramaid 5 ja 5/20, aastal 1881 aga 2 ja 4/80, lisaks allus mõisatele 5 ja 73/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.

1920. aasta agraarreformi ajal oli mõisa suurus 249 hektarit.