Astijärve mõis
|
See artikkel on rüütlimõisast; linnuse kohta vaata artiklit Asti ordulinnus ja kirikumõisa kohta Astijärve kirikumõis. |
.jpg)
Astijärve mõis ehk Burtnieki mõis (saksa keeles Schloß Burtneck, läti keeles Burtnieku muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Valmiera piirkonnas Burtnieki vallas Burtniekis.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Gustav II Adolf andis selle mõisa riigikantsler krahv Axel Oxenstiernale, ent seejärel sai sellest mõisate reduktsiooni käigus riigimõis. Keisrinna Anna Ivanovna andis selle mõisa 29. septembril 1736 krahv Löwenwolde valdusse, ent aastal 1742 see konfiskeeriti temalt ja sellest sai taas riigimõis. 1744. aastal doneeriti see krahv Aleksandr Ivanovitš Rumjantsevile (1680−1749). Seejärel oli omanikuks tema poeg Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski.[1] Aastal 1806 ostis Theodor Heinrich von Schroeder tolle pojalt kogusumma 489 120 rubla eest Astijärve, Rūte, Seķi, Ēķini, Zvārte, Dūre, Briede ja Pučurga mõisad.[2] Hiljem päris need tema poeg, Hollandi konsul Johann Friedrich von Schröder.[3]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 17 ja 3/8 adramaad, sellele allus 474 mees- ja 490 naishinge.[4] Aastal 1637 oli mõisa suurus 94 ja 1/2 adramaad, aastal 1641 sada viiskümmend neli adramaad, aastal 1688 aga nelikümmend aadramaad. Aastal 1734 oli adramaid 33 ja 1/4, aastal 1757 aga 17 ja 5/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 15 ja 17/20 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 15 ja 17/20, aastal 1881 aga kuus, lisaks allus mõisale 17 ja 42/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[6]
1920. aasta agraarreformi ajal oli mõisa suurus 1474 hektarit.[7]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Kruse.
Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisakompleks, sealhulgas mõisavalitseja maja, Asti ordulinnuse varemed, kaks aita, tallid, piirdemüür, park, väravad ja kuivamaasild on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.[8]
Mõisa pargile panid aluse šchröderid umbkaudu aastal 1860. Pargis kasva ligi 70 liiki puid ja põõsaid. Seda ehib Soomesoomest toodd graniidist tehtud ühes tükis astmetega trepp. Pargis on vabaõhulava ja kaks pärnaalleed - armastuse ja õhkamiste allee. Pargi Hõbevärava juurest algab Vīsragsi loodusrada.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 137-138.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 117.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 138.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 240.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 115.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 137.
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 3328-3329. sleja.
- ↑ http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Burtnieku+pagasts®ion=0&group=1&type=0
- ↑ Travel in Valmiera municipality, lk. 14-15.
Kirik: Astijärve kirik
Mõisad: Astijärve kirikumõis | Astijärve mõis | Baloži mõis | Briede mõis | Dūre mõis | Ēķini mõis | Jaunburtnieki mõis | Labrenči mõis | Lizdēni mõis | Luteri mõis | Rantsna mõis | Rūte mõis | Sauļi mõis | Seķi mõis | Svenne mõis | Zvārte mõis