Katriņa kihelkond

Katriņa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen, läti keeles Katriņas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Ajalugu

Katriņa kihelkond tekkis 19. sajandil eraldumisel Lemsalu kihelkonnast. Kihelkond iseseisvus juba aastal 1669, ent liideti aastal 1709 tsaarivõimude poolt taas Lemsaluga.^[1] Patronaadiõigus kuulus varem Riia linna raele, XIX sajandi lõpust alates aga Riia linnamõisate valitsusele.

Eduard Heinrich von Buschi andmetel oli Katriņa kihelkonnas üks kihelkonnakool, kus oli 18 õpilast.^[2]

Katriņa kihelkonna mõisad

Dreiliņi (Badenhof) rüütlimõis
Pāle (Sepkull) rüütlimõis
Rūstuži (Rüssel) rüütlimõis
Suceni (Sutzendorf, ka Suzzen) rüütlimõis, fideikomiss
Šķirstiņi (Napkull) rüütlimõis, fideikomiss
Viļķene (Wilkenhof) Riia linnamõis

Viited

↑ http://www.vilkene.lv/par/religija/
↑ Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 521.

Kirjandus

Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.

[1] ttp://www.vilkene.lv/par/religija/

[2] Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 521.

[1]

[2]