Briede mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Briede mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 88

Briede mõis (saksa keeles Wredenhof, läti keeles Briedes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Burtnieki piirkonnas Burtnieki vallas Briedese külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa maad kujunesid osaliselt Wolter von Plettenbergi poolt aastal 1518 Nicolaus Hagenile (või siis Claus Hagetolkile) läänistatud maadest. Ülejäänud maad ostis ta samal aastal Johann Kulelt. Omaniku surma järel läänistas Wilhelm Fürstenberg mõisa aastal 1559 Caspar Wredele, ent juba samal aastal sai selle omanikuks Caspari poeg Heinrich. Aastal 1685 müüs Gustav Johann Wrede mõisa 4000 taalri eest Nicolaus Priaudale. Aastal 1756 ostis tema pojalt Carl Gustav von Priaudalt 23 000 taalri eest mõisa kindralfeldmarssal Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski. Aastal 1806 ostis Theodor Heinrich von Schroeder tema pojalt kogusumma 489 120 rubla eest Briede, Astijärve, Seķi, Rūte, Zvārte, Ēķini, Dūre ja Pučurga mõisad.[1]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 1/4 adramaad, sellele allus 94 mees- ning 99 naishinge.[2] Aastal 1641 oli mõisa suurus kolm adramaad, aastal 1688 aga 4 ja 3/8 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 2 ja 3/4, aastal 1757 aga 4 ja 1/4. Aastal 1823 oli mõisa suurus 2 ja 11/20 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 2 ja 13/20, aastal 1881 aga 2 ja 24/80, lisaks allus mõisale 2 ja 16/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[4]

1920. aasta agraarreformi ajal oli mõisa suurus 317 hektarit.[5]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Skulte.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 116.
  2. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 241.
  3. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 115.
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 137.
  5. Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 3328-3329. sleja.