Salatsi kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Salatsi kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Salis
läti keeles Salacgrīvas draudzes novads
Salacas draudzes novads

Kihelkonnakirik: Salatsi kirik
Salatsi kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903)

Salatsi kihelkond[1] ehk Salacgrīva kihelkond, ka Salaca kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Salis, läti keeles Salacgrīvas draudzes novads, ka Salacas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kiheloknna eelkäijaks võib pidada Metsepole kihelkonda, kuhu aastal 1205 esimene kirik ehitati. Aastal 1226 rajati selle juurde Salatsi piiskopilinnus. Salatsi kihelkonda mainitakse siiski alles aastal 1512 ja kihelkondade ametlikku loetellu lisandus Salatsi kihelkond aastal 1555. Patronaadiõigus kuulus Uue-Salatsi ja Vana-Salatsi rüütlimõisate omanikele, kaaspatrooniks oli Ķirbiži mõisa omanik.

Volmari kreis Ludwig August Mellini kaardil Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel (1798)

Salatsi kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas (KNAB), Eesti Keele Instituut (vaadatud 19.06.2014).
  2. Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 523
  3. Uustalu, Märt. Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2010. Tartu: 2011, lk 111-143 [1].

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 247 [2].
  • Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 370 [3].
  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 174-6 [4].
  • Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 105-6 [5].
  • Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.