Rantsna mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on Astijärve kihelkonna Rantsna (Rencēni) mõisast; Āraiši kihelkonna Rencēni mõisa kohta vaata artiklit Rencēni mõis (Āraiši kihelkond).

Rantsna mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 83
Rantsna mõisa Ēvele kihelkonda jäänud valdused 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 83

Rantsna mõis ehk Rencēni mõis (saksa keeles Ranzen, läti keeles Rencēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Burtnieki piirkonnas Rencēni vallas Rencēnmuiža külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa maad kuulusid varem Astijärve mõisale. Aastal 1586 panditi sealsed maad 600 kuldna eest vendadele Büringitele.

Esimene mõisavaldaja oli krahv Francesco Santi, kellele Jelizaveta Petrovna aastal 1744 sealsed maad annetas. Osa mõisa maadest annetati aga aastal 1749 kammerpreili Franzenile. Hiljem kuulus mõis Sieversitele.[1] Aastal 1784 kinkis mõisa omanik Friedrich von Sievers veerandi adramaa suuruse maatüki mõisa ülevaatajale Jacob Wachholderile.[2] Aastal 1836 ostis mõisa 154 000 rubla eest kommertsnõunik Emilie Mathilde Kriegsmann. [3]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Rantsna mõisa peahoone 2010. aastal

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 25 ja 1/2 adramaad, sellele allus koos Fioreni nime kandva mõisaga (pindala 2 ja 3/8 adramaad) 457 mees- ning 596 naishinge.[4] Aastal 1688 ja 1734 oli mõisa suurus 20 ja 3/4 adramaad, aastal 1757 aga 27 ja 7/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 20 ja 7/10 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 20 ja 7/20, aastal 1881 aga 13 ja 17/80, lisaks allus mõisale 21 ja 26/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[6]

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisakompleks, sealhulgas vana häärber ja park, on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 119.
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 145
  3. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 144-145.
  4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 241.
  5. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 115.
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 137.
  7. http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Renc%C4%93nu+pagasts&region=0&group=1&type=0