Astijärve kirik

Allikas: Vikipeedia
Astijärve Maarja kirik
Astijärve Maarja kirik
Riik Läti
Asukoht Burtnieki vald
Ehituse algus 1669
Ehituse lõpp 1685
Esmamainimine 1284
Koordinaadid 57° 43′ 10″ N, 25° 18′ 0″ E

Astijärve Maarja kirik on luteri kirik Lätis Valmiera vallas Asti järve kaldal. See on Astijärve kihelkonnakirik.

Hoone on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.[1]

Arvatakse, et esimene kirik rajati Astijärvele juba aastal 1224, nõnda on tegemist Läti alade ühe vanima kirikuga.[2] Wartberge Hermanni Liivimaa kroonikas on mainitud, et kui Johann I von Lunen suri, olid kirikud ehitatud Volmarisse, Astijärvele, Võnnusse ja Trikātasse. Algne kirik asus Asti ordulinnuse juures.

Aastal 1281 andis toonane ordumeister korralduse moodustada Astijärvel kihelkond. Esimesed kirjalikud teated sealse kihelkonnakohta pärinevad siiski alles aastast 1434. Vana kirik põles maha aastal 1654.[3]

Aastal 1669 algasid ettevalmistused uue kiriku ehitamiseks. Hoone võeti kasutusele aastal 1683, kuigi valmis lõplikult kaks aastat hiljem. Ka kantsli sai kirik alles aastal 1684. Aastal 1805 remonditi kirikutorni.[4]

Aastast 1817 oli sealse koguduse õpetaja Wilhelm Friedrich Parrot. Aastal 1863 tabas torni välk ja see põles maha, uus torn valmis aastal 1866.[5]

Aastal 1966 sulgesid nõukogude võimud sealse koguduse ja kirik muudeti kontserdisaaliks. Sealne altarimaal hävitati, rikuti ka suur osa kiriku sisustusest. Hoonet asuti taastama aastal 1981, seejärel allutati kirik Rundāle muuseumile kui religioossete maalide osakond.[6]

Sealne kogudus taastati aastal 1988 Atmoda käigus. Kirik tagastati kogudusele aastal 1992. Aastal 2007 valmis kiriku tarbeks maalitud vana altarimaali koopia.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/6886/
  2. Caune A., Ose I. Latvijas viduslaiku mūra baznīcas. 12. gs. beigas – 16. gs. sākums. Enciklopēdija. Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds, 2010. – 441. lk
  3. Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 527
  4. Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 3324. sleja.
  5. "Burtnieku evaņģēliski luteriskā baznīca un mācītājmuiža". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2018. Vaadatud 3. septembril 2018.
  6. zudusilatvija.lv
  7. Jānis Zilgalvis. Burtnieki Rectory - a symbol of the cultural-historical environment unaltered through time

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]