Jaunburtnieki mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaunburtnieki mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 87

Jaunburtnieki mõis (saksa keeles Sternhof, läti keeles Jaunburtnieku muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Kocēni piirkonnas Bērzaine vallas Bērzaines.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa kohta on esimesi teateid XVII sajandist, mil see kuulus Astijärve mõisa koosseisu. Viimane läänistati XVII sajandi alguses riigikantsler Axel Oxenstiernale. Reduktsiooni ajal reduktseeriti mõis tema järeltulijatelt ja see oli kuni 1762. aastani riigimõis. Aastail 1703–1748 olid mõisa rendivaldajateks Vietinghoffid, seejärel oli see kaks aastat vabahärra Gustav Reinhold von Mengdeni valduses. Aastail 1750–1752 oli rentnikuks Narva kindluse komandant vabahärra Heinrich Wilhelm von Stein, seejärel Viiburi kubermangu nõunik Abraham Hegge. Seejärel valdasid seda Buddenbrockid. 1762. aastal doneeriti mõis Burchard Christoph von Münnichile ja tema abikaasale. Münnichitele kuulus mõis aastani 1774, mil see läks Rönnede valdusse. Vahepeal kuulus mõis veel Chreptowiczitele, aadliseisusse mitte kuulunud Schickide perele ja Smolianidele. Esimese maailmasõja ajal olid mõisa omanikuks Nolckenid.[1]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 16 ja 5/8 adramaad, sellele allus 316 mees- ja 317 naishinge (neist osa olid Matīši kihelkonna hingekirjas).[2] Aastal 1688 oli mõisa suurus 16 ja 1/4 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 15 ja 1/8, aastal 1757 aga 15 ja 7/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 12 ja 11/20 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 12 ja 11/20, aastal 1881 aga 6 ja 70/80, lisaks allus mõisale 16 ja 20/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[4]

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisakompleksist on säilinud härrastemaja, mõisavalitseja maja, laut-tall, ait, sepikoda, piiritusevabrik ja park.

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa koosseisu kuulus aastal 1816 mainitud karjamõis, mis jäi Matīši kihelkonda: Sehmel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jaunburtnieku muiža
  2. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 241.
  3. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 115.
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 137.