Sauļi mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sauļi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 85
Sauļi mõisa härrastemaja

Sauļi mõis (saksa keeles Saulhof, läti keeles Sauļu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Burtnieki piirkonnas Rencēni vallas Sauļis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sauļi ja Labrenči mõisade alad kuulusid kunagi Thomas Owerhagenile. Aastal 1549 läänistas Johann von der Recke mõisa Valentin Hahnile. Poola kuningas Zygmunt II August kinnitas tema omandiõigust 1567. aastal ja lisas tema valdustele pool adramaad koos kõrtsiga. Selle valduse päris koos Lizdēni mõisaga tema poeg Libbert Hahn. Kuna viimase pojad jäi truuks Poola kuningale, langes Lizdēni XVII sajandi algul Rootsi kuninga kätte. Gustav II Adolf kinnitas 15. mail 1632 valdusõigust Norrköpingi otsuseõiguse alusel tema väimeestele kapral Johann von Wahlenile ja lipnik Heinrich Pfeilile. Nad jagasid valdused omavahel ära ja Sauļi omanikuks sai Pfeil. Pärast tema surma pärisid selle tema pojad.[1]

Sauļi päris Heinrichi vanem poeg, noorem poeg Libbert päris aga Sauļist eraldatud Labrenči mõisa. Et aga Libberti vend suri lastetuna, sai Libbertist aastal 1654 ka Sauļi omanik. Aastal 1736 said mõisade restitutsiooni käigus Sauļi enda valdusesse kaptenid Carl Gustav Pfeil ja tema õde Johanna Maria Drath. Carl Gustavi tütar abiellus aastal 1757 Carl Gideon Laudohniga, edaspidi kuulus mõis nende järeltulijatele.[2] Viimane omanik oli vabahärra Harald von Loudon.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 2 ja 7/8 adramaad, sellele allus 55 mees- ning 71 naishinge.[3] Aastal 1641 oli mõisa suurus (sel aastal koos Labrenči mõisaga) 8 ja 1/2 adramaad, aastal 1688 aga kolm adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 2 ja 3/8, aastal 1757 aga 3 ja 1/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 2 ja 9/20 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 2 ja 9/10, aastal 1881 aga 2 ja 3/80, lisaks allus mõisale 3 ja 64/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 143.
  2. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 117-118.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 241.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 115.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 137.