Arutelu:Tallinna Ülikool

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Nüüd tuleks vist üle minna nimetusele "Tallinna Ülikool". Kuidas seda teha? Andres 18:38, 9 Jun 2005 (UTC)


Tallinna Ülikool moodustus sel teel, et Tallinna Pedagoogikaülikool nimetati ümber Tallinna Ülikooliks. Selle ülikooliga liitunud asutused ühinesid Tallinna Ülikooliga (või ka Tallinna Pedagoogikaülikooliga). Jutt koondumisest on eksitav ning väljendab küll ülikooli ametlikku poliitikat ja eesmärke, kuid mitte fakte. Andres 17. mai 2006, kell 19.57 (UTC)

Seadus, millest jutt on, ei teinid muud, kui asendas sõnad "Tallinna Pedagoogikaülikooli" sõnadega "Tallinna Ülikooli". Minu meelest ei saa seda tõlgendada kuidagi teisiti kui nimemuutusena. Tallinna Ülikooli eelkäijad on ikkagi Tallinna Pedagoogikaülikooli eelkäijad. Andres 17. mai 2006, kell 20.01 (UTC)

Tallinna Pedagoogikaülikool nimetati kõigepealt ümber Tallinna Ülikooliks ja alles seejärel ühines sellega näiteks Eesti Humanitaarinstituut. Tallinna Ülikooli kui uue ülikooli asutamist ei ole kunagi toimunud. Andres 6. märts 2009, kell 21:29 (UTC)

mis loodi Eesti Vabariigi Riigikogu otsusega mitme Tallinnas asuva ülikooli ja akadeemilise asutuse ühinemise tulemusena

Minu meelest on just see väärinformatsioon. Kui aga selline otsus tõesti olemas on, siis on teine asi.
Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilise Instituudi ja võib-olla ka Tallinna Õpetajate seminari mainimine Tallinna Ülikooli eelkäijana on minu meelest õige. Andres 6. märts 2009, kell 21:32 (UTC)

Välislinkide asemel tuleb teha siselingid. Välislingid tulevad alles viidatavatesse artiklitesse. Andres 17. mai 2006, kell 20.09 (UTC)


Varasem variant:

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ; 2005. aastani Tallinna Pedagoogikaülikool, lühend TPÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.

Selle eelkäija Tallinna Õpetajate Seminari pidulik avaaktus peeti 15. septembril 1919. aastal. Seminaris töötasid oma aja silmapaistvamad koolimehed, keda tunti kogu Eestis. 1928. aastal muutis õppeasutus struktuuri ja sai nimeks Tallinna Pedagoogium. Õppetöö kestis kaks aastat ja vastu hakati võtma gümnaasiumide, kesktehnikakoolide ja kunstitööstuskooli lõpetanuid. Pedagoogiumi õppeprotsessi reorganiseerimisel jälgiti mõnevõrra kõrgkooli eeskujusid. Ümberkorralduste tulemusena avati meeskäsitöö, laulmise ja muusika, järgmisel aastal naiskäsitöö, aianduse ja vene õppekeelega algkooliõpetaja eriala.

1937. aastal tunnistati pedagoogiumi süsteem ebaotstarbekaks ning tegevust alustas uuesti Tallinna Õpetajate Seminar.

1940. aastal kolis seminar Vene tänavalt Narva maanteele, vastvalminud Riikliku Inglise Kolledži majja (nüüd TPÜ peahoone). Seitse aastat hiljem reorganiseeriti õppeasutus kuueaastase õppeajaga Tallinna Õpetajate Instituudiks. Neljal esimesel kursusel oli üldhariduslik iseloom, 5. ja 6. kursusel valmistuti üliõpilastena õpetajatööks. Avati eesti keele ja kirjanduse, vene keele ja kirjanduse, inglise keele, ajaloo, füüsika-matemaatika ja loodusteaduste-geograafia eriala. Täiendavalt võis õppida ka muusikat ja laulmist, joonistamist ja joonestamist ning kehalist kasvatust. Lõpetaja sai 5.–7. klassi õpetaja kutse.

1952. aastal muudeti Tallinna Õpetajate Instituut kõrgkooliks õppeajaga 4 aastat statsionaarses õppes ja 5 aastat kaugõppes. Aegamööda õppeasutuse profiil laienes. 1965. aastal alustas tööd kultuurharidustöö osakond, Tartu Ülikoolist toodi üle raamatukogunduse ja bibliograafia eriala, kaks aastat hiljem avati koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala. Kõrvuti õppetöö korraldamisega kujunes instituudi üheks põhiülesandeks erialase teadustöö arendamine ning oma erialadele järelkasvu koolitamine.

1983. aastal lõpetati keeleteaduskonna uue õppehoone ja üliõpilaste ühiselamu ehitamine. Samal aastal hakkas ilmuma ajaleht.

1992. aastast kannab õppeasutus Tallinna Pedagoogikaülikooli nime. Sama aasta aprillis promoveeriti esimesed audoktorid. 1995. aasta algusest määratles Eesti Vabariigi Ülikooliseadus TPÜ ühena kuuest Eesti avalik-õiguslikust ülikoolist. 1997. aastal ühinesid Tallinna Pedagoogikaülikooliga endised Teaduste Akadeemia instituudid Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut ja Ökoloogia Instituut.

Viimaseid aastaid iseloomustab ulatuslik õppetöö reform: mindi üle ainesüsteemidele, avati magistri- ja doktoriõpe.

Ülikooli rektor on alates 2001. aastast Mati Heidmets. Tema ametiaeg lõpeb 14. mail 2006. 13. veebruaril 2006 valiti uueks rektoriks Rein Raud.

Aastal 2005 sai ülikool Tallinna Ülikooli nime. 15. mail 2005 ühines Tallina Ülikooliga Eesti Humanitaarinstituut. 29. juulil 2005 allkirjastati ühinemisleping Ajaloo Instituudiga. Teoksil on ka Audentese Ülikooli meediateaduskonna ületulek Tallinna Ülikooli.

Tallinna Ülikooli õuel on valmis veebruaris 2006 uus õppehoone.

2005. aastal võeti ülikooli vastu umbes 2400 üliõpilast.

Andres 3. juuni 2006, kell 09.09 (UTC)

Võiks vaidluse lõpetada ja lähtuda 29.04.2006, kell 18.31 versioonist. Praegune viide seadusele ja reklaamtekst on õige kummalised. --Pehlakas 29. juuni 2006, kell 20.29 (UTC)
Taastasin varasema variandi. Siin on viimatine variant, milles kindlasti leidub materjali, mida saaks integreerida:

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.

Tallinna Ülikool moodustati tulenevalt Riigikogu poolt 16. veebruaril 2005 vastu võetud ülikooliseaduse § 3 muutmise seadusele. Seadus hakkas kehtima ning Tallinna Ülikool tekkis 18. märtsil 2005.

Tallinna Ülikooli nime alla on koondunud mitmed Eesti kõrgharidus- ja teadus-arendusasutused, et kasvada sallivaks, avatuks, väärikaks, akadeemilist nõudlikkust ja akadeemilist vabadust väärtustavaks ülikooliks. Tallinna Ülikooli nime alla on koondunud elujõulised ja aktiivselt tegutsevad haridusasutused nagu Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Humanitaarinstituut (ühines TLÜ-ga 15. mail 2005) ja Audentese Ülikooli meediateaduskond (ühines TLÜ-ga 1. jaanuaril 2006); aga ka Eestis ainulaadsed teadus-arendusasutused nagu Ajaloo Instituut (ühines TLÜ-ga 29. juunil 2005), Ökoloogia Instituut, Eesti Demograafia Instituut, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut ning Akadeemiline Raamatukogu. Nende varem iseseisvalt tegutsenud organisatsioonide ühinemine üheks suureks Tallinna Ülikooliks on loonud kokkuvõttes paremad võimalused tõsta pakutava kõrghariduse kvaliteeti, luua teadustööks paremad tingimused ja rikastada õppetööd samas ülikoolis tehtavate uuringute tulemustega.

Tallinna Ülikooli rektor on alates 15. maist 2006 Rein Raud. Tema ametiaeg kestab viis aastat.

1. märtsi 2006. aasta seisuga õppis Tallinna Ülikoolis 6640 üliõpilast. 2005/2006 õppeaastal võeti vastu 2644 üliõpilast, neist bakalaureuseõppesse 1751 üliõpilast, magistriõppesse 851 üliõpilast, doktoriõppesse 42 üliõpilast.

Tallinna Ülikoolis õpitakse ja õpetatakse humanitaar-, sotsiaal- ja haridusteadusi, täppis- ja loodusteadusi, kauneid kunste ja kehakultuuri. 2006. aasta suvel toimub vastuvõtt 50 bakalaureuse-, 70 magistri- ja 16 doktoritaseme erialale.

Tallinna Ülikooli koosseisu kuuluvad järgmised põhiüksused:

Välislingid[muuda lähteteksti]

Andres 29. juuni 2006, kell 21.18 (UTC)


Terve ajaloost rääkiv osa on viimaste redaktsioonidega kadunud. Kas see on õigustatud? Jaan513 21. juuli 2006, kell 12.42 (UTC)

Muidugi ei ole. Viimane variant sisaldab olulisi faktivigu ning on üles ehitatud peamiselt retoorikaga. Eeelmine variant vajab olulist täiendamist, kuid seal ei ole neid puudusi. Taastan eelmise variandi. Viimane variant:

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.

Tallinna Ülikool (TLÜ) loodi 18. märtsil 2005 EV Riigikogu otsusega mitme Tallinnas asuva ülikooli ja akadeemilise asutuse ühinemise tulemusena, kuid tema asutamisprotsess algas juba 15. mail 2002. aastal, mil ülikooli algatajad sõlmisid Tallinna linna ning Haridus- ja teadusministeeriumiga Tallinna Ülikooli loomist toetava lepingu.

Moodustus tugeva potentsiaaliga õppe- ja teadusasutus, mille ümber on koondunud olulisesem osa Tallinna humanitaar- ja sotsiaalteadlastest, järjest kasvamas on ka loodus- ja täppisteaduste osakaal. Tallinna ülikooli algatajate traditsioonid ulatuvad Eesti pikima ajalooga õpetajakoolitusest maailma uusima humanitaar- ja sotsiaalteadusliku mõtte maaletoomise ja rakendamiseni Eesti kontekstis, ülikooli rikkuste hulka kuulub ka olulisim vanade raamatute kogu Eestis (Baltica).

Uueks ülikooliks ühinesid 2003.-2005. aastal Tallinna Ülikooli algatajad - Ajaloo Instituut, Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Humanitaarinstituut ja Tallinna Pedagoogikaülikool. Alguses ülikooli rajamises osalenud Eesti Kunstiakadeemia otsustas siiski jätkata iseseisana ning Viljandi Kultuuriakadeemia otsustas regionaalpoliitilistel kaalutlustel liituda Tartu Ülikooliga. Aasta peale Tallinna Ülikooli tekkimist liitus ülikooliga veel ka Audentese Ülikooli meediateaduskond, mille baasil rajati ülikooli koosseisu Balti Filmi- ja Meediakool. Ka mitmed teised Tallinna ülikoolid ja teadusasutused on tundnud huvi koostöö tihendamise ja võimaliku assotsieerumise vastu.

Tallinna Ülikool koosneb 6 teaduskonnast, 6 instituudist ja 3 kolledžist, tasemeõpet viivad nende seast läbi 11 üksust ja 4 tegelevad vaid uurimistööga. Esimene vastuvõtt Tallinna Ülikooli toimus 2005. aasta suvel. Ülikoolis õpib praegu enam kui 7000 tudengit ja töötab enam kui 400 teadlast ja õppejõudu.

Tallinna Ülikool on kuulutanud oma strateegiliseks eesmärgiks muutuda rahvusvaheliseks teadusülikooliks ja kinnitab, et on valmis kandma sotsiaalset vastutust, pakub paindlikku ja kollegiaalset keskkonda õppimiseks ja isiklikuks arenguks, kõrgeid kvaliteedinõudeid ja samas neile vastavat akadeemilist vabadust kõigile oma üliõpilastele ja töötajatele.

Pluss välislink, kategooriad ja vikilink.

Andres 22. juuli 2006, kell 06.05 (UTC)

Vastupidi, just nimelt koondumine kajastab fakte. Ülikooli loomise seaduse juures on ka seletuskiri, kus on kirjas, et Tallinna Ülikool moodustub erinevate asutuste koondumise teel. Ülikooli loomisel sõlmitud ühinemislepingud sätestavad ülikooli ka ühinevate üksuste õigusjärglasena, nii et ka juriidiliselt ei ole TLÜ mitte ümbernimetatud Pedagoogikaülikool, vaid liitunud üksuste ühine õigusjärglane. Eksitav on hoopis ülikooli (ka Pedagoogikaülikooli) seostamine 1919 asutatud seminariga, sest seal mingit juriidilist järjepidevust ei ole, ehkki traditsioon kanti edasi.

Katsume seda asja siis uurida ning koostada ühiselt artikli, mis kõiki asjaolusid arvesse võtab. Seniks jätan vaidlustamismärke. Seminari suhtes võib Sul õigus olla. Andres 23. juuli 2006, kell 17.34 (UTC)
Palun anna link sellele seletuskirjale, mida Sa mainisid. Andres 23. juuli 2006, kell 17.36 (UTC)

Uueks ülikooliks ühinesid 2003.-2005. aastal Tallinna Ülikooli algatajad - Ajaloo Instituut, Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Humanitaarinstituut ja Tallinna Pedagoogikaülikool.

Kui ma õigesti mäletan, siis Humanitaarinstituut ühines Tallinna Ülikooliga, teised nimetatud ühinesid juba varem Tallinna Pedagoogikaülikooliga. Ükski ühinemine ei toimunud pariteetsetel aalustel, vaid nii, et üks asutustest lakkas iseseisvana olemas, teine jäi alles. "Koondumine" leidis sisuliselt tõesti aset, kuid seejuures ei moodustunud juriidiliselt uut asutust.

Tallinna Ülikool on kindlasti kõikide Tallinna Pedagoogikaülikooliga ja Tallinna Ülikooliga ühinenud asutuste õigusjärglane. Seda, kas ta on Tallinna Pedagoogikaülikooli õigusjärglane, tuleb kontrollida. Andres 23. juuli 2006, kell 17.44 (UTC)

Alguses ülikooli rajamises osalenud Eesti Kunstiakadeemia otsustas siiski jätkata iseseisana ning Viljandi Kultuuriakadeemia otsustas regionaalpoliitilistel kaalutlustel liituda Tartu Ülikooliga.

See "regionaalpoliitilistel kaalutlustel" on arusaamatu. Seda küll deklareeriti, aga niipalju kui mina aru saan, osutus ühinemisel takistuseks kattuvate erialade olemasolu. Andres 23. juuli 2006, kell 17.44 (UTC)

Tallinna Ülikool on kuulutanud oma strateegiliseks eesmärgiks muutuda rahvusvaheliseks teadusülikooliks ja kinnitab, et on valmis kandma sotsiaalset vastutust, pakub paindlikku ja kollegiaalset keskkonda õppimiseks ja isiklikuks arenguks, kõrgeid kvaliteedinõudeid ja samas neile vastavat akadeemilist vabadust kõigile oma üliõpilastele ja töötajatele.

Mulle tundub, et see on retoorika, mis suurt midagi ei tähenda. Andres 23. juuli 2006, kell 17.46 (UTC)

Taastasin pisikeste muudatustega vana kuju. Täiendused ja parandused on teretulnud. Andres 1. august 2006, kell 07.43 (UTC)

2007[muuda lähteteksti]

Arusaamatuks jääb, mis asi on Tallinna Ülikooli õu? --WikedKentaur 30. august 2007, kell 21:43 (UTC)

Kirjutasin selgemalt. Mõeldud oli nähtavasti ülikooli territooriumi, mis asus hoonetest õue pool. Andres 30. august 2007, kell 21:46 (UTC)

Logo tuleb üles laadida.

1919 on asutamisaastana kindlasti vale, asendasin selle 1952. aastaga, aga tõenäoliselt tuleb veelgi hilisemaks panna.

(Varemalt) 1952 on kindlasti õige. Näiteks Tartu Ülikool loeb oma asutamise aastaks 1632, mitte 1631, kui asutati Tartu gümnaasium. --Improvisaator 29. oktoober 2008, kell 14:59 (UTC)

Üliõpilaste hulka arvatakse ametlikult ka doktorandid. Andres 29. oktoober 2008, kell 06:53 (UTC)

Lisasin logo. iffcool 29. oktoober 2008, kell 14:55 (UTC)
doktorandid on ju kokku üliõpilaste numbris sees ja viide, kust võetud, on ka olemas. Miks selle Tallinna Õpetajate Instituuti asutamine algusaastaks ei sobi? Kas too kool siis ei andnud kõrgharidust? 1952 on selle teksti järgi tehtud ainult 6-aastasest õppest 5-aastane, mis oluline tähis see on? Kas kuskil on olemas mingi ametlik kooli ajalugu? Mina kodulehelt küll ei leidnud. --Oktav 29. oktoober 2008, kell 16:12 (UTC)
Jah, tõepoolest, üliõpilaste koguarv, samuti bakalaureuseüliõpilaste, magistrantide ja doktorantide arv on õiged, kuid valesti ja segaselt esitatud. Selguse huvides võiksid tabelis olla lahtrid "Üliõpilasi kokku", "Bakalaureuseõppes" ja "Magistriõppes" ja "Doktoriõppes". Aspirante ei ole, see on vale nimetus.
Mina ei tea, mida tuleb lugeda ülikooli asutamisaastaks. Tallinna Õpetajate Instituut andis tollases mõttes lõpetamata kõrghariduse. Praeguste kriteeriumide järgi oli tegu küll kõrgkooliga, ent mitte ülikooliga. 1952 asutati tollase terminoloogia järgi kõrgem kool Tallinna Pedagoogiline Instituut. See on võrreldav praeguses mõttes ülikooliga. Kuueaastane õpe hõlmas nähtavasti ka keskharidust.
Praegune tekst järgibki Tallinna Pedagoogikaülikooli ametlikku ajalugu. Praeguse juhtkonna seisukoha või retoorika järgi algab Tallinna Ülikooli ajalugu 2005. aastal. Seetõttu mingit varasemat ajalugu kodulehel ei olegi. Minu meelest võib seda seika mainida, aga ei saa aluseks võtta. Vaata sellesama arutelu algust. Andres 29. oktoober 2008, kell 18:51 (UTC)

Magistriõppe jaoks tuleb teha eraldi lahter. Andres 30. oktoober 2008, kell 14:02 (UTC)


faculty on akadeemiline personal. Andres 30. oktoober 2008, kell 15:08 (UTC)

minu viga. see number tuleks teiste eesti ülikoolide juures ka ära parandada. Kas assistent on akadeemiline personal? Maaülikoolis on kõik eraldi toodud --Oktav 30. oktoober 2008, kell 15:18 (UTC)
Jah, sinna kuuluvad kõik õppejõud ja teadurid. Assistent on õppejõud. Andres 30. oktoober 2008, kell 15:31 (UTC)

Kampus ei võrdu üli6pilaselamutega, vaid on laiem mõiste. Kas Mati Heidmetsa ametiaja lõppemise kuupäeva väljatoomine on vajalik? --Vulc 23. november 2008, kell 02:15 (UTC)

Milline parandus seoses kampusega tuleks teha

Sõnastust on tarvius muuta, aga rektorite vahetumise kuupäev on minu meelest artiklis vaalik küll. Andres 23. november 2008, kell 15:47 (UTC)


Selle "välja otsitud" asemel oli enne midagi paremat. Või mäletan ma valesti? --Epp 18. jaanuar 2011, kell 05:49 (EET)

Vaadatud. Andres 18. jaanuar 2011, kell 08:26 (EET)

Vanad statistilised andmed tuleks kuidagi säilitada. Andres 18. jaanuar 2011, kell 08:26 (EET)

Peatükk "Rektorid"[muuda lähteteksti]

(üle toodud siit: Arutelu:Tallinna Ülikooli rektorite loend)

Kindlasti tuleks lisada tegelikud ametinimetused, mida nad oma ametiajal kandsid. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas anonüümne (arutelukaastöö) 5. oktoober 2013.

Pedagoogium[muuda lähteteksti]

Ei saa aru, millisest allikast pärineb väide, et Tallinna Pedagoogium sai lõpu 1937. aastal. Minu ema astus pedagoogiumi 1940. aastal ja lõpetas 1942. aastal. Ta toonitas alati, et pedagoogium oli aste kõrgem kui õpetajate seminar ning et Tallinna Pedagoogiline Instituut tehti pedagoogiumist ning et hoonegi oli Tallinna Pedagoogiumi hoone, milles paiknes ka õpetajate seminar.Ssgreporter (arutelu) 9. november 2015, kell 00:35 (EET)


Algus asendati sellise tekstiga, mis ei ole Vikipeediasse sobiv. Ma panen vana tagasi, kuigi see vajab kohendamist. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 21:20 (EEST)


Tallinna Ülikool on avalik-õiguslik ülikool, tudengite arvult kolmas Eestis. Väga paljusid erialasid õpetava ülikooli siht on olla targa eluviisi eestvedaja Eestis, vaimsuselt aga uutmoodi akadeemiline.

Kuuest instituudist ning Haapsalu ja Rakvere kolledžitest koosnev ülikool on koondanud tegevuse viide fookusvaldkonda. Need on haridusuuendus, terve ja jätkusuutlik eluviis, kultuurilised kompetentsid, ühiskond ja avatud valitsemine ning digi- ja meediakultuur

Nüüd on see tagasi pandud. See ei ole entsüklopeediasse sobiv tekst.

Enne oli siin nii:

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool. 18. märtsini 2005 kandis see Tallinna Pedagoogikaülikooli nime.

Tallinna Ülikooli rektor on 15. maist 2011 Tiit Land. Eelmine rektor oli Rein Raud (15. mai[viide?] 2006 – 15. mai 2011).

Alates 2015. aastast on ülikoolil 6 instituuti ja 2 kolledžit (enne seda 19 instituuti ja 5 kolledžit).

Peale selle, ülikooli asutamisaasta ei ole 2005. Mis see on, seda ma ei oska öelda. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 22:37 (EEST)

Siin on ka faktiviga: ülikoolil on peale instituutide ja kolledžite ka teisi allasutusi. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 22:40 (EEST)


Vanad andmed tuleks kuidagi säilitada, kas või arutelulehel.

Ülikooli asutamisaasta ei ole 2005. Aastal 2005 muutus ülikooli nimi ja pärast seda ühines ülikooliga mitu muud asutust. Uut ülikooli ei moodustatud, kuigi see oli algul plaanis. Andres (arutelu) 21. september 2017, kell 11:42 (EEST)

Tallinna Õpetajate Seminar[muuda lähteteksti]

Pakun, et Tallinna Õpetajate Seminar võiks olla eraldi. :Andres (arutelu) 12. detsember 2017, kell 19:15 (EET)

v-o, märgin siinkohal ka märksõna Tallinna õpetajate seminar. Vt ka arutelu:Tallinna Õpetajate Seminar--Estopedist1 (arutelu) 10. august 2019, kell 14:55 (EEST)

Uus ülikool[muuda lähteteksti]

Tallinna Ülikooli ei asutatud 2005. aastal. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 13:10 (EET)

Tallinna Ülikool loodi 18. märtsil 2005. aastal Riigikogu otsusega mitme Tallinnas asuva kõrgkooli ja teadusasutuse ühinemise tulemusena. (vt http://www.tlu.ee/et/ylikool/Yldtutvustus/ajalugu/kronoloogia) --Merryapples (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 20:33 (EET)
See ei ole faktiliselt tõsi. Riigikogu lihtsalt asendas seaduses ühe nime teisega. Muutus nimi, mitte midagi muud, uut asutust ei moodustatud. Teised asutused liitusid olemasoleva ülikooliga hiljem, mitte sellel päeval.
Algselt oli küll kavas või arutusel asutuste ühinemine uueks ülikooliks, aga seda ei toimunud. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 20:46 (EET)

Ma saan aru, et Andres vaidleb Tallinna Ülikooli nö ametliku ajalookäsitlusega. Ma ei tea, kummal on õigus. Ülikooli mitmetes dokumentides esitatakse käsitlus, et Tallinna Ülikool asutati 2005. aastal ja sama käsitlust on kommunikeerinud tolle perioodi rektorid, sh Mati Heidmets ja Rein Raud. Andrese käsitlus paistab olema, et 2005. aastal toimus vaid ümbernimetamine ja identsus ei muutunud. Sarnaseid seisukohti on Andres esitanud ka muudel juhtudel, nii et selles mõttes on ta positsioon järjekindel, isegi kui see kõigi allikatega ei ühildu ja on seetõttu originaaluurimusliku maiguga. 16. veebruaril 2005 võttis Riigikogu vastu ülikooliseaduse § 3 muutmise seaduse (vahemärkusena - see oli seadus, mitte otsus. Selles osas ei ole ülikooli kodulehe tekst korrektne, sest on segamini aetud otsus ja seadus) järgmises sõnastuses: "Ülikooliseaduse (RT I 1995, 12, 119; 2003, 33, 206; 58, 387; 2004, 5, õiend; 45, 316; 53, õiend; 56, 404) § 3 lõikes 1 asendatakse sõnad «Tallinna Pedagoogikaülikooli» sõnadega «Tallinna Ülikooli»." See seadus jõustus 18. märtsil 2005. Kas see tähendab, et seadusega nimetati Tallinna Pedagoogikaülikool ümber Tallinna Ülikooliks? Pelgalt seaduse sõnastuse järgi seda väita ei saa, sest sama õiguslik sõnastus oleks asjakohane ka juhul kui Tallinna Pedagoogikaülikool lõpetas tegevuse ja/või reorganiseeriti ning tegevust alustas Tallinna Ülikool. Seega, pelgalt viitega seaduse sõnastusele Andres oma seisukohta põhjendada ei saa. Mulle paistab, et ka regorganiseerimise fakt ei ole vaieldav. Küsimus võib aga olla selles, et millal täpselt reorganiseerimine toimus. Ilmselt ei toimunud see kogu mahus kõik täpselt 18. märtsil 2005, s.t. Riigikogu seaduse jõustumise päeval. Seda kinnitab ka ülikooli kodulehel olev tekst, mis sedastab, et 18. märtsil 2005. aastal "jõudis lõpule 2002. aastal alanud protsess, milles Tallinna Ülikooli tollastest üksustest osalesid veel Eesti Humanitaarinstituut, Ajaloo Instituut ja Akadeemiline Raamatukogu." Nüüd, kas asjaolu, et reorgniseerimine ei toimunud kogu mahus ühe sammuga, seaduse jõustumise kuupäeval, vaid protsessina, on määrava tähtsusega, et väita, et "muutus vaid nimi, mitte midagi muud." Mulle tundub, et Andres peab vähemasti oma väidet märksa põhjalikumalt ja viidetega tõestama.--VillaK (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 21:32 (EET)

Kommunikeeritud on loosungeid, mitte fakte, ja vähemalt mina ei ole seda juttu kunagi nii tajunud, et sellega tahetakse faktilisi tõdesid esitada. Uue ülikooli loomine on sümboolne, mitte tegelik. Ja ka seadus ei toiminud otseselt, vaid pigem sümboolselt. Seadusemuudatus andis lihtsalt uue nime kasutamisele seadusliku aluse. Seadus ju ei öelnud, millise ülikooli nimi see on. Seletuskirjas küll selle kohta üht-teist on, aga seda ei saa ka võtta kirjeldusena toimunust, vaid ainult kavatsusena, mida tahetakse saavutada. Muidugi ei saa ainuüksi seaduse põhjal öelda, mis tegelikult toimus. Selles asi ongi, et sellest seadusest ei tulene, et loodi uus ülikool, ja viidetega seadusele seda tõendada ei saa.
Ma räägin lihtsalt seda, mida kõik, kes neis asutustes tollal töötasid, peaksid teadma. See ei saa olla mingi saladus, mille paljastamiseks peaks originaaluurimusi tegema. Mina ei hakka allikaid koguma, kuid juhin tähelepanu sellele, et kõike, mida ülikool enda kohta ütleb, ei maksa sõna-sõnalt võtta.
Protsess jõudis lõpuni? Ei, protsess jõudis lõpuni siis, kui need teised asutused läksid ülikooli koosseisu. Ja see ei toumunud 18. märtsil, vaid konkreetsetel kuupäevadel pärast seda. Protsessi all mõeldakse nähtavasti asutustevahelisi läbirääkimisi ja kokkuleppeid. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 22:59 (EET)
Kui ülikooliga kolm väikest asutust ühineb, see ju iseenesest ei muuda seda ülikooli uueks ülikooliks, olgu loosungid millised tahes.
Ma toon lihtsa näite. Ülikooli rektor valiti siis, kui nimemuutust ega ühinemisi polnud toimunud. Kui oleks loodud uus ülikool, kuidas siis vana ülikool oleks saanud sellele rektori valida?
Minu meelest peaks olema väga lihtne kindlaks teha, et uue ülikooli loomist juriidilises ega muus faktilises mõttes 2005. aastal ei toimunud. Ülikool vahetas nime ja laienes mõnevõrra. Hiljem on ta veelgi laienenud, ent on ikka veel sama ülikool. Mõistagi on toimunud pikaajaline protsess teel pedagoogilisest instituudist korraliku teadusülikooli poole, aga seegi algas juba hulga varem. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 23:18 (EET)
Sa osundad siin nüüd, et allikad moonutavad tõde ja seetõttu ei tuleks allikaid usaldada. Ent kui toimub (juhul kui toimub) süstemaatiline valetamine ja ükski allikas ei räägi tõtt, siis peab ju tõde ometi kuidagi tuvastatav olema. Sest kuidas seda muidu saab kajastada. Mis siis üle jääb? Tunnistajate ütlused? Kui palju neid tunnistajaid olema peaks, et need omaksid suuremat kaalu kui ühe inimese subjektiivne seisukoht? Ja need tunnistused peaksid siis ka kuidagi fikseeritud ja avaldatud olema, vastasel juhul ei ole need sõltumatute allikatena viidatavad. Ma soovitan, et avalda oma seisukoht oma nimel kusagil ajalehes või veebiväljaandes, siis saaks artikli tekstis vähemasti viidada, et ülikooli loomise käsitluse kohta on olemas ka ametlikust versioonist erinevaid käsitlusi. Ehk nii saaks näidata, et Tallinna Ülikooli asutamise kohta on erinevaid tõlgendusi ja Sinu tõlgendus on üks alternatiividest, mis seab ülikooli juhtkonna poolt levitatava versiooni kahtluse alla. Aga praegu Sa kasutad siin arutelulehte selleks, et püüda veenda teisi, et Sinu tõlgendus on õige ja ülikooli kodulehel kirjeldatav versioon vale. Häda on aga selles, et aruteluleht ei ole artikli tekstis viitena kasutatav.
Mõni sõna veelkord ka tõendamiskoormusest. Kuitahes ilmselge või iseenesestmõistetav Sulle mõni seisukoht, kirjutamisviis vms ka ei tunduks, siis juhul kui Sinu seisukoht või tõlgendus erineb valdava enamuse viidatavate allikate seisukohtadest või tõlgendustest või Sinu soovitatav kirjaviis erineb seni kasutuselolnud ja tavapärasest kirjaviisist, siis tõendamiskoormus on ikkagi Sinul. Sina pead tõendama ja põhjendama, et tõlgendus on adekvaatne ja Sinu soovitud kirjaviis on õige. Sa ei saa hakata nõudma, et teised peaksid tõestama, et Sa eksid. See tähendaks nn pööratud tõendamiskoormust (reverse burden of proof), mis ei ole sellistes olukordades kohane. Ei, Sina pead tõestama, et allikad eksivad ja juurdunud tavad on valed. Ja Sinu tõestus peab olema viidatav. Vastasel juhul jääb see diskussioon lihtsalt intellektuaalselt huvitavaks mõttevahetuseks, mis mistahes praktilise eesmärgi jaoks on aga suuresti kasutu.--VillaK (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 23:43 (EET)
Ma lihtsalt juhin tähelepanu sellele, et allikaid lugedes tuleb eristada fakte ja retoorikat. Ma andsin ainult vihje, mis suunas tuleb vaadata. Tunnistajate ütlusi küll vaja ei ole, piisab avalikustatud faktidest.
Ei, ma ei arva, et oleks mitu versiooni. On faktid ja seda tõlgendav retoorika. Materjal tuleb esitada nii, et lugeja jaoks need asjad segi ei läheks. Allikas, millele viidati, on faktid ja retoorika segi, ja seda ei saa sõna-sõnalt võtta. Mulle tundus, et see, mida ma räägin, on enesestmõistetav. Tõesti ma eeldan, et inimesed üldiselt teevad faktidel ja retoorikal vahel.
Me oleme ju kõik huvitatud sellest, et Vikipeedia esitaks fakte kallutamatult. See ei ole minu eraasi, mina ei taha levitada oma uudseid seisukohti ja ideid. Mina ei pea kogu tööd ise ära tegema või üldse mitte midagi ütlema. Me peaksime ttegema koostööd, mitte võistlema.
Ja kui mina milleski eksin, siis on hea, kui minu seisukoht ümber lükatakse. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2018, kell 00:27 (EET)
Kindlasti tuleb fakte ja retoorikat eristada ja neid ei tohiks segi ajada. Samas, inimesi ikkagi huvitavad mitte ainult faktid, vaid ka nende tõlgendus. Fakt on tõesti selline, et 16. veebruaril 2005 võttis Riigikogu vastu ülikooliseaduse muutmise seaduse, millega ülikooliseaduse § 3 lõikes 1 asendati sõnad «Tallinna Pedagoogikaülikooli» sõnadega «Tallinna Ülikooli». Kuid edasi tekib küsimus, et mida see fakt siiski tähendab? Fakt on näiteks ka see, et selle seaduseelnõu seletuskirja järgi oli eelnõu eesmärgiks "luua õiguslik alus Tallinna Ülikooli tekkimiseks." Seletuskiri on seaduse tõlgendamisel tavapäraselt üheks allikaks kuivõrd see peaks põhimõtteliselt väljendama seaduseelnõu algataja tahet ja mõtet. Seletuskiri ütleb mh ka et "Eelnõu otseseks mõjuks on erinevate protsesside (Tallinna Pedagoogikaülikooli nimemuudatus, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Ajaloo Instituudi ühinemine Tallinna Pedagoogikaülikooliga, Eesti Humanitaarinstituudi liitumine) koosmõjus TLÜ kui iseseisva nimetuse tekkimine Eesti kõrgharidusmaastikule. Idee algatajad ei soovi piirduda formaalse nimetuse muutusega /.../". Ka need on faktid. Nüüd, on põhimõtteliselt võimalik, et eelnõu algatajate tahe ning seadusandja mõte tegelikult erinevatel põhjustel ei realiseerunud. See vajaks siis aga tõendamist täiendava uurimistöö ja kolmandate allikatega. Ainuüksi eeltoodud faktide põhjal seda veel järeldada ei saa. Häda on ka selles, et Sa võitled retoorikaga lihtsalt omapoolse retoorikaga. Sinu väited, et "Jutt koondumisest on eksitav" ning "Muutus nimi, mitte midagi muud" on hinnangulised, retoorilised. Ehk Sul on samamoodi faktid ja retoorika segamini. See on see, mille põhjal ütlen mina, et Sa esitad lihtsalt alternatiivse versiooni, tõlgenduse, mis erineb ülikooli nö ametlikust versioonist. Ehk sisuliselt Sa vaidled retooriliselt ülikooli ajalookäsitlusega. Seejuures paistab mulle, et mõlemal poolel on oma mitte-triviaalne argumentide konstruktsioon. Ja ehk mõlemad versioonid suhtuvad faktidesse mõnevõrra valikuliselt, tõstes esile teatud (enda argumentatsiooniga sobivamaid) fakte ja vaadates mööda teistest faktidest või tähtsustades neid vähem. Nii nagu see üsna tüüpiliselt võistlevate argumentatsioonide puhul toimub. Ma ei võta siin üldse seisukohta, et kumb versioon mulle isiklikult veenvam tundub. Ma arvan ka, et Sinu tõlgendus võiks olla artiklis kajastatav ülikooli juhtkonna versiooni kõrval, kuid selle eelduseks on siiski, et on olemas viidatav allikas, kus see tõlgendus on esitatud. Sest ülikooli n.ö ametlik versioon on allikatega viidatav. --VillaK (arutelu) 15. jaanuar 2018, kell 22:18 (EET)
Olen nõus, et ka tõlgendus pakub huvi, aga tõlgendus tuleb esitada faktidest eraldi ja nii, et oleks näha, et see on tõlgendus ja kelle tõlgendus see on.
Seletuskirjas on otseselt juttu pedagoogikaülikooli nimemuudatusest, mitte pedagoogikaülikooli asendamisest Tallinna ülikooliga. Jätkan hiljem. Andres (arutelu) 16. jaanuar 2018, kell 13:59 (EET)
Eesmärgiks on seletuse järgi TLÜ kui iseseisva nimetuse tekkimine ...maastikule, uuest asutusest siin ei räägita, ka mitte koondumisest, vaid teiste asutuste ühinemisest ja liitumisest. Seletuskiri ise sisaldab tublisti retoorikat ning vajab mõtte väljalugemiseks tõlgendamist. Mina tõlgendan seda nii, et pedagoogikaülikoolile anti uus, prestiižsem nimi, et teised asutused oleksid nõus sellega ühinema, aidates sellega kaasa ülikooli tugevnemisele, ning toetades sümboolselt selle ülikooli positsiooni paranemist Eesti kõrgharidusmaastikul. Seletuskirjast nähtub, et peeti silmas ülikooli nime muutmist; selgitatakse ka, miks seda tehti. Mina saan asjast nii aru, et Tallinna Ülikool on uus asi sümboolselt, asutusena ega ülikoolina mitte. Jätkan hiljem. Andres (arutelu) 16. jaanuar 2018, kell 14:40 (EET)
See, mis seletuskirjas kirjas on, on minu meelest küll realiseerunud, välja arvatud Viljandi Kultuuriakadeemia liitumine.
Sa ütled, et ma kasutan ise ka retoorikat. Võib-olla küll, mul on ju retooriline eesmärk argumenteerida ja ma ei esita uusi, tundmatuid fakte. "Jutt koondumisest on eksitav" tähendab, et seda võidakse mõista nii, nagu oleks olemasolevate asutuste baasil loodud uus asutus. Tegelikult liitusid või ühendati teised asutused ühe asutuse külge, uut asutust ei loodud. "Võidakse mõista" on hinnang, mis põhineb sellel, et faktiliselt esitatakse mõnikord asja nii, nagu oleks loodud uus ülikool. "Muutus nimi, mitte midagi muud": seadusemuudatusega ei muudetud pedagoogikaülikooli juures midagi muud peale nime. Seletuses selgitati, mis eesmärgiga uus nimi kasutusele võeti. Ma ei pea silmas seda, et kogu protsessi tulemusel midagi muud peale nime ei muutunud.
Minu meelest ei ole tegu võistlevate ajalookäsitustega, sest mina räägin sellest, et faktiliselt muudeti ainult ülikooli nime, mitte ei loodud uut ülikooli. Uut asutust ei loodud, vaid muudeti asutuse nime, jättes kõik muu juriidiliselt samaks. Kui me nüüd ütleme, et 18. märtsil loodi uus ülikool, siis see on sellepärast eksitav.
Tallinna Ülikool kui uus asutus on sümboolne, müütiline entiteet, mille kohta võib müüdi osana öelda, et see loodi 18. märtsil 2005. See ei ole tegelikult olemasolev asi.
Nendest asjadest võib vabalt kõrvuti rääkida, ainult et peab olema selge, millest on jutt. Andres (arutelu) 16. jaanuar 2018, kell 16:04 (EET)
Andres, et uut ülikooli saab asutada üksnes seadusega ja Tallinna Ülikooli seadust pole siiani olemas, siis tuleneb sellest, et sellist avalik-õiguslikku ülikooli nagu Tallinna Ülikool pole asutatudki.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. jaanuar 2018, kell 17:40 (EET)
Uut ülikooli ei olegi asutatud, juba olemasoleva ülikooli nimi muudeti, kusjuures seadusemuudatusega. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2018, kell 17:54 (EET)
Aga ka see vana pole juriidiliselt avalik-õiguslik ülikool, kuna ka selle kohta polnud seadust olemas. Seadusemuudatusega ülikooli ei asutata.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. jaanuar 2018, kell 18:11 (EET)
Millel põhineb Sinu väide, et avalik-õiguslikud ülikoolid on ainult need, mille kohta on eraldi seadus? Vaata ülikooliseadust: § 3, lg 1; § 9, lg 1. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2018, kell 18:52 (EET)
Avalik-õiguslikku juriidilist isikut ei saa luua ilma selle kohta käiva seaduseta. Vaata Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 25 lõige 2 – Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. jaanuar 2018, kell 19:56 (EET)
Ma ei tea, tundub vastuoluna. Las juristid tõlgendavad. Andres (arutelu) 19. jaanuar 2018, kell 00:00 (EET)
Jurist ma pole, aga eks juriidilise isiku kohta käiva seaduse all peetakse silmas ikka ülikooliseadust, kohaliku omavalitsuse korralduse seadust vmt, mille alusel juriidiline isik luuakse. Kui see on oluline, millist seadusepügalat on rakendatud, siis tuleks see vastavast dokumendist järele vaadata, selle asemel, et ise leiutada, milliseid seadusepügalaid millises tõlgenduses võiks kasutada. 2001:7D0:88DD:F880:2C9F:FD01:CA3E:4151 26. jaanuar 2018, kell 19:26 (EET)
Jah, küllap sobib siin ülikooliseadus, kuigi mittejuristile see ilmne ei ole. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2018, kell 23:27 (EET)
Ma olen nõus, et ülikooliseaduses ühe sõna teisega asendamise põhjal ei saa öelda, kas muudeti nime või asendati üks ülikool teisega. Siinkohal võiks vaadata näiteks hariduse infosüsteemi. Seal on Tallinna Ülikooli kohta tehtud kanne nii, et Tallinna Pedagoogikaülikool on ülikooli varasem nimi ja teised ühinenud õppeasutused on seotud kannete järgi suletud. Ma ei tea, mille põhjal on kanne tehtud, aga mul pole põhjust arvata, et see oleks valesti tehtud. Selle põhjal saaks siis öelda, et juriidiline samasus on olemas. Kas ainult sellest järeldub, et varasemat ja hilisemat ülikooli peaks käsitlema samana mujal kui juriidilises kontekstis (näiteks Vikipeedias), on iseasi. Ma arvan, et ei pea tingimata. Kui muudes allikates räägitakse kokkuleppeliselt uuest ülikoolist, siis peaks olema võimalik ka sellest lähtuda. Sellisel juhul on Vikipeedia tegijate kokku leppida, millist esitust paremaks peetakse. 2001:7D0:88DD:F880:2C9F:FD01:CA3E:4151 26. jaanuar 2018, kell 19:26 (EET)
Kui võtta aluseks, et tegu on uue ülikooliga, siis peaks TPÜ kohta olema eraldi artikkel. Andres (arutelu) 27. jaanuar 2018, kell 00:17 (EET)

Ma olen kogemata kustutanud järgmise märkuse:

Minu jaoks on ka see teema ennast ammendanud, nii et kui Sa jätkad, siis vist üksinda.--VillaK (arutelu) 16. jaanuar 2018, kell 15:27 (EET)

Andres (arutelu) 16. jaanuar 2018, kell 20:35 (EET)


Alajaotusega "Rektorid" on samad probleemid nagu artikliga Tallinna Ülikooli rektor. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2018, kell 17:11 (EET)