Arutelu:Eesti

Allikas: Vikipeedia
See artikkel kuulub Vikiprojekti, mille eesmärgiks on tõsta Eesti kohta käivate artiklite kvaliteeti. Vaata Vikiprojekt Eesti.

--Metsavend 30. aprill 2007, kell 08:18 (UTC)

Arhiiv

Arhiiv
(2004–2013)


Teemad:
Puuduvad alaosad, ülesehitus, eemaldatud osad, artikli kaitse alla võtmine, jms.

Palun lisage link artiklile Eesti pangandus. 194.150.65.247 23. aprill 2017, kell 00:44 (EEST)

Tehtud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. aprill 2017, kell 01:05 (EEST)

Problemaatilised laused sissejuhatuses[muuda lähteteksti]

Artikli sissejuhatuses on mitmeid problemaatilisi (ekslikke, vastuolulisi, poolikuid ja liigseid) laused.

  1. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Ka Poola, Liivi ordu, Mõõgavendade ordu, Lääne-Saare piiskopkonna, Tartu piiskopkonna, Novgorodi ja Kiievi riikide koosseisu.
  2. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased (lause kordub ka allpool tekstis). Eestlased ei mahu kuidagi selle (ingl k https://en.wikipedia.org/wiki/Indigenous_peoples) termini alla. Mööndustega võib hetkel põlisrahvasteks pidada ehk vaid setusid ja võib-olla vanausulisi. Venemaa setudel on selline riiklik staatus juba saadud, Eesti setudel on tunnustuse saamine alles idee vormis.
  3. Eesti rahvastikust moodustavad enamiku eestlased, enamasti eesti keelt emakeelena kõnelev läänemeresoome rahvas. Kuna 'läänemeresoome rahvas' defineerub läänemeresoome keelte kõnelejatena, siis väidab see lause, et enamasti on eestlaste emakeel eesti keel ja neil eestlastel, kel pole, on emakeeleks mõni muu läänemeresoome keel.
  4. Eesti keelel on palju sarnasusi soome keelega. Esiteks tuleks ainult sarnasusest rääkides kõigepealt mainida vadja ja liivi keeli. Teiseks, kui pidada oluliseks mainida sarnaseid keeli ja keeleperekonda kuulumist (eelmine lause), siis loogika järgi tuleks seda teha ka järgmises, vene keelt puudutavas lauses (a la vene keel on idaslaavi keel, mis on lähedane ukraina keelele). Kolmandaks, tegelikult ma arvan, et eesti (ja vene) keeltele sarnaste keelte, keeleperekondade jms mainimine Eesti Vabariigist rääkiva artikli sissejuhatavas osas pole põhjendatud. See sobib 'Eesti keele' artiklisse, aga mitte siia.
  5. Märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast (peaaegu 30%) räägib Nõukogude okupatsiooni aegse venestamise ja ümberrahvastamise tulemusena emakeelena vene keelt. Esiteks kui pidada oluliseks keele päritolu väljatoomist, siis tuleks seda ka eesti keele juures teha. Teiseks, täpsem ja selgem on öelda: 'suurem osa vene keele kõnelejaid on Nõukogude ajal Eestisse sisserännanud venelased ja nende järeltulijad' vms. Millised NL-i poliitilised kaalutlused sellega seotud võisid olla, on juba vaieldav ja detailsem küsimus ja seda peaks arutama Eesti ja NL ajaloo ning venestamise artiklites. Kolmandaks, üldse on keelte päritolu jutt EV artikli sissejuhatavas osas juba detaili minek ja võiks olla vastavas alapeatükis.

Ehk siis kokkuvõttes ma arvan, lause nr 1 tuleks täiendada või põhjendada, miks just teatud riigid välja on toodud, ja lause nr 2 kustutada. Ülejäänud rahvusi ja keeli puudutavast osast tuleks liigne tekst eemaldada ning piirduda mainimisega, et Eesti rahvastikust moodustavad u 70% eestlased ja 25% venelased või et 70% Eesti elanike emakeel on eesti keel ja 30% vene keel vms. Minnekon (arutelu) 5. jaanuar 2014, kell 16:00 (EET)

Üldiselt nõus, ainult et "põlisrahvas" tähendab ka muud ([1]; ebamäärasuse tõttu on siiski parem seda sõna mitte kasutada). Tee julgelt parandused. Kui kellelgi on vastuväiteid, jõuab ka hiljem arutada. Andres (arutelu) 5. jaanuar 2014, kell 17:35 (EET)
Põlisrahva ekvivalent inglise keeles pole vaid indigenous people. On ju veel ka native peoples, first nations jmt. Eesti keeles ei kattu selle mõiste tähendus üks ühele ingliskeelsega. Minu arvates tuleb see tagasi panna. --Vihelik (arutelu) 5. jaanuar 2014, kell 23:39 (EET)
Arvan, et peaks kõigepealt tegema artikli Põlisrahvas. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 00:04 (EET)
'Native people' ja 'first nations' on minu andmetel sisuliselt sama, mis 'indigenous people'. Kui Eesti valitsus Põlisrahvaste deklaratsioonist või setud oma staatusest räägivad, siis on nad mõelnud seda just 'indigenous people' tähenduses.
Mõned põhjused, miks põlisrahva mõistet siin mitte kasutada. Esiteks ühe definitsiooniga (indigenous people) on see vastuolus ja teise (Andrese toodud link) spetsiifilisuse aste piirdub nii häguste mõistetega nagu põline, rahvas ja ala, mille abil ei saa adekvaatselt hinnata, kas eestlased selle alla mahuvad või ei. Teiseks olen ma täheldanud selle termini kasutamist eestlaste iseloomustamiseks eriti palju nt maausuliste ja marurahvuslaste juures oma agendade toetamiseks, mis teeb tast nö laetud sõna. Kolmandaks ja peamiseks, kui mõistel pole ühte ja selget tähendust, siis toob ta lisainfo asemel artiklisse segadust. See kõik ei välista muidugi mõnes alapeatükis tänase Eesti rahvastiku päritoluküsimuste lahtirääkimist, kus seda saab teha ilma taolistele probleemsetele mõistetele toetumata. Minnekon (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)
Ei ole samatähenduslikud. Nt Kanada dakootad on "first nation," kuid nad ei ole oma praegusel asualal "indigenous". Terminoogiat kasutades tuleb selliseid kohalikust pruugist tulenevaid eripärasid arvesse võtta. Jään oma seisukoha juurde, et eestlased on Eestis põlisrahvas. --Vihelik (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 03:31 (EET)
Märkasin, et Statistikaameti järgi on 'Eesti põliselanikud on need, kelle vanemad või üks vanem ja vähemalt üks vanavanem on Eestis sündinud'. See tundub mulle kõige selgem ja ametlikum definitsioon.Minnekon (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 13:12 (EET)
Ma küsin siis nii, et mis on see 3. või 4. põliselanike definitsioon, mille järgi eestlased vaieldamatult sinna kategooriasse mahuvad? Ja siis kuidas on see definitsioon nii palju domineerivam ja olulisem teistest kasutatavatest definitsioonidest?
Eestlaste nimetamine põlisrahvaks oleks võinud artiklisse alles jääda. 90.191.119.98 10. jaanuar 2014, kell 19:06 (EET)
Ma arvan, et me peaksime tegema põlisrahva kohta ühe või mitu artiklit, siis juba näeb, kuidas seda sisse panna. Iseenesest seda sõna ei ole minu meelest tingimata tarvis. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2014, kell 21:34 (EET)
Keegi on ilma selgitusteta eestlased jälle põlisrahvaks tituleerinud. Selleks oleks esmalt tarvis näidata, et on olemas "põlisrahva" definitsioon, mille alla eestlased mahuvad, ja teiseks avada pikemalt selle tähendus ka artiklis, sest "põlisrahval" (nagu ülalpool mainitud) on mitu teistsugust definitsiooni, mille alla eestlased ei mahu või mis on liiga ebamäärase sisuga, et siin kasutada. --Minnekon (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 12:55 (EEST)

Mille poolest venelased vähemusrahvuste seas erilised on, et ainult nende osakaal tabelisse lisati? --Vihelik (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 00:42 (EET)

Ikkagi ju suurim ja tähtsaim vähemusrahvus. Muidugi, eestlaste osakaal on iseenesest ka juba piisavalt kõnekas. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 01:04 (EET)
Jah, ja tabel, mis mainib mõne linna puhul vaid 5% selle rahvustest, on ikkagi puudulik. Rahvuseid saab vajadusel muidugi veel juurde lisada. Minnekon (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)

Selle osas, mis riikide koosseeisu on Eesti alad kuulunud, võiks tegelikult keegi teadjam öelda, kas kõik need keskaegsed moodustised kvalifitseeruvad ikkagi iseseisvate riikide alla (nt Tartu piiskopkond).Minnekon (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)

"Liivi ordu, Mõõgavendade ordu, Lääne-Saare piiskopkonna, Tartu piiskopkonna" Vana-Liivimaa oli formaalselt Saksa-Rooma riigi koosseisus. Nii et antud kontekstis ei ole neid keskaegseid moodustisi vaja mainida. 193.40.142.254 6. jaanuar 2014, kell 09:17 (EET)
Neil "keskaegsetel moodustistel" oli muuhulgas sõjapidamise ja raha vermimise õigus, Eesti ajalugu ei pea niimoodi vaesestama. Samamoodi võiks väita, et Eesti ei ole pärast Euroopa Liitu astumist kõneväärt. --IFrank (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 19:31 (EET)

Keskkonnakaitse[muuda lähteteksti]

Artiklis on lause: "Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealasele Kyōto protokollile." Tegelikult on neid tähtsaid rahvusvahelisi keskkonnakaitse konventsioone/lepinguid/protokolle, millele Eesti on alla kirjutanud, kindlasti üle 30. Kui keegi on arvanud, et neist kõige tähtsam on Kyōto protokoll, siis on see subjektiivne arvamus. Teisalt jätab see mulje, et Eesti ongi vaid ühele keskkonnakonventsioonile alla kirjutanud. Pisut aegunud andmetega, kuid päris hea ülevaade selle teema kohta on näiteks siin: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eestiga_seotud_rahvusvahelised_keskkonnaalased_kokkulepped Kuriuss (arutelu) 26. juuli 2014, kell 15:04 (EEST)

Artikli arendamisest[muuda lähteteksti]

Looduse, majanduse ja kultuuri alajaotusi tuleks tõsiselt arendada. "Teised Eestist" osa võtaksin täiega välja - liiga juhuslik. "Vaata ka" all olevat linginimekirja tuleks kõvasti kärpida. Tuleks tekitada kirjanduse osa. Kas keegi tahaks mingi nimetatud osaga tegeleda?

Hetkel ei jaksanud ma igatahes ise rohkem parandada ja täiendada.

Siinse arutelu 2004–2013 kommentaaride hoiustamiseks tekitasin arhiivi. Kui siin vähegi artikli sisu üle arutlema hakata, siis hakkab seda mahtu siia alles tekkima. Parem juba arutelu puhtamana hoida. Ivo (arutelu) 23. november 2014, kell 07:55 (EET)

Eesti õigus[muuda lähteteksti]

Siia artiklisse peaks ilmselt kuhugi panema ka peatüki Eesti õigus. Mõtteid võib mh saada võõrvikidest--Bioneer1 (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 17:55 (EET)

On artikkel Eesti kohtusüsteem. Millest see Eesti õigus räägiks? Ivo (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 20:18 (EET)
Minu meelest on see arusaamatu pealkiri. Andres (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 22:33 (EET)

Pindala[muuda lähteteksti]

Tartu rahulepingu järgsest pindalast pole kuskil juttu. Andres (arutelu) 7. veebruar 2015, kell 17:35 (EET)

See on allmärkusena viite nr 5 all. --WikedKentaur (arutelu) 7. veebruar 2015, kell 17:54 (EET)
Leidsin nüüd, see on sissejuhatuses. Alajaotuses "Asend" võiks kirjutada ka suurusest ning pealkirja vastavalt muuta. Seal saaks sellest põhjalikumalt rääkida. Ka infokastis võiks olla vastav allmärkus. Andres (arutelu) 7. veebruar 2015, kell 23:55 (EET)

Need sobiks spetsiaalartiklisse:

Autorite kollektiiv, Tervisesüsteemid muutustes, © Tartu Ülikool, Tervishoiu Instituut 2008

Andres (arutelu) 23. aprill 2015, kell 15:46 (EEST)

Pindala muudeti, viide jäi samaks. --Epp 17. juuli 2015, kell 01:43 (EEST)

Kas nüüd on korras? Sama allikas ütleb, et kakskümmend aastat tagasi fikseeriti pindalaks 45 227. Minu meelest peaks allmärkuses mainima ka seda ja varasemaid arve. Andres (arutelu) 17. juuli 2015, kell 09:56 (EEST)

Ilmakaared[muuda lähteteksti]

Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Võtsin selle välja. Kas see peaks tähendama, et tuldi Kuramaalt? Või merelt? Kuidas seda üldse võimalik teada on?--Minnekon (arutelu) 13. detsember 2015, kell 12:59 (EET)

Kuramaa on Eestist edelas. 90.190.71.25 13. detsember 2015, kell 13:08 (EET)
Õige jah. Kagu suund tundub siiski kahtlane, Kriiska ja Tvauri räägivad Kunda kultuuri oletatava päritolupiirkonnana lõunapoolsest Baltikumist, Poolast ja Valgevenest. Ehk kui ilmakaari mainida, siis juba lõunat. --Minnekon (arutelu) 13. detsember 2015, kell 13:54 (EET)

Välja: Eestlased on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi. Kammkeraamika kultuuri ja tegelikult juba varasemate kultuuride esindajate seas leidus võib-olla eestlaste esivanemaid, aga nad ise ei olnud eestlased. --Minnekon (arutelu) 13. detsember 2015, kell 14:42 (EET)

Eesti nimi[muuda lähteteksti]

Välja: "Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel (20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi." Ma ei suuda kusagilt kirjandusest taolisi väiteid leida, kõik alustavad "Eesti" ajalugu Tacitusest. Siin esitatule oleks kindlasti viidet vaja. --Minnekon (arutelu) 20. detsember 2015, kell 16:44 (EET)

Äkki see on Lennart Meri jutt? Andres (arutelu) 21. detsember 2015, kell 16:17 (EET)

Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten ("eestlased"). Millistel, mis keelsetel ja kui vanadel kaartidel? --Minnekon (arutelu) 20. detsember 2015, kell 20:44 (EET)


Võiks ka kõige uuemast ajaloost (2012–2016) midagi olla. Velirand (arutelu) 15. september 2016, kell 10:16 (EEST)


Miks ei ole, ja kas on võimalik lisada, Eesti nime alajaotuse all viidet esimese vabariigi aegsele kirjakeeles kasutatud kaksisveega nimetusele Eesti Wabariik? 26. november 2016, kell 23:03 (EEST)


Viimases paranduses on liigne koma, mis moonutab suurusjärku. 194.150.65.36 6. detsember 2016, kell 02:04 (EET)


Leian endiselt, et põhjendatult mainimist väärt on viide algsele põhjamaiselt õigekirjelisele nimekujule Eesti Wabariik, mis tähistab esimest NSV Liidu okupatsiooni eelset vabariiki. Seda võib siis teha kas artikli abstraktis (kohe alguses) või nime alajaotuse all lahtiseletatult. Tänan! Sest, artikli redigeerimine on tavakasutajatele suletud. 31. jaanuar 2017, kell 14:07 (EET)

Rahvastik[muuda lähteteksti]

See protsentuaalne rahvastik võeti välja? Inglise vikis ka. Pelmeen10 (arutelu) 8. aprill 2017, kell 22:38 (EEST)

Ja kas võrokad jms läheb tõesti eestlase alla? :) Pelmeen10 (arutelu) 8. aprill 2017, kell 22:42 (EEST)
Jah, nn. võrolased on samuti eestlased. Velirand (arutelu) 8. aprill 2017, kell 22:52 (EEST)
Või Eesti riiklased? Tegelikult Sardiinias, Kataloonias, Korsikal jms kohtades ei meeldi inimestele, kui neid üldistatakse. Pelmeen10 (arutelu) 9. aprill 2017, kell 03:05 (EEST)
Korsika ja Kataloonia on ikka hoopis midagi muud. Seda ei saa võrrelda. Velirand (arutelu) 9. aprill 2017, kell 10:48 (EEST)

"Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik." Vist ikka keskmise sissetulekuga. Velirand (arutelu) 14. aprill 2017, kell 20:16 (EEST)

Kõrgus on suhteline. Pelmeen10 14. aprill 2017, kell 22:13 (EEST)

Veestik[muuda lähteteksti]

Kes või mis on sooid? Mis on soodel või rabadel pistmist veestikuga?--90.191.199.140 3. mai 2017, kell 09:53 (EEST)

Parandasin vea.
Kuivõrd sood ja rabad ei ole veekogud, siis nad veestiku alla ei kuulu. See info tuleb siis mujale paigutada, aga kuhu? Andres (arutelu) 3. mai 2017, kell 11:40 (EEST)
Soodest on kohane rääkida samas rubriigis, kus räägitakse kas maastikutüüpidest, elupaigatüüpidest või lihtsalt territooriumi jagunemisest kõlvikutüüpideks (palju metsa, palju põldu, palju rohumaid, palju siseveekogusid. palju asustusalasid jne).--90.191.199.140 3. mai 2017, kell 11:50 (EEST)
Tõsta siis ümber. Andres (arutelu) 3. mai 2017, kell 11:52 (EEST)
Nalja teed? Minusugustele on see artikkel lukus, muidu poleks ma sooidega tülitanud.--90.191.199.140 3. mai 2017, kell 12:56 (EEST)
Tegin lahti, nüüd saad muuta. Kaalu ka konto tegemist. Andres (arutelu) 3. mai 2017, kell 13:42 (EEST)

Võtsin looduse alt ära pealkirja "geograafia", mis pole sisuliselt sobiv. Kõlvikute jaotusest võiks rääkida eraldi alajaotuses, selle pealkiri võiks olla näiteks "maakasutus". Andres (arutelu) 4. mai 2017, kell 00:20 (EEST)


Selleks et infokasti uus rida lisada, tuleb malli muuta. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 14:24 (EEST)


Siia on pandud andmed 2017. aasta SKT kohta, aga kuidas see saab teada olla? Andres (arutelu) 19. november 2017, kell 10:02 (EET)