Eesti pangandus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eesti Vabariigi keskpank on Eesti Panga seaduse järgi Eesti Pank, mis asutati 24. veebruaril 1919.[1][2]

1992. aastal asutasid 21 kommertspanka Eesti Pangaliidu, millel on 2017. aasta seisuga 13 liikmespanka.[3] Tegevusloa alusel tegutseb Eestis 2017. aasta seisuga 9 krediidiasutust.[4] Eestis kasutatakse enim Swedbanki, SEB Panga, Nordea Panga ja LHV Panga teenuseid. Enamik Eestis tegutsevatest pankadest on Rootsi pankade tütarettevõtted. Nende hulka kuulub Swedbank, mis on ühtlasi kõige populaarsem ja kättesaadavam pank Eestis. Swedbankil on mitu pangakontorit igas maakonnas ning palju pangaautomaate üle Eesti. [5] Pangateenuste kasutatavuse poolest järgneb Swedbankile SEB Pank, mis pakub samuti teenuste täislahendust. Ka SEB Pangal on mitu pangakontorit ja palju pangaautomaate üle Eesti.[6] LHV Pank on Eestis asutatud pank ja Eesti suurim finantskontsern. LHV pangakontorid asuvad Tartus ja Tallinnas, pangaautomaadid Tallinnas, Tartus ja Pärnus.[7]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

24. veebruaril 1919 kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Panga põhikirja. Panga põhiülesandeks seati rahakäibe korraldamine ja sellele anti pangatähtede emissiooni ainuõigus. Riigikassa summadest eraldati Eesti Panga põhikapitaliks 10 miljonit marka. Pank alustas tegevust 3. mail 1919. Esialgu tegutses Eesti Pank riikliku aktsiapangana, hiljem riigist lahutatud keskpangana. 20. juunil 1924 seadustati uus teoreetiline rahaühik – Eesti kuldkroon. 1940. aasta juunipööre ja Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu tõid kaasa Eesti Panga natsionaliseerimise. Ülemnõukogu 15. detsembri 1989. aasta otsusega taasasutati Eesti Pank 1. jaanuaril 1990.[8]

1992. aasta 20.–22. juuni rahareformi käigus vahetati Nõukogude rublad Eesti kroonide vastu. 23. juunil 1992 astus Eesti Maailmapanga liikmeks. 3. juulil 1992 asutasid 21 kommertspanka Eesti Pangaliidu. 18. mail 1993 võttis Riigikogu vastu Eesti Panga seaduse. Aastatel 1995–1997 keskenduti panganduses ja makromajanduses kvalitatiivsetele muudatustele, nimetati ametisse Eesti Panga president, EPN võttis vastu mitmeid otsuseid, avati Eesti Panga muuseum, kirjutati alla mitmele Eesti majanduspoliitika memorandumile jne. Aastatel 1998–1999 arendati tegevust kooskõlas makromajandusest ja rahvusvahelistest tendentsidest tulenevate nõuetega. [9] Aastatel 1999–2004 arenes Eesti Euroopa Liidu kandidaatriigist liituvaks riigiks ja lõpuks liikmesriigiks. Üks liitumisläbirääkimiste eest vastutajaid oli Eesti Pank. Aastatel 2004–2011 valmistuti eurole üleminekuks. [10] 2011. aasta algul võttis Eesti 17. riigina kasutusele euro. Seeläbi sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige. [8]

Eestis tegutsevad pangad[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis asutatud praegu tegutsevad pangad[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Pangaliitu kuuluvast 13 pangast on neli asutatud Eestis. Need pangad on järgmised:

  • AS Inbank
  • AS LHV Pank
  • Coop Pank aktsiaselts
  • TALLINNA ÄRIPANGA AS

Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Krediidiasutuse loomiseks tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba.[11] Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused on järgmised [12]:

  • AS Inbank
  • AS LHV Pank
  • AS SEB Pank
  • Bigbank AS
  • Coop Pank aktsiaselts
  • Luminor Bank AS
  • Swedbank AS
  • TALLINNA ÄRIPANGA AS

Välisriikide krediidiasutuste filiaalid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis tegutsevad Välisriikide krediidiasutuste filiaalid. [13]:

  • AS Citadele banka Eesti filiaal
  • Danske Bank A/S Eesti filiaal
  • Folkefinans AS Eesti filiaal
  • Nordea Bank AB Eesti filiaal
  • OP Corporate Bank plc Eesti filiaal
  • Scania Finans AB Eesti filiaal
  • Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
  • TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

Eesti Pank[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Vabariigi keskpank on Eesti Panga seaduse järgi Eesti Pank.
  • Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919.
  • Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel osaleb Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega.
  • Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige.
  • Eesti Panga president võtab Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osa kõikidest eurosüsteemi puudutavate otsuste langetamisest, kuid eurosüsteemi otsuste elluviimine Eestis on Eesti Panga, mitte Euroopa Keskpanga ülesanne.
  • Eesti Pank tugineb ülesannete täitmisel Eesti Vabariigi põhiseadusele, Eesti Panga seadusele ja oma põhikirjale. Eesti Panga ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning Eesti Panga president määrusi ja käskkirju.
  • Eesti Pank täidab Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.
  • Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, kuid ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele.[14]

Eesti Pangaliit[muuda | muuda lähteteksti]

3. juulil 1992 asutasid 21 kommertspanka Eesti Pangaliidu[15], mille peamisteks eesmärkideks püstitati Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 2018a seisuga on Eesti Pangaliidul 12 liikmespanka.[16]:

2018. aasta seisuga on Eesti Pangaliidu juhatuse esimees AS LHV Pank juhatuse esimees Erki Kilu.[17]

Pangaliidu põhilised töövaldkonnad on järgmised:

  • liikmespankadevahelise infovahetuse soodustamine;
  • kommertspankade huvide esindamine pangandust puudutavate õigusaktide väljatöötamisel;
  • Euroopa Pangandusföderatsiooni töös osalemine täisliikme staatuses alates 1. juulist 2004 (assotsieerunud liige alates 15. juunist 1996);
  • avalikkuse informeerimine pangandussektori tähtsamatest arengusuundumustest;
  • hea pangandustava formuleerimine ja selle täitmise jälgimine;
  • pangandussektori huvide esindamine teistes ametiliitudes ja institutsioonides. [18]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]