Arutelu:Eesti/Arhiiv

Estonicast võetud pilti võib kasutada kui juures on viide allikale - Estonicale. See märge on Estonicas endas kuskil sees ka. Peeter

Miks on riikide pindalad ja mõnel pool muud arvud lingiks tehtud? Jaan513, 23 Feb 2004 (UTC)

Ingliskeelses vikipeedias on püütud mõõtarve näitlikustada tabeliga, kus on ära toodud näiteks iseloomulikud pikkused. Seda ei ole õnnestunud järjekindlalt läbi viia. Arvan, et meie ei hakka seda järele tegema. Andres 12:41, 23 Feb 2004 (UTC)

Maailmaajad: http://www.worldtimeserver.com/, ma ise ei viitsi vist trükkida sisse neid kõiki ;P

Erinevust koordineeritud maailmaajast (UTC) märgitakse näiteks nii: UTC +2, Vikipeedias on kasutusel märkimisviis maailmaaeg +2. Tegelikult ei ole see päris täpne, sest UTC on ainult üks maailmaaja mõistetest ja artikkel maailmaaeg ei kajasta seda. Seetõttu tuleks toda artiklit täpsustada ja/või hakata ajavööndeid teisiti tähistama. Paljudel ajavöönditel on ka nimi. Näiteks Eesti ajavöönd on Ida-Euroopa aeg. Panengi selle väljendi tabelisse. Andres 15:10, 1 Apr 2004 (UTC)

---

Väga hea, J, et seda viga märkasid - tõepoolest, Eesti Vabariigi riigikord on parlamentaarne vabariik. Valitsemisvormiks peaks olema demokraatia. Abiks selliste asjade juures on www.riik.ee. Jaan513 20:08, 6 Apr 2004 (UTC +3)

Mispoolest vabariik ja demokraatia üksteist välistavad? Või konstitutsiooniline ja parlamentaarne - mispoolest need üksteist välistavad? Jaak 18:21, 6 Apr 2004 (UTC)

Nii vabariik kui ka kuningriik võivad olla demokraatlikud (umbes nii, et võim on rahva käes). Konstitutsiooniline ja parlamentaarne kasutatakse minu arvates monarhia puhul. Konstitutsiooniline vabariik - pole kuulnud sellisest... Äkki on? Jaan513 21:37, 6 Apr 2004 (UTC +3)

---

Vaatasin http://www.unc.edu/~rowlett/units/codes/country.htm . Selle tabelist on meil olemas, kui lisada ISO soovitatavad maatähised, kõik peale mootorsõidukite ja spordis kasutatavate. Kui mõelda Vikipeedia kasutaja praktilisele vajadusele selliste koodide-maatähiste järele, siis on nendest ISO koodidest ehk olulisemadki need tähekombinatsioonid, mis igapäevaselt autodel (Eestis on küll valik väike, kuid EL-is mitte :-)) ja spordiülekannete ajal ette tulevad. Ja Ateena pole kaugel.

Teen paar lisandust, kui sobivad, täiendaks teisigi artikleid. -- Urmas 17:33, 6 Apr 2004 (UTC)

---

Riigikorra all tuleks täpselt läbi mõelda, millised pealkirjad peaksid olema riigiasutuste loenditel. Andres 09:45, 13 Sep 2004 (UTC)

---

Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik.

Ma lisaks sellele nimekirjale Läänesaarte madaliku (eristaks ta Lääne-Eesti madalikust), Peipsi madaliku jagaks kaheks: Alutaguse madalikuks ja Peipsi madalikuks ehk Varnja-Värska madalikuks. Põhja-Eesti rannikumadaliku nimetaks ümber Soome lahe rannikumadalikuks. Siim 06:54, 9 Oct 2004 (UTC)

---

Minu meelest on enam-vähem kogu riigikord põhiseaduses kirjas, ka praegu alajaotuses "Põhiseadus" mainitu kuulub riigikorra alla. Andres 19:55, 9 Nov 2004 (UTC)

---

Lipschütz, Aleksander

28. VIII 1883 - ? Füsioloog, päritolult juut, pärit Riiast. Oli 1919-26 prof. Tartu ülikoolis, 1926-37 Tšiilis Concepcióni ülikoolis. Asutas 1937 Santiagos eksperimentaalmeditsiini-instituudi, samast aastas selle juhataja. Peamised tööd endokrinoloogia ja pahaloomuliste kasvajate tekke alalt. Tuntuks saanud üldbioloogiaalaste ja populaarteaduslike teoste autorina. T.: "Miks me sureme" (1914, e.k. 1923).

Alustasin artiklit Aleksander Lipschütz. Andres 14:01, 30 Mar 2005 (UTC)

---

vene-eesti maapiir on kontrolljoon

Mis see lahtiseletatuna tähendab? Siim 13:56, 17 Apr 2005 (UTC)

Pole mõtet toppida siia ennesõjaaegset pindala. Eesti ei kontrolli Petserimaad ja Narva jõe tagust ala ja uus piirileping sõlmitakse ka varsti, meeldigu see meile siis või mitte. Siim 14:06, 17 Apr 2005 (UTC)

Kuskil tekstis tuleb igatahes ka see pindala ära tuua. Andres 14:14, 17 Apr 2005 (UTC)

---

Ma ei tea, aga lihtsalt selline mõte tuli..., et kui uued andmed (antud juhul rahvaarvu kohta) lisatakse, siis võiks võib-olla need vanad ikka kuidagi artiklisse alles jätta - Ahsoous 19:31, 18 juuli 2005 (UTC)

Pooldan seda. Andres 18:33, 20 juuli 2005 (UTC)

---

Võib muidugi kirjutada ka "eesti keel", aga meil on teistes tabelites stiilis "eesti".

Mis puutub presidendisse ja peaministrisse, siis mina paneksin heameelega lingid "Eesti president" ja "Eesti peaminister" ning vastavates artiklites räägiksin eelkõige nendest ametikohtadest. Andres 25. august 2005, kell 12.14 (UTC)

Tegin Albaania infoboksi järgi. Mulle kõlab "eesti keel" paremini ja selgemalt kui lihtsalt "eesti", ning samas võiks selles artiklis järgida teiste riikide stiili.

Seda võib arutada. Mulle meeldib ka "eesti keel" siin rohkem. Teiste maade puhul ei ole asi nii selge. Andres 25. august 2005, kell 12.34 (UTC)

Toetan linke stiiilis "riigi president" ja "riigi peaminister", aga siis tuleks seda teha kõikides riikide artiklites. Peep 25. august 2005, kell 12.29 (UTC)

Leian ka, et seda tuleb teha ka mujal. Andres 25. august 2005, kell 12.34 (UTC)

---

Kas saab 13. sajandi kontekstist lätlastest rääkida? Võib-olla peaks ütlema "läti hõimud"? Andres 26. august 2005, kell 12.16 (UTC)

Puuduvad alaosad

Puudu on alaosad Religioon, Majandus ja Kultuur. Peep 22. september 2005, kell 22.22 (UTC)

Sümbolid ja tähised alt võiks alles jätta ainult riigipühad (ülejäänud on infoboksis), mis tuleks viia kultuuri alla. Riigi alaosal võiks nimeks pigem olla Poliitika. Peep 22. september 2005, kell 22.24 (UTC)

Ei ole nõus. Seda, mis on infoboksis, tuleb dubleerida. Riigipühad on otseselt seotud riigiga. Kõik, mis puutub riigisse, ei ole ju poliitika. Andres 22. september 2005, kell 22.31 (UTC)

Ei olegi, aga ma mõtlen, et teha Riik alaosa asemel Poliitika alaosa. Saaks selgema ülesehituse. Peep 22. september 2005, kell 22.35 (UTC)

Sel juhul peaks ju kõik peale poliitika sealt välja jääma. Andres 22. september 2005, kell 22.40 (UTC)

Ma ei tea, võib-olla on viga minus, aga mulle lihtsalt ei meeldi väga see Riik alaosa.

Artikli osade järjekorda tuleks ka veel arutada aga praegu ma lähen magama. Peep 22. september 2005, kell 22.47 (UTC)

---

Arvan, et infoboksi materjali ei peaks paigutama ühte kohta, vaid hajutama eri alajaotustesse. Andres 22. september 2005, kell 22.23 (UTC)

Ma pole kindel, kui palju peaks riikide artiklites infoboksist dubleerima. Peep 22. september 2005, kell 22.27 (UTC)

Kõik tuleb dubleerida, sest kui loetakse mingit konkreetset alajaotust, siis ei saa eeldada, et kõige tähtsamat tuleb hakata otsima infoboksist. Andres 22. september 2005, kell 22.29 (UTC)

---

Rahvaarv ja rahvastiku tihedus (2005)1 347 000
29,8 in/km²

Andres 22. märts 2006, kell 13.17 (UTC)

---

Linnade elanike arv võiks olla antud tabelina. Tabelis võiks näidata mitme rahvaloenduse andmed. Andres 27. märts 2006, kell 04.57 (UTC)

---

Kindlasti ei sobiks alguses rääkida eesti loodusest, tuleks lähtuda ikka ajaloolistest aspektidest algul ja haldusjaotus, hiljem loodus jne, Arvaks umbes sedasi:

Ajalugu

Poliitika

Haldusjaotus

Geograafia

Demograafia

Kultuur

jne

--Dj Capricorn 27. märts 2006, kell 11.44 (UTC)

Miks ei sobiks alguses rääkida loodusest? Andres 27. märts 2006, kell 11.59 (UTC)

Üldiselt on entsüklopeediates teistsugune järjekord, kui Dj Capricorn pakub. Kõigepealt räägitakse sellest, mis see riik/maa ON ja alles siis mis OLI. Ma pole kohanud mitte ühtegi entsüklopeediat, kus maa artiklit alustataks Ajaloo osaga. Ajaloo esimeseks tõstmine tähendab, et praegune riik on nagu taim, mis seemnest idanedes on läbinud arengu tänasele tasemele. Tegelikkuses on enamus maailma riike pigem põllulapid, kus eelmisel aastal kasvanud odral pole tänase maisiga midagi ühist. Ajalugu on kahjuks paraku sekundaarne peatükk. Nõukogude Liidu ajaloo üks esimesi peatükke oli omal ajal nt Urartu riigist. - Urmas 27. märts 2006, kell 12.15 (UTC)

lähtusin lihtsalt inglise vikist inglismaa artikli puhul, mida on ilmselt palju läbi arutatud, aga ei vaidle millelegi vastu --Dj Capricorn 27. märts 2006, kell 12.43 (UTC)

---

Äkki sobiks maastikute all kirjutada natuke ka kõrgustikest? --Virx 4. detsember 2006, kell 18:58 (UTC)

Kõrgustikud peaksid käima alajaotusesse "Pinnamood", mis tuleks lisada alajaotuse "Loodus" algusesse enne "Jõgesid". Andres 4. detsember 2006, kell 20:29 (UTC)

NLiidu lõpp

Kas on kuskil e-kättesaadav Belovežje kokkuleppe tekst? Soovitavalt vene keeles, mitte tõlkena mis iganes keelde.

SRÜ-d ei moodustatud NLiidu asemele. Riigi asemele moodustatakse riik. Ka kuulusid esialgu SRÜ-sse ainult kolm riiki.

Kas riigivõimu organi eksisteerimine ilma reaalse võimuta on riigi eksisteerimine? St kui on olemas mingi riigi valitsus või president eksiilis, kas see riik siis eksisteerib? Seda tüüpi NLiiduga seotud küsimusi tuleb liiga palju, et kirjutada NLiidu lõpust selles artiklis üksikasjaliselt. Pigem võiks piirduda lihtsalt konstanteeringuga, et detsembris saadeti NLiit laiali. Kuupäevad ja üksiksündmused ei olegi ju olulised, sest Eesti oli selleks ajaks juba iseseisev. - Urmas 27. märts 2006, kell 12.30 (UTC)

põhjusmõtteliselt Belovežje kokkulepe Eestit kuigipalju ei puudutanud, küll aga Almatõ..., et kas astuda liitu või mitte... seepärast panin viimase sisse... aga kui Belovežje sisse panna siis paraku tuleb ka riigi ametlik lõpp ära näidata... - Ahsoous 27. märts 2006, kell 12.46 (UTC)

Siis pigem välja jätta. St artiklis "Nõukogude Liit" üksikasjaliselt kirjutada, mis kuupäeval milline sündmus aset leidis. - Urmas 27. märts 2006, kell 12.53 (UTC)

võib-olla, et tõesti välja jätta ... aga kui nüüd reaalsest võimust rääkida... siis kelle käes oli tuumakohvrike? ;-) - Ahsoous 27. märts 2006, kell 12.56 (UTC)

Leppe venekeelne tekst on siin. Andres 27. märts 2006, kell 12.59 (UTC)

Artikli ülesehitus

Minu arvates on praegune artikkel liialt nö tükeldatud. Kui teeks nii, et oleks 5-6 alapealkiraja, nt riik, loodus, geograafia, demograafia, majandus, religioon jne. Nende all kirjutaks üldise jutu vastavalt siis riigikorrast, loodusest jne. Liigsena tunduvad eraldi alapealkirjad niidud, metsad, jõed. Nendest võiks rääkida üldiselt looduse all ja pikemalt eraldi artiklis, aga viide sinna oleks toodud alapealkirja lõpus, kasvõi vaata lähemalt alt. Ehk sai mu mõte arusaadav.--Mona 29. märts 2006, kell 10.09 (UTC)

Meil on ka teiste riikide puhul alajaotus "Loodus" omakorda jagatud (üldskeem vaata artiklist Albaania). Põhimõtteliselt võib lingi muidugi teha ka alajaotuse lõppu, aga igatahes peaks ta olema selle alajaotuse juures, mida laiendatakse. Võiks teha ka eraldi artikli "Eesti loodus", millele kohe

alguses viidata. Sel juhul võiksid ehk teised lingid (ja osa alajaotusi) pikemasse artiklisse minna. Andres 29. märts 2006, kell 12.19 (UTC)

Ma arvan samuti, et kõikide riikide artiklites peaks olema üldised alapealkirjad, kus on üks monoliitne tekst et lugeja saaks ülevaate ja üldpildi. Igale alapealkirjale vastab teatud põhiartikkel, millele viidatakse ja kus on täpne informatsioon (niidud, metsad, jõed). Seega riikide artiklid peaksid olema ülevaate jaoks, mitte kogu informatsiooni andmiseks.

Enne ei saagi korralikult selle artikli kallal ühiselt töötada kui pole olemas struktuuri. Selles tuleks enne kokku leppida. Tuleks vaadata, millisesse järjekorda sagedamini muud infoallikad alajaotused panevad. Peep 5. aprill 2006, kell 18.35 (UTC)

Ma arvan, et struktuur peaks olema samasugune nagu teistes riigiartiklites, näiteks Albaania. Küsimus on ainult selles, et siin tuleb juurde uusi sama taseme alajaotusi, mida mujal seni ei ole. Andres 5. aprill 2006, kell 18.45 (UTC)

Võiks nagu mõne suurema järve kah ära mainida äkki? jõgede asemel võiks teema olla veekogud, kus oleks artikkel jõgedest, järvedest, merest, lahtedest jms. --Virx 4. detsember 2006, kell 18:08 (UTC)

Metsavend pani paar järve sisse. Alajaotus, mis hõlmab kõiki veekogude liike, võiks kanda pealkirja "Veestik". Andres 4. detsember 2006, kell 20:31 (UTC)

---

Välja tõstetud:

Hirvede, metskitsede ja rebaste kõrval on ka põtru (2000...3000), kopraid, nugiseid, halljäneseid, valgejäneseid (umbes 200). Eestis elab ka pruunkaru (umbes 800), hunt (umbes 600) ja ilves (umbes 2000). Hundi-, karu- ja ilvesejaht on Eestis lubatud.

Põhjus: suht juhuslik loetelu loomadest. Arvan, et see jahinduslik aspekt on siiski vajalik, aga see vajaks põhjalikumat käsitlemist kui juhuslik loetelu. Panin artiklisse praegu kokkuvõtte eesti loomastiku leheküljelt.--Boy 2. aprill 2006, kell 18.16 (UTC)

Väga hea! Andres 3. aprill 2006, kell 06.39 (UTC)

Eesti Statistikaameti andmed rahvaarvu kohta

Aasta	Rahvaarv
2000	1 372 071
2001	1 366 959
2002	1 361 242
2003	1 356 045
2004	1 351 069
2005	1 347 510
2006	1 344 684

Kandsin siia tabelisse ühed rahvastiku andmed. Mida siia tabelisse veel kanda, enne kui artiklisse lisada. Ma pole päris kindel selles, mida selle demograafia alajaotuse all välja tuua ja mida mitte --Mona 8. aprill 2006, kell 12.47 (UTC)

---

Algusesse tuleks panna alajaotus "Maa ja riik", kus selgitada, milline riiklik või halduslik staatus Eestil millalgi on olnud ning kuidas Eesti piirid on muutunud. Andres 12. august 2006, kell 00:36 (UTC)

Orjarahvas sai meist tegelikult alles 16. sajandil, kui talupoegadel keelati relva kandmine, kuna just see oli tol ajal vaba mehe tunnus.

Orjad olid Eestis olemas juba 13. sajandil. Alles ordumeister keelas eestlastel orjapidamise ja orjad muutusid külaproletariaadiks.

---

Eesti ajaloo peaks korralikult ja süsteemikindlalt lahti kirjutama. Mina tegin hetk tagasi vaid hädavajaliku - kirjutasin mõne lausega lahti puuduvad rubriigid (Rootsi aeg, Keskaeg jt) ning muutsin mõned lõigud, mis jagasid vananenud ja ajaloolaste poolt kaasajal vääraks tunnistatud teavet (nt. et muistse vabadusvõitluse ajal oli Eesti vbõrdõighuslik ühiskond). - Valdopraust, 16. august.2006 13.29 UTC

Jah. Tuleb ka vaadata, kuidas jagada materjali selle artikli ja artikli Eesti ajalugu vahel. Siia ei ole mõtet kuigi pikalt kirjutada, sest artikkel tervikuna paisub väga pikaks. Andres 16. august 2006, kell 13:40 (UTC)

Uus president

kuna on valitud uus president siis muutsin presidendi ära. Enne: "Arnold Rüütel" Pärast: "Toomas Hendrik Ilves"

vara veel --WikedKentaur 3. oktoober 2006, kell 17:51 (UTC)

Kaart.

See lipu ja vapi all olev kaart ei ole just kõige parem, kas saaks selle välja vahetada?

See on ainuke asendikaart, mis on saadaval. Kui keegi teeb parema, siis võib välja vahetada. Andres 30. oktoober 2006, kell 11:41 (UTC)

Aga kas see ei ole parem? http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Europe_location_EST.png Jocker, 00:56.

Mõnes suhtes on. Aga sellel tuleks ära võtta Euroopa Liidu värvid. Esiteks sellepärast, et Euroopa Liit pole selles kontekstis oluline, teiseks sellepärast, et mõne kuu pärast on need värvid valed. Andres 31. oktoober 2006, kell 23:13 (UTC)

Ahjaa, noh ma vaatan kas leian paremat.

Praegu on kõik riikide asendikaardid ühte stiili. Selle praeguse kaardi alla võib lisada ka teise, mis Eesti asendit täpsemalt näitab. - Urmas 1. november 2006, kell 18:52 (UTC)

See kaart on nüüd ilma EL värvideta: http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Europe_location_EST.png ja EL värvidega variant (uuendatud) http://en.wikipedia.org/wiki/Image:EU_location_EST.png . -- Ma oleksin küll nende ilusamate kaartide poolt, praegune on hall ja imelikult venitatud.

Ajalugu on proportsioonist väljas (Eestlaste muistne vabadusvõitlus ehk Põhjala ristisõjad). Sama pika alalõigu saaks teha näiteks kõigist keskajal Eesti pinnal peetud sõdadest (piiskopikandidaadid üksteise vastu, ordu piiskoppide vastu, kõik koos moskoviitide vastu).

Arvan, et kogu ajaloo esitus on liiga põhjalik. Põhjalikum esitus võiks olla artiklis Eesti ajalugu ning veel põhjalikum Eesti ajaloo perioodidele pühendatud artiklites. Proportsioonid on kogu artiklis paigast ära, sest artikli täiendamine on toimunud stiihiliselt ja koordineerimatult. Seda artiklit on väga raske koostada, aga oleks hea, kui keegi püüaks esitust korrastada ning materjali proportsioneerida. Andres 9. november 2006, kell 16:26 (UTC)

---

Välja tõstetud:

By the end of 2004, Estonia had reported a cumulative total of 4442 HIV cases; it had also reported that 70 of these cases had developed AIDS, of which 36 had died. For the year 2004 alone, the republic reported 743 new HIV cases, 27 new AIDS cases and 6 AIDS deaths. Estonia has the second highest estimated prevalence of HIV, over 1% of the adult population, in Europe. Seventy-three per cent of Estonian PLWHA are male. Andres 11. november 2006, kell 00:09 (UTC)

Rahvad

Eestlased olid koos preislaste, žemaitide, aukštaitide (leedulaste esivanemad), latgalite, kurelaste, semgalite, liivlaste ja seelidega (lätlaste esivanemad) 12. sajandi lõpul üks väheseid Euroopa rahvaid, mis ei olnud ristiusustatud. Siit jääb mulje, nagu oleksid eestlased tol ajal ühtse rahva moodustanud, leedulasi ja lätlasi aga polnud veel olemas. Nii see küll ei olnud. --Metsavend 11. detsember 2006, kell 08:35 (UTC)

---

Link Kes? Mis? Kus? ei sobi munu meelest siia. Andres 17. detsember 2006, kell 13:19 (UTC) Täiesti nõus, muidu võib siia terve hulk veelgi tihedamalt seotud teoseid panna --Dj Capricorn 17. detsember 2006, kell 22:23 (UTC)

---

Eesti kultuur on enamjaolt retseptiivne, rangelt võttes puudub iseseisev kultuuripind. Eesti kultuur on peamiselt mõjutatud saksa kultuurist, seda seoses ristisõdijate vallutuste ja valitsemisega Eesti aladel, kuid ka muude naaberriikide kultuurid on oma mõju avaldanud. Tänapäevase eesti kultuuri kujunemisel on suur osa vene kultuuril ja Nõukogude Liidu liikmeks olemisel.

Ma vaidlustaksin selle... -- AdaHeidelberg 27. jaanuar 2007, kell 20:25 (UTC)

Võid selle lõigu ümber teha või välja jätta. See lõik on ebamäärase sisuga (pole selge, millisel juhul on kultuur retseptiivne, mis on iseseisev kultuurpind jne) ning selle väited on raskesti tõendatavad. Andres 27. jaanuar 2007, kell 20:34 (UTC)

Kas ei võiks ajaloo ja kultuuri osa teha eraldi artikliteks ja jätta Eesti artiklisse ainult lühikokkuvõtted? -- AdaHeidelberg 10. veebruar 2007, kell 16:24 (UTC)

Seda võib teha, kui need alajaotused liiga pikaks lähevad. Arvan, et nad pole praegu liiga pikad. Minu meelest peaksid need lühikokkuvõtted olema nii pikad, et neid kannataks lugeda ka ilma spetsiaalartikli poole pöördumata. Nende pikkus peaks võimaldama esituse sisukust ja täpsust. Näiteks inglise viki riigiartiklite ajaloo-osad on minu meelest liiga üldsõnalised ja ebatäpsed. Andres 10. veebruar 2007, kell 16:30 (UTC)

---

Eeesti esiajaloo alt on välja jäetud:

Erilist aktiivsust [vikingite kontekstis] näitasid üles saarlased. (...) Tihti räägitakse ka nn idaviikingitest, kes pärinesid peamiselt Kuramaalt või Saaremaalt. Andres 10. veebruar 2007, kell 18:08 (UTC)

Tundub, et see parandus esindab teistsugust seisukohta eestlaste ja viikingite seoste kohta.

Põhjala ristisõdade alajaotuses on muudetud laused:

Paljus toimus ristimine ja uutele valitsejatele allutamine relva jõul (pms Sakalas ja Ugandis), kuid mitmed piirkonnad alistusid uutele valitsejatele ka rahumeelsete vasallilepingute teel. Sellised alad olid näiteks Virumaa, Läänemaa ja ka Saaremaa - seal jäid paljus paika ka muistsed eesti vanemad, kellest said uute peremeeste vasallid ja kes panid alused mitmete hilisemate aadliperekondadele.

Muudatus eitab kristluse vabatahtlikku vastuvõtmist ja vasallilepinguid.

Allpool on on orjarahvaks saamine asendatud täielike õiguste kaotamisega. Kuidas seda mõista? Andres 10. veebruar 2007, kell 18:23 (UTC)

---

Religioon

<tr><td>[[Usund]]</td><td>[[Luterlus]] 152 237 in; [[Õigeusk]] 143 554 in (2000 a)</td></tr>

See vajab täpsustamist. Parem, kui see oleks tekstis. 4. märts 2007, kell 11:25 (UTC)

Viimasel rahvaloendusel vastas 381 911 inimest, et on "usu suhtes ükskõikne"; 163 304 ei osanud vastata, 89 691 ei soovinud vastata, 90 297 suhtumine religiooni on hoopis teadmata. St enamuse (vist isegi absoluutse) suhtumine religiooni/kuulumine kirikutesse jääb üldse se's punktis kajastamata, mis ei ole õige.

Millised on Eesti kirikute arvud oma liikmeskonna kohta? Mis alusel erinevad kirikud oma liikmeskonda loevad? - Urmas 4. märts 2007, kell 11:34 (UTC)

Kaitse alla

Artikkel tuleks lähiajal kindlasti kaitse alla panna, vandaalide hulk on väga suur --Dj Capricorn 27. aprill 2007, kell 07:48 (UTC)

Olen ka täheldanud väga tihedat vandalismi selle artikli juures. Kuid kui palju see artikkel siis edasi areneks? see on nagu aasta aega vist juba olnud nädala ühistöö... --avjoska 27. aprill 2007, kell 08:34 (UTC)

Tihedast kontrollist peaks piisama. Aga seda nädala ühistööd pole keegi eriti tõsiselt võtnud. See on esindusartikkel, sellele peaks erilist tähelepanu pöörama. Andres 27. aprill 2007, kell 10:35 (UTC)

Segased (kahtlased) tekstijupid

Eesti taasokupeerimise ja -annekteerimisega 1944 sai Eestist taas liiduvabariik Nõukogude Liidus. Autonoomia liiduvabariigi näol oli suuresti aga näiline, kuna NSV Liit oli suuresti autoritaarne tsentraliseeritud majanduse ja poliitikaga riik. --Dj Capricorn 27. aprill 2007, kell 16:38 (UTC)

---

Pakun kaitsta seda lehte vandalite eest. Geonarva 29. aprill 2007, kell 13:40 (UTC)

Ei poolda seda. Vandalism on siin siiski suhteliselt harv. Andres 29. aprill 2007, kell 18:45 (UTC)

Kolm korda päevas ei ole just harv. --Metsavend 30. aprill 2007, kell 07:35 (UTC)

Kolm korda päevas jõuab ju vabalt tühistada. Andres 30. aprill 2007, kell 08:07 (UTC)

Praegu on lehekülg kaitstud. Minu meelest peaks selle maha võtma, muidu blokeerime selle lehekülje arengu. Andres 29. aprill 2007, kell 18:47 (UTC)

Arvan, et lehekülg peaks jääma kaitstuks vähemalt 10. maini. Registreeritud kasutajad saavad muudatusi teha. Kui ajalugu vaadata, siis on viimastel päevadel registreerimata kasutajad ainult vandaalitsenud. --Metsavend 30. aprill 2007, kell 07:35 (UTC)

Meil on siin näiteks ka hulk regulaarseid kasutajaid, kellel pole kasutajanime. Ja uus kasutaja peab neli päeva ootama, isegi kui ta kasutajanime võtab. Minu meelest on see häiriv kitsendus, mis paneb uue kasutaja käega lööma. Andres 30. aprill 2007, kell 08:07 (UTC)

Jaanuari lõpust alates (3 kuu jooksul) on anonüümsed kasutajad teinud selles artiklis 2-3 mõistliku parandust/täiendust ja üle 10 vandalismiakti (enamik viimase 3 päeva jooksul). Tõenäosus, et anonüümne kasutaja siin lähema 10 päeva jooksul mõistlikku täiendust tahaks teha, on pea olematu. --Metsavend 30. aprill 2007, kell 08:18 (UTC)

Olen nõus, et tõenäosus on väike, aga tühistamise vaev ei ole minu meelest nii suur, et riskida sellega, et mõni mõistlik parandus jääb tegemata. Andres 30. aprill 2007, kell 09:01 (UTC)

"Republic of Estonia (1990-1991)"

Vot mis inglise Vikipeedias eelmise aasta lõpupoole välja ilmus: en:Republic of Estonia (1990-1991). Ma ise arvan, et säärane asi tuleks ära kustutada, eriti veel viimatiste sündmuste valguses, kus artiklile juba viidatakse: w:Talk:Bronze Soldier of Tallinn#Estonias Independency. -Stark 1. mai 2007, kell 23:49 (UTC)

Minu meelest pole tegemist poliitilise eesmärgiga artikliga. Selle algus on küll eksitav, aga vajadus sellise teemaga artikli järele on olemas, ja seda ka eesti vikis. Väljend "Eesti Vabariik" on ju kahemõtteline, sest Eesti Vabariigiks ümbernimetatud liiduvabariik ja 1918. aastal välja kulutatud Eesti Vabariik on erinevad asjad, vähemalt mulle tundub nii. Andres 3. mai 2007, kell 12:44 (UTC)

Aa, kui kaua see tartu rahu järgne piir kehtis reaalselt? petseri ja narvatagune on selle järgi ju piirides. --avjoska 3. mai 2007, kell 12:47 (UTC)

---

Metsavend, miks Sa elanike arvudest vahe ära jätsid? Andres 8. mai 2007, kell 18:52 (UTC)

---

Kas Eesti on sama, mis Eesti Vabariik? Minu meelest mitte ja vastava eristuse peaks artiklis kasvõi märkuse korras tematiseerima. --Kamma 17. juuni 2007, kell 13:24 (UTC)

See märkus on õige. Entsüklopeediate traditsiooni põhjal ning otstarbekuse kaalutlustel räägitakse maast ja praegusest riigist samas artiklis. Maa ja riigi eristust ja vahekorda tuleks selgitada alajaotuses "Maa ja riik", mis oleks üldse kõige esimene alajaotus. Andres 17. juuni 2007, kell 14:13 (UTC)

---

2006. aasta demograafilised näitajad Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Eestis oli 1 344 684 elanikku. Neist 620 600 ehk 46,1% oli mehed ning 726 910 ehk 53,9% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 10,6‰, suremuse üldkordaja 12,9‰ ja loomulik iive -2,2‰. Elanike tihedus on 32,2 in/km² Geonarva 26. juuni 2007, kell 07:46 (UTC)

---

Alajaotus "Kliima" on kopipeistitud .html siit. Andres 28. juuni 2007, kell 21:06 (UTC)

Samal ajal pöörasin tagasi, kui sa märkuse tegid. Arvan, et pole mõtet neid pikki kopitud tekste hoida. Kui keegi soovib kirjutada, siis leiab need lihtsalt netist üles?--Mona 28. juuni 2007, kell 21:10 (UTC)

Jah, enamasti leiab küll. Seda teksti siin on, tõsi küll, raske leida. Andres 28. juuni 2007, kell 21:42 (UTC)

---

Miks on Eestil ikka see vana kole mall ja teistel riikidel on ilus ja normaalne??!?

Mall ei ole veel kõigi riikide juures vahetatud. Sa võid selle töö ette võtta. Andres 17. september 2007, kell 00:12 (UTC)

Lisasin uue malli. Jocker 3. oktoober 2007.

Ettepanek "Looduse" osas:

Ehk peaks kõik need veekogud jms välislingid koristama eraldi artikli alla (Näiteks Eesti Geograafia). Siia artiklisse jätta ülevaade asetusest, pinnamoest ja kliimast.

Idee järgi peaks looduse esitus olema üles ehitatud nagu teistes riigiartiklites, näiteks Albaania, kus see on üks põhjalikumaid.

Artiklit ei saa ajada liiga pikaks, seetõttu peaks konkreetse teema esitus alates teatud põhjalikkuseastmest olema eraldi artiklis, nii et siia jääks ainult kokkuvõte.

Võtsin välja lingid, mis on olemas spetsiaalartiklites. Andres 4. oktoober 2007, kell 07:53 (UTC)

Rahvusloom

Tekkis küsimus selle rahvuslooma kohta, kas Eestil üldse on selline asi ja kas sellel on mõtet ki artikli osana? Jocker 6. oktoober 2007.

Artikli kaitsmine

Mina arvan, et selle artikli peaks ära kaitsama. Kui ikka vaadata artikli ajalugu, siis tekib mul küll küsimus, miks lastakse igasugustel sulelistel ja karvastel omatahtsi selle (ja muide Eesti Vikipeedias väga tähtsa) artikli kallal toimetada.
PS: Eestil ei ole, pole kunagi olnud ja arvatavasti ka ei tule rahvuslooma. Kes selle jama siia artiklisse lisas? iffcool 18. oktoober 2007, kell 14:43 (UTC)

Mina toetaks Andrese seisukohta, et see on pigem auküsimus, seda artiklit sageli jälgida --Dj Capricorn 18. oktoober 2007, kell 21:08 (UTC)

Ja mitte ainult jälgida, vaid ka korda teha ja valmis kirjutada. Kui me selle kaitseme, siis see tähendab: ise ei tee ja ei lase ka teistel teha.

Ja üldse, kõiki muudatusi tuleb jälgida. Andres 19. oktoober 2007, kell 05:38 (UTC)

Muudatusi tuleb jälgida nii kui nii. See ei ole minu arvates artikkel, mille kallale tohiks vandaale lubada. Niigi on artikkel kehvas seisus.

Üldse on hulga tõenäolisem, et keegi, kes seda artiklit (asjalikult) täiendab, on mõni kasutaja. Kasutajateks mitteregistreerunud on seni pigem vandalismiga piirdunud.

iffcool 19. oktoober 2007, kell 13:16 (UTC)

Miks peaks seda artiklit rohkem kaitsma kui teisi? Andres 19. oktoober 2007, kell 14:14 (UTC)

Sest sellele leheküljele satuvad vandaalid sagedamini kui teistele lehekülgedele. iffcool 19. oktoober 2007, kell 16:42 (UTC)

Minu arvates on heas usus redigeerijate eemaletõrjumine suurem kahju kui lühiajalised lehe rikkumised. Andres 19. oktoober 2007, kell 16:45 (UTC)

Neid heas usus lehe redigeerijaid lihtsalt ei paista. Ega ma ei pakuks muidu välja, et lehekülge peaks kaitsma. iffcool 19. oktoober 2007, kell 17:16 (UTC)

ja peabki sattuma vandaale rohkem lehekülgedele, mis neile rohkem ütleb. On selge, Eesti on tunduvalt tuntum sõna, kui näiteks Tartu. Ei poolda kaitsmist. Kui vandalismide arv tõuseb juba 3-10 päevas, siis küll. Aga küll tulevad ka korrektsed redigeerijad.--Hendrix 19. oktoober 2007, kell 17:23 (UTC)

Mulle meeldis viimases kommentaaris eriti lõik ja peabki sattuma rohkem vandaale lehekülgedele.

mis Sulle segast on. Mida tuntum objekt, seda rohkem sodijaid. Ja see, et sodijad on olema, on paratamatus.--Hendrix 19. oktoober 2007, kell 17:54 (UTC)

Muide, korralikud redigeerijad ei pea selle artikliga algust tegema, on enam kui 40 000 teist artiklit.

Ma tahtsin sellega öelda, et kuna see lehekülg satub vandalismi ohvriks sagedamini, kui ükskõik milline ülejäänust 244 805 artiklist, siis peaks seda kaitsama. Kui Te seda kaitsata ei soovi, siis jätkake vanaviisi. iffcool 19. oktoober 2007, kell 17:37 (UTC)

Kas pole nii, et kaitsta tuleb ainult siis, kui muud üle ei jää? Me ei pea ju tingimata üldse midagi kaitsma.

Muie, seda lehte ongi täiendanud põhiliselt anonüümsed ja uued kasutajad, nii palju kui mina mäletan. Andres 19. oktoober 2007, kell 17:41 (UTC)

väljatõstetud

Eesti Vabariik, 1920-1940

--WikedKentaur 6. aprill 2008, kell 07:02 (UTC)

Eesti aja kirjeldus

Panen siia varasema variandi, sest see alajaotus on põhjalikult ümber tehtud.

Eesti Vabariik (1918–1940)

1920. aastal Nõukogude Venemaaga sõlmitud Tartu rahu järel tunnistas Eestit kui iseseisvat riiki de jure 1920ndate algul enamik maailma riike. Järgneva kahe aastakümne vältel ehitas Eesti tasapisi üles kõik ühe iseseisva rahvusriigi eksisteerimiseks vajalikud institutsioonid.

Kuni 1934. aastani valitses Eestis parlamentaarne demokraatia, alates 1934. aastast aga autokraatne valitsemisstiil. Selle viimasega kaasnes aga märgatav majandustõus, kultuuri areng jpm, mistõttu just 1930ndate aastate teist poolt mäletati hiljem rahva poolt "vana hea Eesti ajana".

Sõjaväeline riigipööre

1934. aasta aprillis pidid toimuma Riigivanema ja Riigikogu valimised. Suurt edu ennustati populaarsetele vabadussõjalastele. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, panid riigivanema kandidaadid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12. märtsil toime 1934 sõjaväelise riigipöörde. Eestis kuulutati välja kaitseseisukord. Vabadussõjalaste organisatsioonid suleti ja keelustati poliitilised meeleavaldused ja koosolekud. Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Valimised lükati edasi. Ametist tagandati nii vabadussõjalased kui ka Laidonerile ja Pätsile ebasobivad inimesed. Vangistati 400 juhtivat vabadussõjalast. Kõike seda põhjendati vabadussõjalaste väidetava riigipöördekavaga.

Vaikiv ajastu

 Pikemalt artiklis Vaikiv ajastu

1934. aasta septembris tuli Riigikogu kokku ning nõudis tagasipöördumist demokraatliku riigivalitsemisviisi juurde. Valitsus kuulutas Riigikogu istungi lõpetatuks ning keelas parlamendil kokku tulla. Parlament jäi vaikivasse olekusse.

Loodi riiklik ainupartei Isamaaliit ning keelustati kõik teised erakonnad. Kõikidele elualadele kehtestati riiklik kontroll. Ajakirjandus allutati tsensuurile ning paljud ajalehed suleti. Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Paljud poliitikud ja teised demokraatlikult meelestatud inimesed protestisid autoritaarse diktatuuri vastu. Kaitseseisukorra tingimustes demokraatliku korra taastamine ebaõnnestus.

Aastal 1937 koostati Konstantin Pätsi nõudmisel kolmas põhiseadus, et säilitada tema võim riigis. Põhiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse. Loodi parlament, kuid presidendil oli õigus see laiali saata. Uus põhiseadus piiras paljusid kodanikuvabadusi. Parlamendivalimistel saavutas valitsus võidu. Riigikogu kujunes valitsusele väga kuulekaks. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks kinnitati Konstantin Päts. President nimetas ametisse uue valitsuse, mille eesotsas oli peaminister Kaarel Eenpalu. Jätkati sama poliitikat: püsis kaitseseisukord, erakonnad olid keelatud, tsensuur püsis ja riigi kontroll süvenes. Olulised seadused ilmusid presidendi dekreetidena.

Andres 18. juuni 2008, kell 14:26 (UTC)

Knol ja Wikipedia

Eilsel vikipedistide kokkusaamisel tuli jutuks, et meie Eesti-artikkel pole nii hea kui ingliskeelne. Vaatasin huvi pärast ka Knoli. Tundus kuidagi sarnane inglise Wiki omale, ainult autoriks hakkas keegi Raul Piiber. Vaadake ka ja lõbutsege, kuni see seal pysib. Blogisin. --Oop 28. juuli 2008, kell 09:40 (UTC)

Rahvastik

Kas ei tuleks ehk nende demograafiliste näitajate kohta teha tabelid? Jocker 25. august 2008, kell 17:01 (UTC)

Miks mitte. Andres 26. august 2008, kell 06:07 (UTC)

---

rahvaarv = 1 340 600 (2008) Andres 27. jaanuar 2009, kell 21:28 (UTC)

rahvaarv = 1 340 122 (1.01.2011) Taivo 26. aprill 2011, kell 17:36 (EEST)

---

Minu arvates on esitus looduse alajaotuses nüüd liiga napp. Ja sellist alajaotust nagu "Topograafia" pole kohane teha. Peaks olema eraldi reljeef ja veestik. Puudu on näiteks geoloogiline ehitus, taimed ja mullad. Andres 3. veebruar 2009, kell 15:07 (UTC)

---

Kas peaks infokastis mainima ka taasiseseisvumist? Andres 4. veebruar 2009, kell 18:13 (UTC)

kaardi jama

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Europe_map_998.PNG viimati muudetud miskit segaselt

---

Eestlased on vähemuses ka Kallastel ja vist ka Paldiskis. Andres 18. aprill 2009, kell 20:00 (UTC)

---

Nõukogude okupatsioon. Nuidugi on 40 kiri tähtis, aga kuhu jääb siis Kalju Mätiku ja teiste tegevus? Miks see vähem tähtis on? --Vikker 29. aprill 2009, kell 09:54 (UTC)

---

Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil.

Minu meelest ei saa ühtki praegust maakonda tollastega samastada. Andres 29. aprill 2009, kell 17:36 (UTC)

---

Nõukogude okupatsiooni osa on pikaks tagasi tehtud? Andres 29. aprill 2009, kell 20:00 (UTC)

Toimetatud?

Arvan, et artikkel on nüüd piisavalt korras, et saaks toimetamismärke maha võtta. Djreichsfuhrer 17. mai 2009, kell 16:30 (UTC)

---

Pöörasin viimase muudatuse tagasi sest osa parandusi tundusid olevat mõttetud. Samas usklikute rea võiks vast taastada.--WooteleF 3. juuni 2009, kell 12:19 (UTC) Samas jätavad need protsendid mulje, et üle 90 protsendi rahvast on usklikud.--WooteleF 3. juuni 2009, kell 12:20 (UTC)

Nüüd näeb tabel ette ROK-i koodi asemel riigitähised (EST, EE), nii et see tuleb kuidagi sisse panna. Andres 3. juuni 2009, kell 12:38 (UTC)

Oeh, kuis mõttetud. Nii näeb ju parem välja kui lahtri põhiinfoks mitte olev aastaarv on väiksem jms. Jutt on ju usklikest (lahter "Usklikud"), mitte kogu rahvast.

Tahtsin veel lisada, et mu meelest võiks vähemalt Eesti artiklis SKT ja SKT inimese kohta kroonides olla. Iseasi kas võrdlemiseks sulgudesse ka teisendus panna või mitte. Teiseks on alaosa "Vaata ka" üleliia pikk. Mu meelest võiks sealt enamiku kui mitte kõik ära võtta, seal võiks olla umbes samaliigilised nähtused või umbes sama laialt sama teemat käsitlevad artiklid olla ja need millele tekstis juba ei viidata. Vähemalt mingi valiku peaks tegema, kõike mis mingil määral Eestiga seotud, ei peaks sinna panema. 3. juuni 2009, kell 12:41 (UTC)

See muudatus jättis tabelist ju välja kuupäevad. Elanike arvu andmisel peaks olema kuupäev. See, et protsendid on usklikute alajaotuses ei tähenda, et asi oleks arusaadavam. Mulle jäi mulje, et protsent näitab nende osa kogu rahvastikust.--WooteleF 3. juuni 2009, kell 12:45 (UTC)

WooteleF-iga täiesti nõus. Andres 3. juuni 2009, kell 12:54 (UTC)

Mis puutub "vaata ka" rubriigisse, siis seda annab ajapikku parandada. Niikaua kui artiklis on esitus ebatäielik ja eri teemasid põhjalikumalt käsitlevad artiklid on kirjutamata, peaks see nii jääma, sest muidu puuduks tee Eesti artikli juurest nende artiklite juurde. Muidugi peaks võimaluse korral sealt asju eemaldama.

SKT näitajad peavad olema võrreldavad, seetõttu ei tohiks dollarites näitajaid ära jätta. Andres 3. juuni 2009, kell 12:54 (UTC)

---

Kas eilne parandus rahvuslikus koosseisus on õige? Tabeli juures puudub allikas. Tabel käib 2006. aasta kohta. Andres 10. juuli 2009, kell 07:41 (UTC)

Andmed 2006. aasta rahvusliku koostise kohta on nüüd kadunud. Kuidas neid säilitada? Andres 15. juuli 2009, kell 15:05 (UTC)

---

Usund "luterlus ja õigeusk" on välja võetud. Arvan, et seda pole ka tarvis tagasi panna, sest seda asja ei saa lühidalt ära seletada. Andres 23. august 2009, kell 10:28 (UTC)

Muistsed Skandinaavia saagad räägivad maast nimega Eistland, mis on lähedane Saksa sõnale Estland maa kohta. Varased ladina ja teised muistsed versioonid sellest nimest on Estia ja Hestia.

Välja võetud. Andres 27. oktoober 2009, kell 07:54 (UTC)

1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia.Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. Nimetust Estonia, eSTLANestones kasutab ka Läti Henrik

Välja.

Nime alajaotus vajab toimetamist. Andres 27. oktoober 2009, kell 07:58 (UTC)

Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aasta) kirjeldas Aestiiks kutsutavat rahvast.

Andres 27. oktoober 2009, kell 09:23 (UTC)

täpsus (?)

rahvaarv: 1 340 021 (1.01.2010). Kas riigi arvestuslikku rahvaarvu on mõtet näidata ühe inimese täpsusega? --WikedKentaur 9. veebruar 2010, kell 17:46 (UTC)

Miks mitte, kui see niisugusena on avaldatud? Ega rahvaloenduse täpsetel andmetel suuremat mõtet ole. Andres 9. veebruar 2010, kell 19:52 (UTC)

Jah, sest seda arvestust peab Statistikaamet. --Tiuks 9. veebruar 2010, kell 21:40 (UTC)

EV, ENSV ja VNFSV piiridest: Petseri ja Narva-tagune

1. link ja 2. link --kanakukk 26. aprill 2010, kell 15:55 (EEST).

Tegelikult Tacitus mõtles välja küll nime, kuid ta ei kasutanud seda eestlaste vaid kõigi Läänemere idaranniku tollaste rahvaste koondnimetusena.

Nime alajaotust tuleb kohendada. Andres 3. august 2010, kell 15:31 (EEST)

---

| SKT_elaniku_kohta = 15 555 USD (2008)

Andres 29. august 2010, kell 15:05 (EEST)

Tabel Rahvused 2009

Mis allikast on pärit tabelis "Rahvused 2009" esitatud arvud? (eestlasi 71,8 %, venelasi 21,6 %)? Statistikaameti kodulehel andmebaasis esitatud arvud on mõnevõrra erinevad: 2009. a. 1340415, eestlasi 921484 (68,75 %), venelasi 342966 (25,59 %) jne.).

Rahvused (2009)
Eestlased	71,8%
Venelased	21,6%
Ukrainlased	2,1%
Valgevenelased	1,2%
Soomlased	0,8%
Lätlased	0,2%
Poolakad	0,2%

Võtsin välja. Ilma viiteta palun tagasi mitte panna. --Metsavend 5. jaanuar 2011, kell 02:57 (EET)

---

Ma leian, et "Eesti NSV" on sobiv alapealkiri. Andres 10. oktoober 2010, kell 18:47 (EEST)

Kui vaadata selle ja kahe eelmise alajaotuse sisu, siis vastavust ei ole kummagi pealkirja puhul. Esimesest Nõukogude perioodist räägitakse alajaotuses "Iseseisvus". Andres 10. oktoober 2010, kell 18:53 (EEST)

---

See "Teised Eestist" ei ole minu meelest hea lahendus. Andres 6. november 2010, kell 12:56 (EET)

Võib olla see sobib Majanduse alla. Geonarva 6. november 2010, kell 13:01 (EET)

Kohad edetabelites on eraldi teema. Aga kas me esitame siin kõigi tabelite kõigi aastate kohad? Andres 6. november 2010, kell 13:12 (EET)

Alajaotus "Teised Eestist" on küsitav. Andres 2. detsember 2010, kell 14:27 (EET)

---

(Vaata Eagle Guardian).

Võtsin selle välja, sest see tundub liiga spetsiifiline. Tuleks otsida parem koht. Andres 9. detsember 2010, kell 21:51 (EET)

Miks peaks eurole üleminekust rääkima alajaotuses "Teised meist"? Andres 1. jaanuar 2011, kell 16:23 (EET)

2011. aastal oli Eesti esimene endise Idabloki liige, kes läks üle Euroopa Liidu ühisrahale eurole. Eestis kehtib alates 1. jaanuarist 2011 euro.

See on alajaotuses "Teised meist". Minu meelest on see üleliigne, pealegi väär. Andres 2. jaanuar 2011, kell 21:31 (EET)

---

Artikli teksti sisse pandi kaks välislinki. Neid ei tohiks olla. Tuleb kirjutada artiklid Saxo Grammaticus ja Seadlus ning panna lingid sinna. Andres 22. jaanuar 2011, kell 18:12 (EET)

---

See dokumentaalfilm, mis lisati, on selle artikli jaoks liiga väike detail. Andres 20. aprill 2011, kell 09:08 (EEST)

---

Päts ja Laidoner tegutsesid 1934. aastal seaduste raamides, nii et "riigipöördest" ei tohiks ilma pikemata rääkida. Pealegi pole mõtet teha linki Riigipööre. Andres 25. mai 2011, kell 21:11 (EEST)

Teised Eestist

See peatükk on väga kallutatud. Seal peaks olema ka kriitikat. Mitte just Sami Lotila tsitaate, aga näiteks Venemaa riigiametnike või ÜRO tegelinskite ütlemisi.

Võtsin välja sellesse rubriiki topitud suvalise eduloostatistika. Keskkonnaministeeriumi toodetud dokument või tõik, et Eestis on euro, ei ole Eesti-väline arvamus Eestist. (Ja yldse on kogu see lõik nähtus rubriigist "Mida elevant Eestist arvab" - teiste riikide kohta ei ole sarnaseid lõike ei eesti ega teistes Vikipeediates.) Väljavõetud faktid võivad ju kuskil ses artiklis olla, aga kindlasti mitte seal. --Oop (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 18:53 (EET)

Väljavõte:

*2009. aastal toodeti Eestis Eurostati poolt läbiviidud uuringute kohaselt oluliselt väiksem kogus olmejäätmeid kui ELi liikmesriikides keskmiselt (513 kg olmejäätmeid inimese kohta).

*2010. aastal tegi keskkonnaministeerium kokkuvõtte meie loodusrikkustest. Muuhulgas väideti selles: "Looduse poolest kuulub Eesti Euroopa rikkamate hulka."

*2011. aastal oli Eesti esimene varem Nõukogude Liitu kuulunud riik, kes läks üle Euroopa Liidu ühisrahale eurole. Eestis kehtib euro alates 1. jaanuarist 2011.

Viited

viide nr 15 ei tööta. Ave Maria (arutelu) 1. aprill 2012, kell 11:29 (EEST)

Vaata ka

loendid tuleks ehk välja jätta, aga kategooriat Eesti loendid ei saa otse ilmselt kasutada. Oleks vaja Eesti loendite loendit kus kõik eestit puudutavad loendid seesZosma 7. oktoober 2011, kell 21:31 (EEST)

Kahtlased muudatused

Kas kasutaja TuulaTuula viimased muutmised artiklis on õiged?--Bioneer1 6. jaanuar 2012, kell 22:40 (EET)

Seadlus on "1. riigipea õigustloov akt [MÕS] 2. halduse seadusejõuline üldakt, millega võib reguleerida üksnes teatud valdkondi" [1]. Nii et seadluse panin tagasi. --Oop 7. jaanuar 2012, kell 00:19 (EET)

Piiriproblemaatika

Tõstan siia osa vahepeal kustutatud teksti. Kuskil peaks see mingil (neutraalsemal?) kujul olema, ent maismaapiiri kirjeldusse okupeerimine tõesti ei kuulu. Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri ning jätkab Eesti alade, mis jäävad kontrolljoonest ida poole, okupeerimist. Uut kehtivat piirilepingut riikide vahel ei ole. --Oop 20. jaanuar 2012, kell 14:08 (EET)

---

Kaugemas ajaloos oli Eesti territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ja kuulunud osaliselt või täielikult... – esilõigu lause;
"ja kuulunud" peaks vist ühilduvuse huvides olema kujul "ja on kuulunud", või ma eksin? --Toivo (arutelu) 19. aprill 2012, kell 17:55 (EEST)

Eesti sportlaste loend

Kas me tahame tõesti teha lohepikkuse loendi kõigist Eesti sportlastest? Ei tundu mõistlik, pigem võiks siit lingi maha võtta. --Oop (arutelu) 24. oktoober 2012, kell 13:16 (EEST)

Riigi nimi vene ja saksa keeles

[2]; vahest läheb vaja. --Õli (arutelu) 17. detsember 2012, kell 15:18 (EET)

Kaitse

Ajalugu vaadates on näha, et selles artiklis on pidev vandalism, aga anonyymsetelt kasutajatelt tuleb mõistlikku sisu minimaalselt. Ehk oleks mõistlik panna permanentse kaitse alla? Või leidub sellele mõni veenev vastuargument? --Oop (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 12:39 (EET)

Ma vaatasin ka ajalugu ja see oli täitsa õudne. Ma pigem toetan Oopi. Taivo 25. veebruar 2013, kell 17:40 (EET)

Võiks olla ainult registreeritud kasutajatele muutmiseks.--Morel (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 17:46 (EET)

Poolt Olen selle poolt, et teatud kirjutised kaitstakse vandalismi vastu nii, et muuta saavad ainult sisselogitud kontoomanikud. suwa 25. veebruar 2013, kell 19:44 (EET)

Olen selle vastu kui kasutatakse igavest lukustamist või blokeerimist. Need on pigem ajutised meetmed. Staatilisema Vikipeedia tekitamiseks on võimalik kasutusele võtta nn. kontrollitud redaktsioonid: http://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Flagged_revisions --WikedKentaur (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 00:30 (EET)

Ilus mõte, aga mul on kuri kahtlus, et meil pole jaksu redaktsioone pysivalt kontrollida. Patrullimislehekylg meil juba on, vaata ise, kui palju sealt töödelda jõutakse. Teisalt: see, et sa lihtsalt vastu oled, ei ole ju argument; kena oleks kuulda mõnd põhjendust, miks vastu olla. --Oop (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 12:53 (EET)

FlaggedRevision-it on võimalik kasutada üksnes valitud hulga artiklite puhul. Sellises seadistuses on see kasutusel praegu inglise vikis -- kus FlaggedRevision-i abil on tekitatud võimalus panna artiklid nn. "leebe kaitse" alla, vt. http://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Pending_changes. Taolisi "leebe kaitse" all olevaid artikleid saavad anonüümsed kasutajad endiselt täiendada, kuid nende tehtud muudatused muutuvad kõigile nähtavaks alles peale heaks kiitmist. Piiratud hulga artiklite puhul on küll jaksu redaksioone kontrollida. --WikedKentaur (arutelu) 11. märts 2013, kell 09:25 (EET)

Kas see systeem on meil praegu rakendatav? Kahtlen kyll, kas selleks konsensus saavutatakse. See tähendaks ju kaastöö piiramist laiemalt kui senised paar artiklit (mitu meil neid kaitse all yldse on? inglisvikis 5%) ning praegugi on tõsine nurin, et läbustamist alatult takistatakse. --Oop (arutelu) 11. märts 2013, kell 10:22 (EET)

Niisiis argumente.

kaitsmise vastu:

• Artikkel muutub enam suletuks, uued kasutajad peavad ootama 4 päeva enne kui saavad artiklisse muudatusi teha. Vikipeedia avatuse põhimõtte piiramine.

Selle argumendi kehtivuse hindamiseks peaks vaatama, milline on vandalismijuhtumite ning anonyymse asjaliku kaastöö suhe siinses artiklis. Kui anonyymid niikuinii erilist panust ei lisa, siis ei ole piira see suletus tegelikult kedagi. --Oop (arutelu) 1. märts 2013, kell 14:09 (EET)

• Suhtumise muutus anonüümsetesse kasutajatesse: osade sodijate põhjal järeldatakse, et kõik anonüümsed kasutajad on pahatahtlikud.

Ei. Praktika lihtsalt näitab, et valdav osa vandalismist on anonyymne. Pealegi on kaitse all vaid yksikud artiklid, nii nagu on kombeks ka teistes Vikipeediates. Enamikus

• Artikkel ei ole enam nii ajakohane. Uued statistilised näitajad jms ei jõua artiklisse nii kiiresti, kui anonüümsed kasutajad ei saa neid koheselt lisada. --Oop (arutelu) 1. märts 2013, kell 14:09 (EET)

Kas olulise osa statistiliste näitajate uuendustest on teinud anonyymid? Kas sellised uuendused on mõnikord toimunud kiiremini kui 4 päeva jooksul andmete avaldamisest? Kui ei, siis argument ei kehti. --Oop (arutelu) 1. märts 2013, kell 14:09 (EET)

• Adminnide aja kokkuhoid: osa pisiparandusi teeks muidu ära anonüümsed kasutajad.

Kui suure osa pisiparandustest viimase aasta jooksul on teinud adminid ja kui suure osa anonyymsed kasutajad? Ma kahtlustan, et suurem osa vastuargumentidest töötab yksnes paberil, aga ma pakkusin ka välja konkreetsed meetodid, kuidas seda kontrollida. Kui kellelgi aega on, tehke statistikat. Ega neid muudatusi viimasel aastal nii meeletult palju ka ei olnud. (Mul, vabandage, on nyyd vaja teha tegevusaruanne ja pressikas, dokumendid raamatupidajale yle anda ja yldse tegelda selle osaga vikipedismist, mida keegi teine tegema ei kipu.) --Oop (arutelu) 1. märts 2013, kell 14:09 (EET)

Sorry, aga Vikipeedia ja MTÜ on kaks ise asja. -- Ahsoous (arutelu) 1. märts 2013, kell 14:29 (EET)

kaitsmise poolt:

• Artikkel on lugeja jaoks suuremal hulgal ajahetkedel sodimata kujul ning usaldusväärsem.

Võiks unistada, et äkki meil õnnestub see ykskord ikkagi päris korda teha. --Oop (arutelu) 1. märts 2013, kell 14:09 (EET)

• Adminnide aja kokkuhoid: adminnidel läheb sodimiste kõrvaldamiseks vähem aega.

Enamasti kulub aega selleks ysna vähe, põhiline jama on just sellise sodiga, mis on muu teksti seas ning võib kahe silma vahele jääda. Tervet pikka artiklit regulaarselt keegi ju yle ei loe. --Oop (arutelu) 1. märts 2013, kell 14:09 (EET)

--WikedKentaur (arutelu) 1. märts 2013, kell 12:33 (EET)

Mina ei poolda kaitsmist, eriti kui vaadata viimast kolme administraatorite tehtud muudatust ja seisu, millega see kaitsti. See pedejutt oli artiklis rohkem kui ööpäeva, seda vaatas ilmselt kaugelt üle tuhande inimese. Kui poleks kaitstud, oleks mõni neist ikka parandanud. Pealegi oli viimati ju korduv vandaal, pigem võiks sellised ip-d siis pikaks ajaks blokeerida. --Epp 28. veebruar 2013, kell 01:39 (EET)

Ainuyksi sel aastal on tyhistatud 10 muudatust, kõik eri aadressidelt. Kuidas yhe IP blokkimine sel juhul aitab? Mis pikaajalistesse blokkidesse puutub, siis ma olen igati poolt. Kahjuks näitab mu kogemus, et kui mõni korduv vandaal pikemaks ajaks blokkida, siis tuled sina ja tyhistad blokeeringu. --Oop (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 09:32 (EET)

Selline jutt läheb juba üle igasuguse piiri. Ütleks midagi... aga ega rääkimisel pole siin mõtet jah. Mäletan tõesti, et tühistasin kunagi kättemaksuks blokeeritud palju head tööd teinud 90.190.114.172 (näed, isegi aadressi tean peast). Minu blokeeringulogis rohkem muutmisi pole, kontrollisin üle. --Epp 28. veebruar 2013, kell 10:58 (EET)

No tore, eksisin. Tunne rõõmu. Aga ma ei näe ikkagi selgitust, kuidas yhe tegelase blokkimine artiklit sellise tihedusega vandalismi eest kaitseb. --Oop (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 14:54 (EET)

Leian, et sellised sõnavõtud on administraatori poolt lubamatud. -- Ahsoous (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 16:02 (EET)

Ma leian ka mitmesuguste asjade kohta, et need on lubamatud, aga minu käest luba ei kysita. --Oop (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 16:26 (EET)

Sa võid öelda, et need on lubamatud. Andres (arutelu) 11. märts 2013, kell 10:42 (EET)

Olen öelnud. Mis sa arvad, kas kedagi huvitas? --Oop (arutelu) 11. märts 2013, kell 13:44 (EET)

Ei tea, aga kui ei ütle, siis pole lootustki. Sada korda tuleb öelda võib-olla. Andres (arutelu) 11. märts 2013, kell 14:10 (EET)

---

pisitehniline küsimus, miks miski märgi või pildiga seda kaitset ei kuva, nt nagu teistel wikidel tabalukk ? suwa 28. veebruar 2013, kell 14:50 (EET)

See tabalukk pannakse malliga. -- Ahsoous (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 15:06 (EET)

Tabalukk on {{K-mall}}. Väiksena kasutades näitab ainult tabalukku. --Tiuks (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 15:11 (EET)

See vist pole just see - too vist käib üksnes mallide juurde -- Ahsoous (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 16:00 (EET)

ollallaa -- hea mall, nüüd ilmus ka kogu lukustamisega kaasnev jutt ka viitena, Vikipeedia:Lukustamiseks soovitatud artiklid, seega peaks see lukustamisega automaagiliselt lisatama ... suwa 1. märts 2013, kell 08:35 (EET)

---

Poolt Toetan tiheda pasarahe alla sattuvate artiklite kaitse alla võtmist. Tõsine huviline saab alati registreerida ennast. Kyng (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 15:47 (EET)

Poolt Toetan, et muuta saavad ainult registreeritud kasutajad.--Tiuks (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 16:02 (EET)

Vaadake artikli ajalugu, millal infokast ära solgiti ja mida tegid adminid pärast seda ja millises seisus see siis lukustati. Põhimõtteliselt ma pole vastu lukustamisele, aga ei näe sellel sügavamat mõtet (põhjendust siia igaks juhuks ei kirjuta, et halbu mitte ideid anda). -- Ahsoous (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 16:12 (EET)

Ilmsesti ei pannud keegi teksti sisse jäänud sigadust lihtsalt tähele. See on kyll pigem argument lukustamise poolt kui vastu: inimesed kasivad nii hästi, kui suudavad, aga saasta hulk ja esinemissagedus käib yle jõu. --Oop (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 16:26 (EET)

Meil on viimasel ajal patrullijaid vähem (ise olen ka ära langenud). Kui neid natukenegi rohkem oleks, siis ma pooldaksin igasuguse lukustamise vältimist, sest nii oleks Vikipeedia rohkem avatud.

Palun kasutage aruteludes viisakat tooni. Andres (arutelu) 1. märts 2013, kell 12:57 (EET)

Kui palju meil yldse aktiivseid patrullijaid on? --Oop (arutelu) 1. märts 2013, kell 14:10 (EET)

Paraku on nii mõnedki loobunud sellest tegevusest. Selle põhjustest on ka mitmeid kordi juttu olnud. -- Ahsoous (arutelu) 1. märts 2013, kell 14:29 (EET)

Kas keegi on kunagi leebe kaitse vastu sõna võtnud? Selle puhul langeb ju ära see argument, et anonüümsed kasutajad ei saa ka mõistlikke muudatusi teha. Andres (arutelu) 11. märts 2013, kell 10:42 (EET)

---

"Topograafia" on halb pealkiri.

Äärmuspunktidest siin vist juttu ei ole. Andres (arutelu) 30. juuni 2013, kell 08:16 (EEST)