Vabaduse Risti Vendade Ühendus

Allikas: Vikipeedia

Vabaduse Risti Vendade Ühendus (ka Vabadusristi Vendade Ühendus, lühend VRVÜ) oli 1925. aastal Tartu Vabaduseristi Vendade Ühenduse (lühend TVVÜ) ümberkorraldamisel moodustatud üleriigiline organisatsioon, mis ühendas Eesti Vabadusristi kavalere.[1]

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

TVVÜ asutati 23. veebruaril 1923 Tartus Siegfried Pindingu eestvõttel ja Pinding sai ühtlasi ka TVVÜ juhatuse esimeheks. 1925. aastal täiendati põhjalikult TVVÜ põhikirja ja TVVÜ korraldati ümber Vabaduse Risti Vendade Ühenduseks (lühend VRVÜ).[1]

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

VRVÜ üks eesmärke oli koguda andmeid Vabadusristi kavaleride kohta. Andmete põhjal koostati 1935. aastal koguteos "Eesti Vabadusristi kavalerid". Teose kordustrükk ilmus 1984. aastal Stockholmis.

Osakonnad[muuda | muuda lähteteksti]

VRVÜ-l oli üle Eesti palju osakondi. 1926. aastal asutati osakond Narvas, 1927. aastal Viljandis, Pärnus ja Tallinnas ning 1928. aastal Rakveres, Valgas ja Võrus.[1]

1936. aastal kuulus ühendusse umbes 1000 liiget, neist umbes 400 Tallinna osakonnas.[2]

Järvamaa osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Järvamaa osakond oli Järvamaal elavate Vabadusristi kavaleride organisatsioon.

Osakonna asutamiskoosolek toimus 3. oktoobril 1937 Paides, esimees oli kuni osakonna likvideerimiseni 1940. aastal major Voldemar Silbermann VR II/3. Juunis 1939 kuulus osakonda 55 liiget.

Rakvere osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Vabaduse Risti Vendade Ühenduse oli Virumaa lääneosas elavate Vabadusristi kavaleride organisatsioon.

Osakond asutati 20. mail 1928 Rakveres, esimehed olid kolonel Oskar Luiga VR I/2, II/2, II/3 ja kolonel Georg Leets VR I/3, II/3. Mais 1934 kuulus osakonda 54 tegev- ja 7 toetajaliiget.

30. detsembril 1943 peeti Rakveres osakonna taastamiskoosolek, esimeheks valiti major Eduard Paurman VR II/3.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=213 (vaadatud 25.02.2016)
  2. Indrek Paavle. "Õiguse ja omariikluse eest: Otto Tief". Tartu: Rahvusarhiiv, 2014, lk 113.)