Mine sisu juurde

Virsik

Allikas: Vikipeedia
Virsikud on virsikupuu viljad
Virsikud
Lamevirsikud

Virsik on virsikupuu (Prunus persica) vili. Ta on luuvili, mis sarnaneb aprikoosiga, kuid on palju suurem. Virsik on 5–10 cm pikk ja kaalub keskmiselt 70–75 g.

Virsikul on kaunis välimus ja mahlane meeldiva maitsega viljaliha. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 3–4 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju õlisid.

Virsikud sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid.

Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud virsikud pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt.

Virsikust toodetakse mahla, kompotti, moosi, kasutatakse ka salatites, pannkookide katteks, jogurtites, pudingites jne.

Sileda pinnaga virsikuid nimetatakse nektariinideks.

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal toodeti maailmas 21,1 miljonit tonni virsikuid ja nektariine, istandike kogupindala oli 1,5 miljonit hektarit.[1] Aminohapetest sisaldavad virsikud kõige rohkem aspartaamhapet (100 g kohta 0,42 g).[2]

Suurimad tootjad 2012. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
 Hiina 12 000 000* 56,9
 Itaalia 1 331 621 6,3
 USA 1 058 830 5,0
 Kreeka 760 200 3,6
 Hispaania 747 200 3,5
 Türgi 575 730 2,7
 Iraan 500 000* 2,4
 Tšiili 325 000* 1,5
 Argentina 290 000* 1,4
 Egiptus 285 194 1,4
Maailm kokku 21 083 151 100
* – FAO hinnang
Toitained[2]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 88,87 g
Kalorsus 39 kcal
Valgud 0,91 g
Lipiidid 0,25 g
Tuhk 0,43 g
Süsivesikud 9,54 g
Sahharoos 4,76 g
Glükoos 1,95 g
Fruktoos 1,53 g
Galaktoos 0,06 g
Maltoos 0,08 g
Kiudained 1,5 g
Toiteelemendid[2]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 6,0 mg
Raud (Fe) 0,25 mg
Magneesium (Mg) 9,0 mg
Fosfor (P) 20,0 mg
Kaalium (K) 190,0 mg
Naatrium (Na) - mg
Tsink (Zn) 0,17 mg
Vask (Cu) 0,068 mg
Mangaan (Mn) 0,061 mg
Fluoriid (F) 4,0 μg
Seleen (Se) 0,1 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[2]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 6,6 mg
B1 0,024 mg
B2 0,031 mg
B3 0,806 mg
B4 6,1 mg
B5 0,153 mg
B6 0,025 mg
E 0,73 mg
A 16,0 μg
β-karoteen 162 μg
Folaadid 4,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
91,0 μg
K 2,6 μg
  1. 1,0 1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 13.01.2015.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 29.01.2015. Vaadatud 03.01.2010.