Lodi (Itaalia)

Allikas: Vikipeedia
Lodi

itaalia Lodi
lodi murre Lòd

Lodi-Stemma.png
Lodi vapp
Flag of Lodi.svg
Lodi lipp

Pindala: 41,43 km²
Elanikke: 43 325 (2012)

Koordinaadid: 45° 19′ N, 9° 30′ Ekoordinaadid: 45° 19′ N, 9° 30′ E
Map of comune of Lodi (province of Lodi, region Lombardy, Italy).svg
Lodi asend Lodi provintsis
Lodi (Itaalia) (Itaalia)
Lodi (Itaalia)
Asend Itaalias

Kodulehekülg: http://www.comune.lodi.it

Lodi on linn ja vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas, samanimelise provintsi keskus.

Antiikajal oli Lodi kohal roomlaste munitsiipiumi õigustes asula, mille nimeks oli Laus Pompeia. Friedrich I Barbarossa purustas endise asula ja asutas 3. augustil 1158 asemele linna, mille nimeks sai Lodi.

1454. aastal sõlmiti Lodis Itaalia linnriikide vahel Lodi rahu. Lodi ja veel üheksa Lombardia-Veneetsia kuningriigi asula linnaõigused kinnitati 1815. aasta 24. aprillil.

87 meetri kõrgusel merepinnast asuva Lodi asustustihedus on keskmiselt 1055 inimest ruutkilomeetri kohta.

Haldus[muuda | muuda lähteteksti]

Lodi piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Boffalora d'Adda, Cornegliano Laudense, Corte Palasio, Dovera (CR), Lodi Vecchio, Montanaso Lombardo, Pieve Fissiraga, San Martino in Strada, Tavazzano con Villavesco.

Lodi halduspiires asuvad järgmised fraktsioonid: Fontana, Olmo, Riolo, San Grato.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Lodi vanalinn paikneb Adda paremkaldal asuval peaaegu trapetsikujulisel Eghezzone künkal. Linna madalaim koht on 65 meetri kõrgusel merepinnast, kõrgeim koht 87 meetri kõrgusel.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Muzza kanal

Lodis on mitmeid veekogusid, millest suurim on territooriumit läbiv Po vasakpoolne lisajõgi Adda. Läänepiiriks on Lodit Lodi Vecchiost eraldav Muzza kanal, esimene inimeste rajatud kanal Põhja-Itaalias ja üks esimesi tehiskanaleid maailmas.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmekümne aasta (19611990) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +1 °C) ja kõige soojem kuu juuli (keskmine temperatuur +24,5 °C).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna haldushoone seinale kinnitatud marmorbüstid linna kahele "esiisale-asutajale": vasakul Gnaeus Pompeius Strabo, paremal Friedrich Barbarossa

Kuni neoliitikumi lõpuni asustasid Lodi ala põlluharijatest nomaadid.[1] Umbes aastal 1000 eKr rajas keldi päritolu boide hõim piirkonda Lausi nimelise asula.[2]. Aastal 89 eKr nimetati asula Rooma konsuli Gnaeus Pompeius Strabo auks Laus Pompeiaks. Aastal 49 eKr sai Laus Pompeia munitsiipiumi õigused.

Mälestusmärgid ja vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Lodi toomkirik Võidu väljaku ääres
Püha Franciscuse kiriku fassaad
San Filippo Neri kirik

Sakraalarhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

  • Duomo di Lodi (Basilica Cattedrale della Vergine Assunta).
Linna vanima ja tähtsaima pühakoja, Lodi toomkiriku rajamist alustati sümboolselt linna asutamise päeval, 3. augustil 1158, pühakoda valmis 1284. aastal.[3]
  • Tempio Civico della Beata Vergine Incoronata
  • Chiesa di San Francesco
Püha Franciscuse kirik valmis aastatel 12801307.[4]
  • Chiesa di San Lorenzo
  • Chiesa di Sant'Agnese
  • Chiesa di San Filippo Neri
  • Palazzo Vescovile
  • Chiesa di Santa Maria delle Grazie
Santa Maria delle Grazie kirik valmis aastatel 16691743.[5]
  • Chiesa di Santa Maria Maddalena
  • Chiesa di Santa Chiara Nuova
  • Chiesa di San Cristoforo
  • Chiesa di San Gualtero

Tsiviilarhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Palazzo Broletto
Sild üle Adda jõe
  • Palazzo Broletto
1284. aastal rajatud hoones asub linnavalitsus
  • Ospedale Maggiore
  • Palazzo Mozzanica
  • Palazzo Modignani
  • Palazzo Vistarini
  • Teatro alle Vigne
  • Palazzo del Governo
  • Ponte sull'Adda
Sild üle Adda jõe valmis 1864. aastal, 1859. aastal austerlaste purustatud silla asemele.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Giovanni Agnelli, Lodi ed il suo territorio nella storia, nella geografia e nell'arte, Lodi, Il Pomerio, 1989 (ristampa dell'edizione del 1916). ISBN 88-7121-046-8.
  • Beatrice Ambreck; et al., Atlante della nuova Provincia di Lodi, Lodi, Il Giorno, 1996. (ISBN non esistente).
  • Agenore Bassi, Storia di Lodi, Lodi, Edizioni Lodigraf, 1977. ISBN 88-7121-018-2.
  • Agenore Bassi, Lodi fra storia e cronaca dal 1919 al 1945, Lodi, Il Pomerio, 1979. ISBN 88-7121-019-0.
  • Agenore Bassi; et al., Lodi – La storia, Lodi, 1989.
  • Giorgio Bigatti (a cura di), Il Municipio e la Città – Il Consiglio comunale di Lodi (1859-1970), Silvana Editoriale, 2005. ISBN 88-8215-999-X.
  • Vittorio Bottini, La cucina lodigiana, Lodi, Edizioni Lodigraf, 1978. (ISBN non esistente).
  • Vittorio Bottini; Alessandro Caretta; Luigi Samarati, Lodi – Guida artistica illustrata, Lodi, Edizioni Lodigraf, 1979. (ISBN non esistente).
  • Alessandro Caretta; Luigi Samarati, Lodi – Profilo di storia comunale, Lodi, 1958.
  • Ernesto Carinelli; Sandro De Palma; Giorgio Granati, Lodi Murata – Sistema difensivo e parti sotterranee, Lodi, Il Pomerio, 2006. ISBN 88-7121-448-X.
  • Eugenia Dossi (a cura di), Enciclopedia Generale Garzanti, Milano, Garzanti, 2005. (ISBN non esistente).
  • Sergio Galuzzi (a cura di), Lodi in un giorno, Lodi, Giona, 2000. (ISBN non esistente).
  • Pierluigi Majocchi, Francesco Sforza e la Pace di Lodi, in Archivio Storico Lodigiano – Organo della Società Storica Lodigiana, edizione 2008.
  • Bassano Martani, La buona indole dei lodigiani, Lodi, Il Pomerio, 1990 (ristampa dell'edizione del 1880). ISBN 88-7121-057-3.
  • Marco Meriggi, Il Regno Lombardo-Veneto, in Storia d'Italia, volume 18, tomo 2, UTET 1987. ISBN 88-02-04043-5.
  • Maurizio Meriggi, Lo sviluppo urbanistico, in Giorgio Bigatti (a cura di), Il Municipio e la Città – Il Consiglio comunale di Lodi (1859-1970), * Silvana Editoriale, 2005. ISBN 88-8215-999-X.
  • Gaspare Oldrini, Lodi nella musica e nella cultura.
  • Ercole Ongaro, Al servizio dell'uomo e della terra: Giovanni Haussmann, Milano, Jaca Book, 2008. ISBN 978-88-16-40826-5.
  • Giuseppe Pacchiarini, Il novecento lodigiano vissuto e mai dimenticato, Lodi, Il Pomerio, 2007. ISBN 88-7121-450-1.
  • Aldo Papagni; Andrea Maietti, Il secolo del Guerriero – Lodi e l'A.C. Fanfulla: cento anni di passioni sportive (1908-2008), Azzano San Paolo, Bolis Edizioni, 2008. ISBN 88-7827-170-5.
  • Bruno Pezzini, Dizionario del dialetto lodigiano, Lodi, Il Cittadino, 2000.
  • Tiziano Ruffilli (a cura di), Le piazze, Città d'arte della Pianura Padana, 2005.
  • Andrea Timolati, Lodi nella storia e nell'arte.
  • Cesare Vignati, Storia di Lodi e il suo territorio, Lodi, Il Pomerio, 1997 (ristampa dell'edizione del 1859). ISBN 88-7072-250-3.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bassi, Storia di Lodi, p. 15.
  2. Bassi, Storia di Lodi, pp. 15-16.
  3. Ambreck et al., p. 142.
  4. Ambreck et al.|p. 146.
  5. LombardiaPavia ülikool, toim. (2000). "Chiesa di S. Maria delle Grazie". Vaadatud 17. oktoober 2013. 
  6. Matteo Brunello (10 juuni 2011). "Costanza ricorda i 25 anni del gemellaggio". Il Cittadino. p. 12.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  7. Silvia Canevara (16 settembre 2011). "Nozze d'argento tra Lodi e Costanza". Il Cittadino.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  8. 8,0 8,1 Domenico Ossino (16 febbraio 2008). "La finestra sul Broletto". La Tribuna di Lodi. p. 2.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  9. Comune di Lodi (toim.). "Gemellaggio con Fontainebleau". Vaadatud 15. oktoober 2013. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]