Koigi mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib rüütlimõisast Peetri kihelkonnas; rüütlimõisa kohta Ambla kihelkonnas vaata artiklist Koigi mõis (Ambla), mõisa kohta Pöide kihelkonnas artiklit Koigi mõis (Pöide)

Kunagise Koigi mõisa peahoone 2008. aasta jaanuaris

Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval kuuluvad kunagise Koigi mõisa alad Järva valda Järva maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1758. aastal eraldas Adam Friedrich von Stackelberg oma väimehele Johann Adam von Grünewaldtile osa Mäo mõisale kuulunud maa-alasid, millest moodustus Koigi mõis. Johann Adam von Grünewaldt hakkas 18. sajandi lõpul mõisakompleksi rajama. 1771 valmis mõisa peahoone. Pärast tema surma 1792. aastal päris mõisa tema poeg Johann Georg von Grünewaldt, kelle valitsemise ajal toimus suur mõisahäärberi ümberehitus. 18171823 kuulus mõis Johann Georgi lesele Anna Christinele ning pärast seda nende pojale Otto Magnus von Grünewaldtile.

18361846 tegutses mõisas kodukool, kus õppisid mitmed tolleaegsete nimekate isikute lapsed. 18901901 kuulus mõis Johann Georg Ernst von Grünewaldtile ning aastast 1902 kuni riigistamiseni aastal 1919 kuulus mõis Otto Johann Werner von Grünewaldtile.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Varaklassitsistlikus stiilis ühekorruseline peahoone valmis 1771. aastal. Hoonet kaunistavad kaarjad külgrisaliitide frontoonid ja keskel asub sammastele toetuv portikus. Hoonel on säilinud ka klassitsistlikud välisuksed.

Pärast võõrandamist asus mõisahoonesse kool, mis tegutseb seal praegugi. Kooli tarbeks oma mõisa peahoonele lisatud mahukas juurdeehitis.

Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, millest paljud on paraku ümber ehitatud või varemetes. Silmapaistvaim on neist uusgooti stiilis astmikviiluga meierei 19. sajandi lõpust.