Eestimaa kuberneride loend
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) |
Selles loendis on loetletud Eestimaa kubermangu kubernerid.
Taani aeg[muuda | muuda lähteteksti]
NB! Loend on pooleli ! taani keeles Kongens Høvedsmand i Reval (ladina "capitanius doniini regis et iudex in Reualia")
- 1219–1222 Anders Sunesen (u. 1167–1228)
- 1222–1223 Tuve (surnud 1230)[1]
- 1248–1249 Saxe Ågesen (Saxo Aginsun, Saxo Agisson; Sakse Ovesen, u. 1200–1259)[2][3]
- 1249 Stigot Agison
- 1254–1257 Saxo
- 1259 Jakob Ramessun
- 1266 Woghen Palissun
- 1270 Siverith
- 1275–5. märts 1279 Eilard von Oberch (surnud 1279)
- 1279–1281 Odewart Lode
- u. 1285 Letgast
- märts 1287 Friedrich Moltike
- 1288 Johann Sialanzfar
- 1296 Nils Axelsson
- 1298 Nikolaus Ubbison
- 1304 Johann Saxesson
- 1310 Jens Kande
- 1312–1313 Åge Saksesen (u. 1250–1314)
- 1313–1314 Heinrich Bernauer
- 1323–1324 Jens Kande (ka Johannes Canne, Johannes Kanna, surnud 1326)[4]
- 1329 Heinrich Spliit
- 1332–1335 Marquard Breide (surnud 1335)
- juuli 1340–mai 1343 Konrad Preen
- 1343 Bertram von Parenbeke (surnud 1343?)
- 1344–1346 Stigot Andersson
Eestimaa kubernerid 1561–1674[muuda | muuda lähteteksti]
Rootsi võim
- Varasel Rootsi ajal, kuni 17. sajandi I veerandini, oli Rootsi valitseja kohapealse esindaja ametinimetus asehaldur (saksa keeles Statthalter)
- 1561, Klas Horn (−1561)
- 1561–1562 Vabahärra Lars Ivarsson Fleming (u.1520–1562)
- august 1561 asekuberner vabahärra Klaus Christiern Horn af Åminne
- 1562–1562 Henrik Klasson Horn (1512–1595)
- 1562–1564 Krahv Svante Sture (1517–1567)
- 1564–1565 Hermann Pedersson Fleming (u.1520–1583)
- 1565–1568 Henrik Klasson Horn
- 1568–1570 Vabahärra Gabriel Kristiernsson Oxenstierna (umbes 1506–1585)
- 1570–1572 Hans Lejon (umbes 1530–1572)
- 1572–1574 Claes Åkesson Tott (u.1530–1590)
- 1574–1575 Vabahärra Pontus De la Gardie (1520–1585)
- 1576–1578 Karl Henriksson Horn (umbes 1550–1601)
- 19. aprill 1576–1577 asekuberner Hans Eriksson Brinkkalast
- 1577–1579 Göran Nilsson Boije af Gennäs (surnud 1615)
- 1578 Tallinna asehaldur Johan Berendes (surnud 1612)
- 1579–1581 Svante Eriksson Stålarm
- 1582–1583 Göran Boije
- 1583–1585 Vabahärra Pontus De la Gardie
- 1585–1588 Vabahärra Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (umbes 1551–1597)
- 1588–1588 asekuberner Hans Wachtmeister (surnud 1590)
- 1588–1590 Gustaf Axelsson Banér (1547–1600)
- 1590–1592 Vabahärra Erik Gabrielsson Oxenstierna (umbes 1546–1594)
- 1592–1600 Göran Boije
- 1600–31. jaanuar 1601 asekuberner Karl Henriksson Horn (umbes 1550–1601)
- 1601–1602 Krahv Moritz Leijonhufvud (1559–1607)
- oktoober 1602–mai 1605 ...
- 1603–1612 Tallinna asehaldur Anders Larsson Botilast (surnud 1613)
- 10. mai 1605–juuni 1605 Nils Turesson Bielke (1569–1639)
- 18. september 1605–1608 Tallinna asehaldur Axel Nilsson Ryning (1552–1620)
- 1608–1611 ...
- 1611–1617 Vabahärra Gabriel Bengtsson Oxenstierna (1586–1656)
- 1614 Tallinna asehaldur (lossifoogt) Nils Hansson Bagge (Baggehufwudt; surnud 1645)[5]
- 1617–1619 Anders Eriksson Hästehufvud (1577–1657)
- 1619–1622 Krahv Jakob De la Gardie (1583–1652)
- 1620–1633 Tallinna asehaldur Ewert von Bremen (1579–1645)
- 1622–1626 Per Gustafsson Banér (1588–1644)
- 1626–1628 Vabahärra Johan De la Gardie (1582–1642)
- 1628–1642 Philipp Scheiding (1578–1646)
- 1642–1646 Vabahärra Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)
- 1644–1645 Tallinna asehaldur Ewert von Bremen (1579–1645)
- 1645 Tallinna asehaldur Michael von Grass[6]
- 1646–1653 Krahv Erik Oxenstierna (1624–1656)
- 1652–1659 Tallinna asehaldur Wilhelm Ulrich (umbes 1604–1661)
- mai 1653–16. august 1653 asekuberner Wilhelm Ulrich
- 1653–1655 Krahv Heinrich von Thurn-Valsassina (1628–1656)
- 1655–august 1655 asekuberner Wilhelm Ulrich
- 1655–1656 Vabahärra Bengt Skytte (1614–1683)
- 1656–2. august 1656 asekuberner Wilhelm Ulrich
- 1656–1674 Vabahärra Bengt Klasson Horn (1623–1678)
- 1656–1659 asekuberner Wilhelm Ulrich
- 1659–1670 Tallinna asehaldur Philipp von Krusenstiern (1597/98–1676)
- 1666 17. dets.– Eestimaa maa- ja sõjakomissar Engel Hartman[7]
- 1673 15. sept.– Tallinna asehaldur Jakob Stael (1628–1679)
- 1673 asekuberner Jakob Stael
- 1673–1685 Tallinna asehaldur vabahärra Johan Christopher von Scheiding (1634–1685)
- 1674 asekuberner vabahärra Johan Christopher von Scheiding
- 1675– Tallinna asehaldur Axel Rose (1624–1679)
- u.1686–1690 Tallinna asehaldur Adolf Tungel
- 1690–1700 Tallinna asehaldur Matthias von Porten (1642–1718/20)
1674–1728, Eestimaa kindralkubernerid[muuda | muuda lähteteksti]
Eestimaa kubernerid 1728–1762[muuda | muuda lähteteksti]
- 1728–1736 Parun Friedrich von Löwen (1654–1744)
- 1726–1732 asekuberner Wilhelm van Delden (1662–1735)
- 1736–1736 Krahv Platon Mussin-Puškin (1698–1742), tõeline riiginõunik (salanõunik)
- 1736–1738 kindralleitnant Sebastian Ernst von Manstein (surnud 1747) – asekuberner (Besehlshaber in Reval)[8]
- 1738–1740 Krahv Gustav Otto Douglas (1687–1771), kindralleitnant
- 1740–1743 Krahv Woldemar von Löwendahl (1700–1755), kindral en chef
- 1743–1753 Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich (1698–1775), kindralporutšik
- 1753–1758 Vürst Vladimir Dolgorukov (1696–1761), kindralmajor (kindralporutšik)
- 1758–1762 Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich, kindral en chef
Eestimaa asekubernerid[muuda | muuda lähteteksti]
- Friedrich von Löwen (1654–1744), 1711 – 14.august 1730
- Wilhelm van Delden (1662–1735), 1730 – 13. oktoober 1732
- Ametikoht puudus 1732–1762
- Karl Gustav von Cahdeus (surnud 1768), kindralporutšik 16. märts 1762 – 11. aprill 1768
- Vakantne 1768–1773
- Parun Joachim Christian von Sievers (1718/20–1778), kindralporutšik 1773 – 29. detsember 1778
- Georg Friedrich von Grotenhielm (1721–1798), kindralporutšik, 1779–1783
1762–1783, Eestimaa kindralkubernerid[muuda | muuda lähteteksti]
(1762–1783 valitsesid Eestimaa kuberneride asemel Eestimaa kindralkubernerid)
Eestimaa tsiviilkubernerid 1783–1917[muuda | muuda lähteteksti]
1796. aasta ukaasiga "Kuni 1783. aastani Liivi- ja Eestimaal eksisteerinud kohalike asutuste taastamisest" likvideeriti Tallinna asehalduskond, kuid säilis kubermanguvalitsus eesotsas Eestimaa tsiviilkuberneriga.
(1783–1792 ja 1808–1819 allusid Eestimaa kubernerid Eestimaa kindralkubernerile)
- 1783–1786 Georg Friedrich von Grotenhielm (1721–1798), kindralporutšik
- 1786–1797 Vabahärra Heinrich Johann von Wrangell (1736–1813), kindralporutšik
- 20. jaanuar 1797–19. veebruar 1797 ............
- 1797–1808 Andreas von Langell (surnud 1808), salanõunik
- 1808–1819 Vabahärra Berend Johann von Uexküll (1762–1827), salanõunik
- 1819–1832 Vabahärra Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghausen (1766–1832), kammerhärra
- 1832–1833 Otto Wilhelm von Essen (1761–1834), tõeline riiginõunik
- 1833–1841 Paul Friedrich von Benckendorff (1784–1841), riiginõunik (tõeline riiginõunik)
- 1842–1859 Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt (1796–1862), tõeline riiginõunik (salanõunik)
- 1859–1868 Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (1810–1891), kindralmajor
- 1868–1870 Mihhail Galkin-Vraskoi (1834–1916), tõeline riiginõunik
- 1870–1875 Vürst Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev (1836–1892), kindralmajor
- 1875–1885 Viktor Polivanov (surnud 1889), tõeline riiginõunik
- 1885–1894 Vürst Sergei Šahhovskoi (1852–1894), salanõunik
- 1894–1902 Jevstafi Skalon (1845–1902), salanõunik
- 1902–1905 Aleksei Bellegarde (1861–1942), riiginõunik
- 4. märts – oktoober 1905 Aleksei Lopuhhin (1864–1928), tõeline riiginõunik
- oktoober – 10. detsember 1905 asekuberner Alexander von Giers[9]
- 10. detsember 1905–24. detsember 1905, sõjaseisukorra aegne ajutine kindralkuberner Tallinna garnisoni ülem kindralleitnant Pavel Voronov (1851–1922)[10]
- 18. detsember 1905–21. jaanuar 1906 Nikolai von Bünting (1861–1917)
- 1906–1907 Pjotr Bašilov (1857–1919), tõeline riiginõunik
- 1907–1915 Izmail Korostovets (1863–1933), polkovnik (kindralmajor)
- 1915–1917 Pjotr Verjovkin, tõeline riiginõunik
Eestimaa asekubernerid[muuda | muuda lähteteksti]
- Vabahärra Heinrich Johann von Wrangell (1736–1813), riiginõunik. (kindralmajor) 13. oktoober 1783 – 23. september 1786
- Andreas von Langell (surnud 1808), riiginõunik 23. oktoober 1786 – 25. jaanuar 1797
- Vürst Mihhail Golitsõn (1756–1827), riiginõunik. 30. jaanuar 1797 – 30. mai 1797
- Dmitri Glinka (1749–1808), tõeline riiginõunik. 30. mai 1797 – 10. september 1797
- Hermann von Radingh, tõeline riiginõunik 11. september 1797 – 6. jaanuar 1809
- Parun Alexander Philipp von Saltza (1757–1821), tõeline riiginõunik 6. jaanuar 1809 – 17. veebruar 1816
- Ludwig von Löwenstern (1783–1843), tõeline riiginõunik 17. veebruar 1816 – 20. märts 1842
- Karl von Below (1794–1867), tõeline riiginõunik 20. märts 1842 – 11. juuli 1852
- Parun Robert von Rosen (1790–1867), riiginõunik (tõeline riiginõunik) 20. juuli 1852 – 12. detsember 1858
- Parun Wladimir von Rahden (1826–1881), riiginõunik 12. detsember 1858 – 27. detsember 1868
- Viktor Polivanov (surnud 1889), kolleegiuminõunik (tõeline riiginõunik) 1. jaanuar 1869 – 14. märts 1875
- Aleksandr Manjos, kammerhärra, riiginõunik (tõeline riiginõunik) 11. aprill 1875 – 28. märts 1885
- Adolf Tillo, kolleegiuminõunik 28. märts 1885–19. detsember 1885
- Aleksei Vassilevski, tõeline riiginõunik 19. detsember 1885 – 4. aprill 1891
- Anatoli Tšaikovski (1850–1915), tõeline riiginõunik 4. aprill 1891 – 6. juuni 1892
- Sokrat Dirin (1849–1924), tõeline riiginõunik 8. juuni 1892 – 13. aprill 1903
- Alexander Giers, kolleegiuminõunik 13. aprill 1903 – 12. august 1906
- Alexei Giers, kolleegiuminõunik 12. august 1906 – 18. mai 1908
- Vürst Andrei Širinski-Šihmatov, kolleegiumi assessor 18. mai 1908 – 22. märts 1910
- Aleksandr Jevreinov, riiginõunik (tõeline riiginõunik) 22. märts 1910 – 29. november 1914
- Sergei Šidlovski, tõeline riiginõunik 29. november 1914 – 1917
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Eestimaa kindralkubernerid
- Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
- Eestimaa maamarssal
- Liivimaa kubernerid
- Liivimaa maamarssal
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ [1]
- ↑ [2]
- ↑ [3]
- ↑ [4]
- ↑ [5]
- ↑ [6]
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., Volume 2, 1755, lk. 841
- ↑ Link
- ↑ После отставки А. А. Лопухина обязанности эстляндского губернатора выполнял вице-губернатор коллежский советник Александр Николаевич Гирс. С введением в Ревеле военного положения 10 декабря 1905 г. Гирс передал права и звание генерал-губернатора Воронову. 18 декабря 1905 г. в управление губернией вступил бывший архангельский губернатор действительный статский советник Николай Георгиевич фон Бюнтинг. Занимал он эту должность, по-видимому, недолго, в «Адрес-календаре на 1906 г.» эстляндским губернатором значится уже действительный статский советник Петр Петрович Башилов. [7]
- ↑ "Российский государственный военно-исторический архив: ВОРОНОВ П. Н." Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2016. Vaadatud 14. juulil 2009.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Carl Julius Albert Paucker: Die Civil- und Militär-Oberbefehlshaber in Ehstland: zur Zeit der Kaiserlich Russischen Regierung von 1704 bis 1855, Dorpat 1855, ESTER
- Krahv Sten Mauritz Carl Lewenhaupt (1882–1969): Svenska högre ämbetsmän från 1634 : högre ämbetsmän och chefer för statliga verk inom central och lokal förvaltningm.m. : namn och årtal, 255.lk., Stockholm: Norstedt, 1962
- Berndt Federley: Konung, ståthållare och korporationer : studier i Estlands förvaltning 1581–1600, 138 lk, Helsinki 1962, ESTER
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti valitsejad (inglise keeles)
- Руководители губерний